2-15-14923
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.05.2016, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-14923
Tsiviilasi
OÜ Transway hagi Axxx Txxxx Transport OÜ, Axxx Txxxx, Ixxxxx Kxxxxja Vxxxx Vxxxxx vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
873,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Transway (registrikood: 11593090; asukoht: Paide 7, 11312 Tallinn); Hageja lepiguline esindaja: Marko Jaani Bene Est Law Office (registrikood: 11532438; asukoht: Narva mnt 13A, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja 1: Axxx Txxxx Transport OÜ (registrikood: 12154346; asukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 48433 Jõgevamaa; e-post: x Kostja 2: Axxx Txxxx (isikukoodxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: ); Kostja 3: IxxxxxxKxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Kostja 4: Vxxxx Vxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxx elukoht: Rxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 12.04.2016 Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostjad ei ilmunud kohtuistungile
Kohtuistung
2-15-14923
Vxxxxxxx solidaarselt OÜ Transway kasuks 704,39 eurot, millest 660 eurot moodustab põhivõlg ja 44,39 eurot 02.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Välja mõista Axxx Txxxx Transport OÜ-lt, AxxxxTxxxxxx, xxxxx Kxxxxx ja Vxxxx Vxxxxxxx solidaarselt OÜ Transway kasuks viivis VÕS § 113 sätestatud määras alates 03.05.2016 tasumata põhivõlalt (660 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni. Välja mõista OÜ Transway kasuks:
Menetluskulude jaotus
2-15-14923 Kohus võttis hagi 22.12.2015.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjatele kätte: kostjale 1 28.12.2015 sekretäri vahendusel, kostjale 2 23.01.2016 isiklikult, kostjale 3 29.12.2015 isiklikult ja kostjale 4 02.01.2016 isiklikult. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohus korraldas asja läbivaatamiseks 12.04.2016.a kohtuistungi, kuhu ükski kostjatest ei ilmunud. Kohtukutsed toimetati kostjatele kätte: kostjale 1 30.03.2016 kostja 2 vahendusel ja kostjale 2 30.03.2016 isiklikult, kostjale 3 09.03.2016 abikaasa vahendusel ja kostjale 4 07.03.2016 samuti abikaasa vahendusel. Kostjad 1, 2 ja 4 ei teatanud kohtule mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kostja 3 teatas, et ei saa kohtuistungile tulla, sest viibib välislähetuses. Hageja muutis 12.04.2016.a istungil nõuet ja loobus VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud võla sissenõude kulust. Hageja palus kostjatelt 2-4 välja mõista võla sissenõudmiskulud 35,50 eurot igaühelt ja 20,12 eurot solidaarselt. Hageja täpsustas, et kostjalt I on välja mõiustetud võlg Alexela Oil kasuks, mis oli Krediidiinfos üleval juba 2015.a. Seega oli ettevõte pankrotis enne lepingu sõlmimist hagejaga. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 12.04.2016 toimunud kohtuistungile ilmus üksnes hageja lepinguline esindaja, kes palus tagaseljaotsuse tegemist, sest kostjad puudusid kohtuistungilt. Kohus rahuldas taotluse. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus võtab vastu hageja loobumise VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud 40 euro nõudest Axxx Txxxx Transport OÜ vastu ja lõpetab nimetatud nõudes menetluse TsMS § 429 alusel. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud hageja poolt istungil täpsustatud ulatuses. Hagimaterjalide põhjal sõlmis hageja kostjaga 1 veolepingu, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt kostja 1 tellimusele vedama veose 10.06.2015 Turtolast (Soome Vabariik) Kuopiosse (Soome Vabariik). Pooled leppisid kokku veotasus summas 660 eurot (sh käibemaks). Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja teostas kaubaveo. Transporditeenuse osutamise eest esitatud arve maksetähtaeg oli 02.07.2015, mida kostja 1 ei ole siiani tasunud. Seega on kostjal I täitmata lepinguline kohustus hageja ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 kohaselt kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
2-15-14923 võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses viivisemääras. Hageja on kohtu hinnangul viivist arvestanud korrektselt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 08.10.2015 kuni 02.05.2016 on muutunud sissenõutavaks viivis 30,28 eurot (8,05% x 208p x 660€). Kokku on viivis seega 44,39 eurot (14,11+30,28). Viivis tuleb välja mõista ka alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 660 eurot. Hageja leidis, et koos lepingujärgse põhivõlgnikuga vastutavad ka äriühingu juhatuse liikmed. Kostjad 2, 3 ja 4 on kostja 1 juhatuse liikmed. Veolepingu sõlmimise ajahetkel oli kostja 1 püsivas maksejõuetuse olukorras, kuid kostja 1 juhatuse liikmed ehk kostjad 2, 3 ja 4 pankrotiavaldust ei esitanud, kuigi nad olid äriseadustikust tulenevalt kohustatud seda tegema. Maksehäired ilmnesid kostjalt 1 juba alates 2014. aastast. Hageja esitas tõendid Axxx Txxxx Transport OÜ maksuhäirete kohta juba enne lepingu sõlmimist. Hageja on seisukohal, et kostjad 2, 3 ja 4 vastutavad samuti hageja ees kahju tekkimises, kuivõrd nemad sõlmisid kostja 1 nimel hagejaga veolepingu kostja 1 püsiva maksejõuetuse olukorras, millest tulenevaid kohustusi kostja 1 täita ei suutnud. Kui juhatuse liikmed oleksid õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, siis ei oleks hageja tehingut kostjaga 1 teinud ning hagejale ei oleks maksmata arve näol kahju tekkinud. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 137 lg 1 sätestab: Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
2-15-14923 Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja nõue kostjatelt solidaarselt põhivõla 660 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste. Sissenõudmiskulud palus hageja välja mõista kostjatelt 2, 3 ja 4 igaühelt 35,50 eurot ja 20,12 eurot solidaarselt. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 704,39 eurot, millest 660 eurot moodustab põhivõlg ja 44,39 eurot 02.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjatelt 2-4 igaühelt välja sissenõudmiskulud summas 35,50 eurot. Sissenõudmiskulud summas 20,12 eurot mõistab kohus kostjatelt 2-4 välja solidaarselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub solidaarselt kostjate poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka solidaarselt kostjatelt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 426 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja osutanud hagejale teenust 6 tunni ulatuses tasumääraga 71 eurot, kokku summas 426 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtuistungil palus hageja esindaja välja mõista ka esindaja tasu kohtuistungi eest summas 18 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt ja kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamiseks ka osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära 71 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirja punktis 1 (materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs, positsioonide kujundamine ning hagiavalduse koostamine kostjatele) toodud ajakulu. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning seda, et hagiavaldus sisaldas liiga palju kordusi ja ebavajalikku, siis on kohtu hinnangul hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu põhjendatud 1h 30m osas.
2-15-14923 Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud ka menetluskulude nimekirja punktis 4 (Tartu Maakohtu kirjaga tutvumine, selle analüüs, õiguslike positsioonide kujundamine ning vastuse koostamine kohtunõudele) toodud ajakulu. Vastus sisaldas suurel määral juba seda, mis oli välja toodud hagiavalduses, mistõttu on kohtu hinnangul vastuse koostamisele kulunud ajakulu põhjendatud 1h 45m osas. Ülejäänud toimingute osas on ajakulu õigusabile kohtu hinnangul põhjendatud. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi 34 minutit tasumääraga 71 eurot/tund, millele ei lisandu käibemaksu, s.o. kokku 324,23 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 499,23 eurot, millest 175 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 324,23 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.