lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-4961/5

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 26.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
2-16-4961/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1328
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tervisekassa74000091(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2016. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number

2-16-4961

Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi Rando Küttim'i tervisekahjustuste tekitamisega ravikindlustushüvitise hüvitamise nõudes

vastu seotud

Hageja Eesti Haigekassa, registrikood 74000091, Lembitu 10, 10114 Tallinn

asukoht

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja lepinguline esindaja Pille Pihler, Eesti Haigekassa juriidilise osakonna jurist, asukoht Lai 14, 80010 Pärnu, e-post* Kostja Rando Küttim, isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada hageja Eesti Haigekassa ja kostja Rando Küttim'i vahel 25.04.2016. a kirjalikult sõlmitud ja allkirjastatud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Kostja tunnistab hageja nõuet 297,71 (kakssada üheksakümmend seitse eurot 71 senti) eurot.
1.2.Kostja tasub punktis 1.1 nimetatud nõude summa Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE652200221001127282 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-i SEB Pank ositi 2 (kahes) osas: - 20. maiks 2016. a mitte vähem kui 148,86 eurot ja - 20. juuniks 2016. a mitte vähem kui 148,85 eurot.
1.3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb märkida „Küttim, tsiviilasjas 2-16-4961“.
1.4.Maksega hilinemisel või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-16-4961 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.2. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa.
1.5.Juhul kui kostja kohustub punktis 1.4 sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja.
1.6.Antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda.
2.Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
3.Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jäävad kostja kanda menetluskulud, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulud Eesti Vabariigi kasuks. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mida Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagiavaldus 30.03.2016. a esitas hageja Eesti Haigekassa Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Rando Küttim'i vastu tervisekahjustuste tekitamisega seotud ravikindlustushüvitise hüvitamise nõudes summas 297,71 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt tunnistati Pärnu Maakohtu 24.09.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-7830 Rando Küttim süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 kannatanutele K. T., K. E. ja J. K.-le tervisekahjustuste tekitamises. Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanule tervishoiuteenuse osutajate poolt tervishoiuteenuseid, mille osutamise vajadus oli tingitud saadud tervisekahjustustest. Hageja on kannatanute raviteenuste arved kogusummas 90,68 eurot tasunud tervishoiuteenuste osutajale. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis haigekassa kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehtede nr 12375 alusel perioodi 02.06.2014. a kuni 04.07.2014. a eest kokku 207,03 eurot. Hageja saatis 13.10.2015. a ja 25.11.2015. a tähitud kirjaga kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamiseks hagejale. AS-i Eesti Post andmetel on kostja nõudeavaldused kätte saanud vastavalt 14.10.2015. a ja 26.11.2015. a. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 297,71 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule määratud tähtaja jooksul vastanud ning menetleda hagiavaldust kirjalikus menetluses. Kohus võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavaldusele. Kompromissleping 25.04.2016. a esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu: Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-16-4961 Eesti Haigekassa hagi Rando Küttim (*) vastu võla saamiseks. Pooled on käesolevas asjas sõlminud kompromissilepingu (edaspidi kompromiss), millise paluvad kohtul kinnitada ja menetluse antud asjas lõpetada tulenevalt TsMS § 430. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata.

Ühtlasi kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärjest. Kompromissi ese ja sisu

1.Kinnitada Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) ja Rando Küttim (edaspidi kostja) (koos nimetatuna pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Kostja tunnistab hageja nõuet 297,71 eurot.
1.2.Kostja tasub punktis 1.1 nimetatud nõude summa Eesti Haigekassa arveldusarvele nr EE652200221001127282 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE631010022088784002 AS-i SEB Pank ositi 2 (kahes) osas:
20.maiks 2016. a mitte vähem kui 148,86 eurot ja
20.juuniks 2016. a mitte vähem kui 148,85 eurot.
1.3.Kohustus on täidetud, kui nõude kogusumma on laekunud hageja arveldusarvele. Makse selgitusse tuleb märkida „Küttim, tsiviilasjas 2-16-4961“.
1.4.Maksega hilinemisel, või kui sooritatud makset ei ole võimalik üheselt seostada tsiviilasjaga 2-164961 (kompromissiga) makse selgituse ebakorrektsuse tõttu või kui makse on väiksem punktis 1.2. määratud osamaksest, kohustub kostja viivitamata tasuma kogu tasumata summa.
1.5.Juhul kui kostja kohustub punktis 1.4 sätestatud alusel viivitamata tasuma kogu tasumata summa ning võlgnevus ei ole laekunud hageja arveldusarvele 5 tööpäeva jooksul, on hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlusega kaasnevad kulud kannab kostja.
1.6.Antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingus on hageja kinnitanud, et antud asjas ei ole kostjal hageja ees muid kohustusi. Juhul, kui käesolevas asjas mõistetakse välja menetluskulusid Eesti Vabariigi kasuks, jäävad need kostja kanda. Seega on menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude jaotuse vaid osas, mis puudutab riigi kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, mida tuleb riigi kasuks välja mõista. Ülejäänud osas jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja