Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post: [email protected]) Kostja: X (isikukood XXX, e-post: xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus X vastu.
2.Mõista X ́lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 2000 eurot, intress summas 215,55 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 334,43 eurot ning sissenõudmiskulu summas 50 eurot.
3.Mõista X ́lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 2000 eurot määras 0,11% päevas (40% aastas) alates 29.08.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud X kanda.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 740 eurot ja mõista nimetatud summa X ́lt välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.15.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) maksekäsu kiirmenetluse X (kostja) vastu 2484,81 euro nõudes ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 28.08.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 13.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas muuhulgas, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas 19.10.2024 vastuse kohtunõudele täiendavate selgitustega.
3.Hagiavalduse ja 19.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt on nõude asjaolud alljärgnevad. Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 21.10.2023 krediidikonto lepingu nr KK4004554, mille alusel sai kostja krediiti 2000 euro ulatuses. 21.10.2023 kanti 2000 eurot kostja kontole. Lepingu krediidi kulukuse määraks oli 48,27%.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 13.03.2024 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 27.03.2024), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 28.03.2024 lepingu üles. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 28.03.2024 oli kostjal tagastamata 12.01.2024, 12.02.2024 ja 10.03.2024 maksed ja krediit summas 2000 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 02.04.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
5.Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet, teinud päringuid. Esialgne võlausaldaja sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1211,51 eurot ning väljaminekud 599,60 eurot ja elamiskulud 340,00 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (106,67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 165,24 eurot. Tuginedes eeltoodule oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
6.Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 2000 eurot, intressi 215,55 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 334,43 eurot; viivist lepingu alusel tekkinud põhinõudelt 2000 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 29.08.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 40,00% aastas; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu 420 eurot ja hageja õigusabikulude 527 eurot, hüvitamist.
7.Kohus toimetas hagi kostjale kätte kostja poolt 04.11.2024 telefonitsi kohtule avaldatud eposti aadressil. Kostja hagile ei vastanud. 2/9
8.Hageja hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega kätte toimetatud ning hageja 12.02.2025 esitatud menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 26.02.2025. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Maakohus, olles tutvunud kohtule esitatud asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, rahuldab hagi ja jätab menetluskulud kostja kanda
10.Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 21.10.2023 krediidikonto lepingu, mille alusel anti kostjale 2000 eurot laenu (dtl 40-52). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 6.1 oli kostjal kohustus hiljemalt maksepäeval tasuda kas kogu laen, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Maksete tegemiseks pidi laenuandja edastama laenusaajale igakuiselt maksekorralduse, milles nähtub kasutusse võetud laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja laenusaaja poolt tasumisele kuuluvad summad. Hageja on perioodi 01.12.2023 – 31.03.2024 kohta sellised makseteatised kohtule esitanud (dtl 80-83). Seega on leping kostja ja esialgse võlausaldaja vahel sõlmitud ja laenusumma kostja käsutusse antud.
11.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab oma algatusel kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (RKTKo 24.11.2023, 2-2113098, p 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,72% = 50,16%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 48,27% aastas (dtl 40) ning sarnase tulemuse (48,21%) annab Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
12.Kostja ei ole hagiavalduse kohaselt tagasimakseid teinud. Leping sõlmiti 21.10.2023 ja esimene võlgnevus tekkis juba 2023 detsembrikuu eest.
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
14.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). 3/9
15.Hageja on hagiavalduse p-s 2.6 ja puuduste kõrvaldamise dokumendi p-s 2.7 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Krediidiandja lähtus laenutaotlusest, kontrollis Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit, taust.ee veebilehte, rahvastikuregistri andmeid, ametlikke teadaandeid, kinnisvararegistrit, kostja pangakonto väljavõtet. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine töötasu oli 847,54 eurot, kostja sai sotsiaaltoetust ja 323,26 eurot ja töövõimetustoetust 40,61 eurot. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli piisav.
15.1.Hageja selgituse kohaselt võttis esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet (dtl 6777). Esialgne võlausaldaja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1211,51 eurot ning väljaminekud 599,60 eurot ja elamiskulud 340,00 eurot. Esialgne võlausaldaja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (2106,67 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 165,24 eurot.
