2-23-857
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.09.2023. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-857
Tsiviilasi
L. J. i hagi O. J. i vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L. J. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): V. J. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: S. D. (e-post: [email protected]); Kostja: O. J. (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: M. P. (e-post: XXX)
Kohtuistungi aeg
14.03.2023. a, edasi kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I
L. J. , lepingulise esindaja kaudu, esitas 17.01.2023. a kohtusse hagiavalduse O. J. i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejal L. J. il diagnoositud dementsus ja ta vajab ööpäevaringselt
abi ning järelvalvet, mille tõttu viibib alaliselt XXX, asukohaga XXX. Alates 01.01.2023. a tuleb hageja üldhooldusteenuse eest tasuda igakuiselt vähemalt 1422 eurot. Hageja sissetulek ei ole hooldusteenuse eest tasumiseks piisav. Hageja sissetulekuks on pension XXX eurot ja üüritulu XXX eurot, kokku XXX eurot kuus. Hageja sissetulekust jääb igakuise hooldusteenuse maksmiseks puudu XXX eurot. Hagejal on alanejatest sugulastest kaks täisealist poega: V. J. ja kostja O. J. . Hagejat on seni toetanud ainult V. J. , kes on Tartu Maakohtu 07.06.2022. a määrusega määratud ka hageja eestkostjaks. V. J. on seisukohal, et kostja on samuti kohustatud hoolitsema oma ema vajaduste rahuldamise eest ja osalema ema hoolduskulude katmises, milleks tema enda sissetulekust ei piisa. V. J. on kohtuväliselt pöördunud kostja poole, kuid kostja ei ole nõustunud hagejat toetama. Seetõttu taotleb hageja kohtult, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 284,36 eurot kuus, s.o pool hageja hoolduskuludest, mille tasumiseks hageja sissetulekust ei piisa. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud. Hageja tunnistas, et ta on XXX. a surnud abikaasa A. J. vara pärija ja talle kuulub korteriomand, asukohaga XXX. Hageja leiab aga, et korteriomandi müümine ei ole mõistlik ega põhjendatud. Alates 01.07.2023. a hakkab riik toetama hoolduskulude maksmist, mistõttu oleks hageja korteriomandi müümine ennatlik ja emotsionaalne. Lisaks võtab vara realiseerimine aega. Samuti ei saa käesoleval hetkel väita, et hageja ei asu enam oma korteriomandit kasutama. Hageja ei nõustunud kostja väidetega selle kohta, et hagi on esitatud eelkõige hageja eestkostja V. J. i huvides, kes soovib korteriomandit enda jaoks säilitada. V. J. eestkostjana on tegutsenud alati hageja huvides. Hageja arvates käitub pahatahtlikult just kostja. Hageja abikaasa pärandvara hulka kuulus teadaolevalt väärtuslikku vallasvara (autasud) ja sularaha XXX eurot, mis on kadunud. Kostja ei tee hagejaga koostööd autasude otsimisel ega ütle, kus on XXX eurot. Samas soovib kostja, et realiseeritaks hageja korteriomand, mis toob igakuiselt üüritulu ja on ainukeseks hageja elukohaks. Hageja on seisukohal, et vähemalt kuni 01.07.2023. a peab ka kostja lisaks hageja teisele pojale tegema pingutusi ja osalema hageja hoolduskulude maksmisel. Menetluse käigus (12.07.2023. a menetlusdokumendis) täiendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet. Hageja teatas, et alates 01.07.2023. a otsustas kohalik omavalitsus hüvitada osaliselt hageja hoolduskulud ja alates sellest ajast tuleb juurde maksta mitte XXX eurot vaid 84 eurot. Pärast hagi esitamist tagastas kostja hagejale vara, mis võõrandati 400 eurot eest. Seega saab hageja tasuda hoolduskuludest puudujääva osa 84 eurot edaspidi iseseisvalt. Seda arvestades taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 284,36 eurot alates hagi esitamisest kuni 30.06.2023. a.
Kostja, O. J. , hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja viibib alaliselt XXX ja tema kohustuste täitmiseks puudub XXX eurot. Samas kuulub hagejale korteriomand, asukohaga XXX. Korteriomand on registreeritud kinnistusraamatus hageja surnud abikaasa A. J. nimele. A. J. suri XXX. a. Kostja andmetel olid abikaasad teinud ühise testamendi, millega pärib peale ühe abikaasa surma vara teine abikaasa ja peale mõlema abikaasa surma saa pärijaks nende poeg V. J. , kes on hageja eestkostja. Kostja andmetel ei ole hageja pärandist loobunud ja seega on pärand temale üle läinud XXX. a. Hagejale kuuluva korteriomandi turuväärtus on ca XXX eurot ja korteriomandi müügist saadavast rahast jätkuks hageja hoolduskulu hinnale lisa maksmiseks vähemalt 10-ks aastaks. Arvestades aga seda, et riik hakkab alates 01.07.2023. a hüvitama suures osas hooldekodu maksumuse, siis veel palju pikemaks ajaks. Vastavalt perearsti 22.03.2023. a tõendile ei ole hagejal paranemislootust ja ta ei suuda edaspidi iseseisvalt elada ning vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet, mida saab teostada ainult hooldusasutus.
