Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1478
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba V.H kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. mai 2026. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Siiri Sepa Puudutatud isik – V.H, esindaja v.adv Anu Toomemägi-Kivistik
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.H määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse V.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. mai 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1478.
Jätta V.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. mai 2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-1478 muutmata.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 14.05.2026 Tallinna Vanasadamas kinni Maroko Kuningriigi kodaniku V.H (sünd. xxx), kes esitas dokumentide kontrollimisel võltsingukahtlusega Poola elamisloa. Isikul puudusid reisidokumendid ja 15.05.2026 vestlusel selgus, et isik saabus Schengeni alale ebaseaduslikult Valgevenest ning tema eesmärk oli jõuda vanemate juurde Saksamaale. Euroopasse jõudmiseks maksis isik smugeldajatele 2000 USD.
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 15.05.2026 taotluse anda väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel luba isiku kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks. Isik avaldas halduskohtu 16.05.2026 istungil soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA muutis 16.05.2026 kohtuistungil oma taotlust ning palus anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. Kuna isik esitas istungil suulise rahvusvahelise kaitse taotluse, siis ei ole PPA-l võimalik selgitada kohe välja taotluse asjaolusid. Isiku puhul esineb VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht, sest ta esitas PPA-le võltsitud dokumendi (Poola elamisloakaardi). Samuti esineb isiku põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi, sest isiku puhul tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada, et ta ei soovi naasta Marokosse, vaid jääda edasi Schengeni alale. Isikul on teadmised ja oskused Schengeni alal ebaseaduslikult liikumiseks ning tema eesmärk on jõuda vanemate juurde Saksamaale. Vabadusse pääsedes ei teeks isik PPA-ga koostööd, vaid liiguks edasi enda sihtriiki. Lisaks esineb VSS § 68 p 3 kohane põgenemisoht ning isiku kinnipidamine on põhjendatud mh VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, sest isik esitas võltsitud dokumendi ja tal puudub kehtiv reisidokument.
3.V.H selgitas halduskohtu 16.05.2026 istungil, et saabus Eestisse eesmärgiga liikuda edasi Poola. Isiku Maroko pass on Valgevenes tema onupoja käes. Isik soovib rahvusvahelist kaitset ja jääda Eestisse elama, kuid samas ei ole ta vastu ka Marokosse tagasi saatmisele.
4.Tallinna Halduskohus andis 16.05.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026. Kuna rahvusvahelise kaitse taotlus esitati alles 16.05.2026 kohtuistungil suuliselt, siis on ilmne, et PPA ei ole saanud teha VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toiminguid. PPA-l tuleb VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollida isiku esitatud andmete õigsust ja tema väidete usutavust ning muid asjaolusid, milleks on vajalik isiku isiklik osalus. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamine on lubatud kuni rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2023 määrus nr 3-23-246, p 9; 20.03.2023 määrus nr 3-22-1647, p 10). Isiku puhul esineb põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Vaidlust ei ole, et isik ületas ebaseaduslikult Valgevene-Läti-Eesti piirid ning ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis, samuti mitte Eestis kinnipidamisel, vaid alles 16.05.2026 kohtuistungil. See viitab rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamise kahtlusele. Isiku ütlused on vastuolulised, sest varasemalt on ta selgitanud, et soovis minna Saksamaale, kuid kohtuistungil väitis, et soovis minna Poola. Põgenemisohtu suurendab see, et isikul puuduvad Eestiga igasugused majanduslikud või perekondlikud sidemed ja tema tegelik eesmärk näib olevat majanduslikult parem elu. Tõenäoliselt ei oleks isik vabaduses viibides enam PPA-le kättesaadav rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemisohtu tõttu ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid ning tõhusate alternatiivide puudumist arvestades on isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamine proportsionaalne meede.
5.V.H palub 01.06.2026 määruskaebuses (täiendatud 12.06.2026) tühistada halduskohtu 16.05.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st või alternatiivselt asendada kinnipidamine leebema järelevalvemeetmega. KPK-s kinnipidamine ei ole vältimatult vajalik ega proportsionaalne. Isik võiks rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elada rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Pelgalt rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise faktist ei saa tuletada isiku põgenemise ohtu. Isikul Eestiga sidemete puudumine mitte ei suurenda, vaid hoopis vähendab tema võimalusi riigist põgeneda. Kuna isik räägib üksnes araabia keelt, sai ta oma õigustest ja võimalustest lõplikult aru alles 2(4)
3-26-1478 16.05.2026 kohtuistungil ning taotluse hilisest esitamisest ei saa seetõttu järeldada süsteemi kuritarvitamist. Isik on huvitatud sellest, et tema taotluse asjaolud saaks välja selgitatud ning ta avaldas istungil valmisolekut kodumaale naasta, kui siiski leitakse, et ta ei saa Eestisse jääda. Kinnipidamise asemel saaks rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid, mis riivavad isikuvabadust vähem.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
7.Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 16.05.2026 määruse õiguspärasust selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue VRKS § 108). Seetõttu viidatakse siinses määruses VRKS-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026. Samas tuleb rõhutada, et kuigi halduskohus andis isiku kinnipidamiseks loa kuni 11.06.2026 kehtinud VRKS-i alusel ja ringkonnakohus hindab loa andmise õiguspärasust samuti VRKS-i varasemast redaktsioonist lähtudes, peetakse isikut KPK-s kinni siiski PPA otsusel ja jätkuv kinnipidamine peab alates 12.06.2026 vastama uue VRKS-i tingimustele. Vajaduse korral on puudutatud isikul võimalik kinnipidamist kui PPA jätkuvat toimingut vaidlustada halduskohtus eraldi kaebusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2025 määrus nr 3-251872, p 9). Ringkonnakohus märgib siiski, et praegusel juhul asjassepuutuvad sätted ei ole varasema seadusega võrreldes sisuliselt muutunud (vt alates 12.06.2026 kehtiva VRKS § 65 lg 1, lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 3 p 1).