15.2.Esialgne võlausaldaja võttis arvesse kostja poolt esitatud teavet, teostas päringuid taust.ee portaali, creditinfo.ee portaali, Rahvastikuregistri andmebaasi, kinnisvararegistrisse, Ametlike Teadaannete andmebaasi. Kohus märgib, et hagiavalduse lisana 6 (dtl 78) esitatud väljavõte taust.ee veebilehelt on ilmselgelt tehtud pärast 21.10.2023 lepingu sõlmimist, sest selles sisalduvad nõuded kuupäevadega 15.12.2023 kuni 16.04.2024. Hagi esitamisel tehtud maksehäireregistri päringuga ei saa tõendada seda, mis andmed sisaldusid kostja kohta maksehäireregistris laenulepingu sõlmimise ajal. Samas nähtub hagi lisana 4 esitatud kliendi andmetes sisalduvast taust.ee väljavõttest (dtl 78), et 21.10.2023 taust.ee andmetel kostjal maksehäired puudusid.
15.3.Hageja on esitanud kostja arvelduskonto nr XXXXXXXX väljavõtte perioodi 24.04.2023 – 21.10.2023 kohta ning arvelduskonto nr XXXXXXXX väljavõtte sama perioodi kohta. Viimati nimetatud arveldusarvelt (dtl 178-203) nähtuvad andmed, mis kinnitavad esialgse võlausaldaja poolt aluseks võetud andmeid kostja sissetulekute kohta (dtl 60), kostja on regulaarselt saanud töötasu XXXlt ning töövõimetushüvitist. Esialgne võlausaldaja on teinud päringu rahvastikuregistrisse, kontrollides mh ülalpeetavate olemasolu, kostjal ülalpeetavaid ei ole. Kostja on laenutaotluses märkinud oma igakuiste kulude suuruseks 150 eurot (dtl 57), kuid hageja on maksevõime hindamisel arvestanud igakuiste majapidamiskuludega summas 340 eurot, mis laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud PLACET GROUP OÜ sise-eeskirjadele minimaalne majapidamiskulude summa (dtl 151).
15.4.Kohus märgib, et juhtis 13.10.2024 määruses hageja tähelepanu, et hageja selgitustest ei nähtu, et oleks välja selgitatud ja kontrollitud tööhõivega seonduvaid asjaolusid, sh töösuhte liiki, tegevusharu, koormust ja kestust. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid selgitanud ka 19.10.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendis, kuid hagi lisana 4 esitatud kliendi andmetest nähtub, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid analüüsinud arveldusarve nr XXXXXXXX põhjal ja kandnud need tabelisse (dtl 58) ning arvestanud kostja keskmise kuusissetuleku summaks 1211,51 eurot (dtl 60).
15.5.Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja finantskohustuste summa oli 599,60 eurot (dtl 60). 13.10.2024 määruses juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hagis ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et oleks 4/9
kontrollitud teiste varaliste kohustuste suurust, nt küsitud laenulepinguid, väljavõtteid laenujäägi kohta (lisa 4 kohaselt on taotluse andmete kohaselt olnud finantskohustuste osa tühi, seejuures on otsuse tegemise aluseks olevate päringute peatükis on märgitud kolm finantskohustust, kuid on ebaselge, millele on tuginetud). Hageja ei ole täiendavaid selgitusi esitanud, kuid arvestades, et kostja ise on oma finantskohustuste osas laenutaotluses märkinud, et neid ei ole, siis on hageja pärast laenutaotluse saamist siiski kostja kohustused välja selgitanud, kuigi ei ole kohtule nende osas teavet andnud. Kostja arveldusarvete väljavõtetelt ei nähtu, et kostjal oleks regulaarseid igakuiseid finantskohustusi. Kuigi kostja ja eraisikute vahel on kandeid selgitusega „laen“, ei saa nende ebaregulaarsust arvestades pidada taolisi kandeid igakuisteks kohustusteks.
15.6.Rahvastikuregistri väljavõttelt nähtub, et kostjal ei ole ülalpeetavaid (dtl 59), samuti on hageja tuvastanud, et kostjale ei kuulu kinnisvara (dtl 60).