Seega hageja korteriomandit elamiseks ei vaja. Neid asjaolusid arvestades on kostja seisukohal, et hagi tema vastu elatise nõudes on esitatud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja ise ei ole oma seisundist tulenevalt võimeline iseseisvalt otsuseid tegema ja neid teeb tema eest eestkostja V. J. . Kostja arvates soovib hageja eestkostja, V. J. , et kostja maksaks ema ülalpidamise eest, aga ema kogu vara, sh korteriomandi, pärib tema. Kostja tõi veel välja, et enne hagi esitamist ei ole V. J. varem kordagi pöördunud kostja poole ema hooldekodu eest tasumise teemal. Hagejale eestkostja määramise menetluses, 06.06.2022. a kohtuistungil, avaldas V. J. , et korterit ta müüa ei kavatse, teenib hästi ja saab ema hooldekodu eest maksta. Kostja leiab, et kui V. J. soovib korteriomandit säilitada, siis tuleb tal endal hageja hooldekodu arved tasuda. Kohtutäitur on koostanud hageja abikaasa A. J. pärandvara nimekirja, mille kohaselt kuulub hageja abikaasa surnud A. J. pärandvara hulka ka vallavara, sh sõidukid. Kohtutäitur märgib pärandvara nimekirjas, et hageja eestkostja V. J. i e-kirja kohaselt kuuluvad A. J. pärandvara hulka muu hulgas mitmesugused autasud (medalid) väärtusega kokku ligikaudu XXX eurot, mis on kostja poja valduses, ning muud väärtasjad ja sularaha (sh garaaži müügist saadud XXXeurot), mis on pärast pärandaja surma kadunud. Kostja selgitas, et V. J. i väide selle kohta, et mingi hageja vara on kostja poja valduses ei vasta tõele. Kostja poeg Vladislav Jagur abistas vanaema ja vanaisa elektrooniliste teenustega, tasus interneti teel nende arveid. Peale vanaisa surma tasus kostja poeg vajalikud arved ja tagastas ülejäänud raha ning tema valduses olnud auto hagejale. Mingit muud hageja või tema surnud abikaasa vara kostja ja tema poja valduses ei ole. Kostja tõi veel välja, et ta ei ole võimeline maksma hagejale elatist ilma, et saaks kahjustada tema enda ülalpidamine. Kostja töötasu on XXX eurot kuus ja kostja ülalpidamisel on alaealine laps. Kostja varaks on ainult igapäevast töölkäimist võimaldav sõiduauto ja kinnistu, ehituskrunt, kuhu kostja ei ole saanud raha puudumise tõttu perele mõeldud elamut valmis ehitada. Olukord, kus hagejal endal on olemas korteriomand, mida ta ise kasutada ei saa, kuid eestkostja soovib seda enda huvides säilitada, on kostja arvates äärmiselt ebaõiglane, et tema peab hakkama hageja ülalpidamiseks enda kinnistut müüma.
Kohus leiab, et L. J. i hagi O. J. i vastu elatise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
Kohus kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: • L. J. (hageja) on sündinud XXX. a ja on hetkel seega XXX. aastane. • Hageja oli alates XXX. a abielus A. J. ga. Abielu lõppes XXX. a A. J. surmaga. • Hagejal on kaks täisealist last: O. J. (kostja), sündinud XXX. a, ja V. J. , sündinud XXX. a. • Tartu Maakohtu 24.11.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13924 määrati L. J. ile eestkostja tähtajaga 5 aastat alates määruse tegemisest, s.o tähtajaga kuni 24.11.2025.a. Tartu Maakohtu 24.11.2020. a määrusega määrati hageja eestkostjaks abikaasa A. J. , aga seoses tema surmaga määrati Tartu Maakohtu 07.06.2022.a määrusega hageja uueks eestkostjaks poeg V. J. . • Hageja viibib alates 07.06.2022. a ööpäevaringsel üldhooldusteenusel XXX hooldekodus, aadressil XXX. • Alates 01.01.2023. a on hageja hooldusteenuse maksumus 1422,90 eurot. • Hageja sissetulek kokku ühes kuus on XXX eurot, sh pension XXX eurot, sotsiaaltoetus XXX eurot ja üüritulu XXX eurot.