8.PPA tugines taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2 ja 4 ning viitas põgenemisohu puhul VSS § 68 p-le 2, 3 ja 6. Halduskohus andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel ning viitas põgenemisohuga seoses VSS § 6 8 p-le 6. VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada mh rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et puudutatud isiku kinnipidamine oli VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Rahvusvahelise kaitse taotlus esitati kinnipidamiseks loa andmist käsitleval 16.05.2026 kohtuistungil suuliselt ning puudutatud isik jättis täpsustamata, mis põhjusel ta rahvusvahelist kaitset vajab ja miks ta koduriigis elada ei saa (vt kohtuistungi helisalvestis alates ajamärgist 00:24:55). Seetõttu on ilmne, et PPA-l tuleb isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks teha täiendavaid menetlustoiminguid. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku põgenemise ohu saab tuvastada VSS § 68 p 6 alusel. Isik väitis 16.05.2026 kohtuistungil, et ta ei ole Marokosse tagasisaatmisele vastu, kui tal ei lubata jääda Eestisse, kuid isiku Eestisse saabumise asjaolusid (ebaseaduslik piiriületus, smugeldajate abi ja võltsitud dokumendi kasutamine – dtl 19–22) ning tema välja toodud reisi eesmärki (s.o jõuda Saksamaale vanemate juurde) arvestades on alust arvata, et 3(4)
3-26-1478 KPK-st vabastamise korral ei jääks isik Eestisse ootama taotluse menetlemise tulemust, vaid liiguks tõenäoliselt edasi ja püüaks jõuda Saksamaale. Isik oli 15.05.2026 küsitlusel (dtl 11– 15) väljendanud PPA-le vastumeelsust Marokosse naasmisele ja soovis minna vanemate juurde Saksamaale. Isiku põgenemise ohtu ei ole järeldatud üksnes rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest alles 16.05.2026 kohtuistungil, vaid see on olnud üheks asjaoluks kogumist, mis on tinginud kahtluse, et isiku puhul võib olla tegemist rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitajaga. Seejuures ei saa pidada usutavaks, et puudutatud isik sai keelebarjääri tõttu oma õigustest aru alles kohtuistungil, sest PPA esitatud dokumentidest nähtuvalt on araabia keele tõlk olnud nii isiku 14.05.2026 kinnipidamise kui ka 15.05.2026 küsitlemise juures (mõlemal juhul sama tõlk) ning küsitluse protokollist nähtuvalt on isik kinnitanud, et tal ei ole tõlgist arusaamisega mingeid raskusi. Samuti ei saa nõustuda, et Eestiga sidemete puudumine pigem vähendab tõenäosust, et KPK-st vabastamise korral lahkuks isik Eestist. Ilmselt on sellega peetud silmas, et Eestis ei ole isikul kedagi, kes võiks tal aidata põgeneda. See argument ei ole asjakohane, sest isik on 15.05.2026 küsitlusel ise selgitanud, et leidis Valgevenest lahkumiseks ja ebaseaduslikult Leedusse sisenemiseks abilised Telegrami suhtlusrakenduse kaudu (st ei vajanud selleks kohapeal elavaid sõpru või tuttavaid). Puudutatud isikul ei oleks ülemäära keeruline korraldada enda lahkumist ka Eestist.
10.Kuna isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel koosmõjus VSS § 68 p-ga 6, siis ei ole vaja analüüsida, kas kinnipidamine saanuks olla põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ning kas põgenemisohu tuvastamisel võisid asjakohased olla ka VSS § 68 p-des 2 ja 3 toodud asjaolud.
11.Puudutatud isiku kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks. Tegemist on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega ning ka taotluse läbivaatamise tähtaega arvestades (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ei ole alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei saa PPA-le heita ette menetluse venitamist). Toimikust ei nähtu ja ka isik ei väida, et tal esineks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistaksid KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. VRKS § 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selleks alust.
12.Eelneva põhjal jääb V.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.05.2026 määrus muutmata.
13.Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
14.Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; alates 12.06.2026 kehtiva VRKS § 9 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.