15.7.Lahutades arvestuslikust keskmisest sissetulekust 1211,51 eurot hageja arvestatud majandamiskulud 340 eurot, finantskohustused summas 599,60 eurot ja taotletava laenu makse 106,67 eurot jääb hagejale igakuiseks toimetulekuks vähemalt 165,24 eurot. Kuigi kohus leiab, et hageja ei selgitanud kohtule vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisega seotud kõiki asjaolusid, st kohtule ei ole teada, kuidas on selgitatud välja kostja finantskohustused; esialgne võlausaldaja ei hinnanud kostja tegelikke igakuiseid püsikulusid (eluase, toit, transport, elementaarsed sidekulud); hageja ei esitanud kohtule kostja tööhõivega seotud andmeid, on esialgne võlausaldaja siiski hinnanud kostja krediidivõimelisust piisavalt ning tuvastanud, et kostjale jääb pärast kõikide kohustuste kandmist siiski kuus veel ca 165 eurot, mida saab arvestada elamiskulude katteks. Sealjuures on esialgne võlausaldaja siiski võtnud kostja igakuiste püsikulutuste aluseks summa, mis on kõrgem kostja enda märgitust ning hinnanud kostja tööhõivet vähemalt kostja arveldusarve ja kostja enda esitatud andmete põhjal. Seda silmas pidades ei saa öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid olnud ülejõukäivad.
15.8.Kuigi kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldatud krediidiandja praktika mitmes aspektis kooskõlas vastutustundliku laenamise eesmärgiga, ei saa kohus asuda seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundlikku laenamise kohustust 21.10.2023 antud laenu puhul.
16.Kostjale maksti lepingu alusel välja 2000 eurot (dtl 79) ning hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid teinud (dtl 27,33,34). Nagu märgitud, kohaldab õigust kohus ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi kehtiv. Kohus selgitas seda hagejale ka 13.09.2024 määruses. Ülesütlemine on VÕS § 416 lg 1 kohaselt kehtiv, kui: • tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; • tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; • ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud. Lepingu kohaselt pidid tagasimaksed toimuma 12. kuupäeval. 13.03.2024 kostjale hoiatuse tegemise seisuga oli kostjal tagastamata 3 osamakset - 12.01.2024, 12.02.2024 ja 10.03.2024 5/9
maksed. Esialgne võlausaldaja andis kostjale tähtaja võlgnevuse 287.41 eurot täitmiseks kuni 27.03.2024, hoiatades, et juhul, kui kostja võlgnevust eelnimetatud päevaks ei tasu, ütleb esialgne võlausaldaja lepingu üles (dtl 53-54). Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu 28.03.2024 üles öelduks (dtl 53-54). Kohus saab aru nii, et hageja väitel ei ole kostja lepingu katteks teinud ühtegi tagasimakset. Kohtu hinnangul on tõendatud, et krediidiandja saatis kostjale 13.03.2024 e-kirjaga lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega ühtlasi öeldi leping üles alates 28.03.2024, kuivõrd kostja võlga ei tasunud. Kostja oli üles ütlemise ajaks võlgnevuses vähemalt kolme tagasimaksega. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
17.Lepingu alusel on hageja väitel kostjal tasumata kõik osamaksed. Seega on kostja põhivõlg lepingust tulenevalt 2000 eurot ja selles osas tuleb hagi rahuldada.
18.Hageja on nõudnud intressi summas 215,55 eurot. Hageja toob välja, et lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,00 % aastas ja 0,11% päevas ning et kostjal on lepingu ülesütlemise seisuga s.o 28.03.2024 tagastamata detsembri 2023, jaanuari 2024 ja veebruari 2024 ja perioodi 01.03.2024-28.03.2024 intress (dtl 134). Kohus märgib, et tarbijakrediidi teabelehel on märgitud nii intressi aastamäär 40,00% kui ka päevamäär 0,11% (dtl 41). Intressivõlgnevus on seega hagi kohaselt 215,55 (20,00+68,89+64,44+62,22) eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et laen oli välja makstud ja kostja ei olnud tagasimakseid teinud, kuulub hageja intressinõue rahuldamisele.
19.Hageja nõuab viivist tekkinud põhivõla summalt 2000 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o 29.03.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 28.08.2024 laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 40,00% aastas kooskõlas lepingu Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleke punktiga 3, lepingu üldtingimuste punktiga
5.1.ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 334,43 eurot. Lisaks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele palub hageja välja mõista kostjalt ka viivise perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest kohtule, so 29.08.2024, kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 2000 eurot kuni selle kohase tasumiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40,00% aastas. Tarbijakrediidi teabelehel on märgitud nii intressi aastamäär 40,00% kui ka päevamäär 0,11% (dtl 41). Lepingu kohaselt on viivise määraks kokkulepitud intressimäär (dtl 42). Seega on täidetud VÕS § 4031 lg 1 p 11 ja VÕS § 404 lg 2 p 2 nõuded, mille kohaselt peab tarbija lepingu sõlmimise tahteavalduses selgelt olema märgitud viivisemäär aasta- ja päevamäärana. Samuti on teabelehel kirjas, et maksetega hilinemisel on krediidiandjal õigus nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt ning et viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär aastas ja päevas (dtl 42). Eeltoodust tulenevalt on lepingus kokku lepitud viivise määr 0,11% päevas. Põhivõlalt 2000 eurot on hagiavalduse esitamisega sissenõutavaks muutunud viivise summa hagiavalduse kohaselt 334,43 eurot. Kohus rahuldab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 334,43 eurot ja edasiulatuva viivise tasumise nõude 40% aastas (0,11% päevas) põhinõudelt 2000 eurot alates 29.08.2024 kuni selle kohase tasumiseni.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude summas 50 eurot hüvitamist ning selgitab nõude kujunemist järgmiselt: 11.04.2024 tasulise kirja (hagi lisa 11, lk 1) saatmine 25 eurot; 26.04.2024 tasulise kirja (hagi lisa 11, lk 4) saatmine 5 eurot; 03.05.2024 tasulise kirja (hagi lisa 11, lk 7) saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (hagi lisa 12), mis sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu 6/9
ja päringu kulud; - edastatud kirjade kulu; - võlgnikule tehtavate kõnede ja sms-ide kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on kolme tasulise kirja kohta kohtule esitanud tõendina pdf faili (dtl 86-93) ning muude makseviivitusega seoses tehtud toimingute kohta tööprogrammi väljavõtte (dtl 94). Mõlemast tõendist nähtub, et hageja on võlgnevuse sissenõudmisega tegelenud. Kuivõrd sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue, siis tuleb hagejal oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. Teabelehel ja lepingu üldtingimuste p-s 5.3 sisaldub tingimus, mille kohaselt kaasneb krediidiandjale maksete hilinemisega õigus nõuda võlgnevusega seoses kliendile teatise saatmise teenustasu vastavalt hinnakirjale ja VÕS § 1132 sätestatule (dtl 42 ja 50). Seega on poolte vahel kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja nõue meeldetuletuskirjade saatmisega ja muude makseviivitusega seotud kulude hüvitamiseks on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 3, samuti pooltevahelise lepingu punktiga
5.3.Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt välja 50 eurot pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (25 eurot esimese kirja eest, 5 eurot teise kirja eest ja 5 eurot kolmanda kirja eest) ning 15 eurot muude sissenõudmisega seotud toimingute eest. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.
23.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid summas 947 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 527 eurot hageja õigusabikulud.
25.Hageja toob välja, et õigusabikulude koosseisu kuulub: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku 3 tundi tunnihinnaga 169,00 eurot, seega kokku 507 eurot.
26.Hageja tõi menetluskulude arvestuse välja koos hagiavaldusega, mis on kostjale kätte toimetatud koos menetlusse võtmise määrusega. Hageja esitas menetluskulude nimekirja ka 12.02.2025, mis on kostjale kätte toimetatud 26.02.2025. Kostja tähtaegselt hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud ei ole.
27.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 3399,98 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 3500 eurot tasuda riigilõiv summas 420 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv 420 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 7/9
28.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 484 2 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (TsMS § 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik.
29.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik, jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20).
30.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
31.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
32.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
33.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hagiavalduse lisana esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on märgitud ajakulu 3 tundi põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 320 eurot (3 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). 8/9
34.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 740 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 320 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
36.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
37.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helvia Räägel kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.