• Perioodil alates 01.01.2023. a kuni 30.06.2023. a oli hageja sissetulekust hoolduskulude maksmiseks puudujääv osa XXX eurot. • Alates 01.07.2023. a hüvitab kohalik omavalitsus osaliselt hageja hoolduskulud selliselt, et hageja sissetulekust hoolduskulude maksmiseks puudujääv osa on 84 eurot kuus. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud hageja nimel kohtusse hagi elatise nõudes. Hageja nõuab kostjalt elatist summas 284,36 eurot alates hagi esitamisest, s.o alates 17.01.2023. a kuni 30.06.2023. a. Nõutav elatis on pool sel perioodil hageja sissetulekust hoolduskulude katmiseks puudujäävast osast. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hagile vastu väites tugineb kostja peamiselt sellele, et hagejal on olemas korteriomandi näol vara, mida on võimalik hoolduskulude katmiseks realiseerida ning lisaks tugineb kostja ka sellele, et oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline hagejale elatist maksma, ilma, et saaks kahjustada tema enda ülalpidamine.
§ 97 p 3 järgi täisealise üleneja sugulase elatise nõude puhul ette nähtud, mistõttu leiab kohus, et vastavad Riigikohtu suunised on ka antud asjas kohaldatavad. Seega hageja nõude lahendamisel tuleb kohtul lisaks hageja sissetulekutele teha kindlaks, kas hagejale kuulub vara, mille arvel on võimalik tema ülalpidamiskulusid kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuulub kinnisasjana korteriomand, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, reaalosana eluruum nr XXX. Kinnistusregistri andmetel (tl 26) on kantud korteriomandi registriosa II jakku omanikuna 12.08.1999. a sisse hageja abikaasa A. J. . Poolte vahel ei ole vaidlust, et kuigi korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse sisse kantud vaid A. J. , siis oli korteriomand soetatud hageja ja A. J. abielu ajal ning tegemist oli abikaasade ühisvaraga. Hageja on esitanud tõendina Tartu notar E. G. poolt 04.10.2022. a koostatud pärimistunnistuse (tl 66), mis tõendab, et hageja on surnud abikaasa A. J. testamendijärgne pärija ning ta on pärandi vastu võtnud. Notar märgib pärimistunnistuses, et pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldati pärandaja ja tema abikaasa varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Kostja on esitanud tõendina kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt 14.11.2022. a koostatud A. J. pärandvara nimekirja (tl 54), mille kohaselt on pärandvara hulka kuuluva korteriomandi turuväärtuseks ca XXX eurot. Kohus leiab, et arvestades seda, et hagejale kuulub korteriomand, ei saa teha järeldust, et hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja sissetulek ei ole küll tema hoolduskulude kandmiseks piisav, kuid korteriomandi näol on hagejal olemas vara, mille arvel on võimalik tema ülalpidamiskulusid kanda. Kohtule esitatust nähtuvalt hageja alates 07.06.2022. a korteriomandit seal elamiseks ei kasuta ja viibib ööpäevaringsel üldhooldusteenusel XXX hooldekodus. Kostja on esitanud tõendina Tartu Maakohtu 24.11.2020. a määruse (tl 46-48), millega on hagejale määratud eestkostja. Kohtumäärusest nähtuvalt on kohus eksperdi arvamuse põhjal tuvastanud, et hagejal esineb psüühikahäirena vaskulaarne dementsus, mis piirab tema võimet kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Kostja on esitanud veel tõendina perearst S. S. 22.03.2023. a tõendi (tl 49), milles perearst märgib, et hagejal on diagnoositud XXX, tema tervislik seisund on samal tasemel kui 24.11.2020. a, hagejal ei ole paranemislootust ning hageja ei ole ka tulevikus võimeline iseseisvalt elama ja vajab ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet, mida saab kvaliteetselt teostada ainult vastav hooldusasutus. Kohus leiab, et nimetatud tõenditest saab järeldada, et hageja terviseseisundis ei ole oodata paranemist ja ta vajab ka edaspidi hooldamist hooldusasutuses ega saa temale kuuluvat korteriomandit kasutada. Seega on võimalik hageja korteriomand vajadusel müüa, et sellest saadava raha arvel katta hageja ülalpidamiskulusid (hooldusteenuse kulusid), milleks hageja sissetulekust ei piisa. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et korteriomandi müümine on emotsionaalne ja võtab aega, ei ole asjakohased. Hagejale on määratud eestkostja, kes vastavalt kohtumäärusele (tl 46) peab kaitsma hageja varalisi ja isiklikke õigusi, sh korraldama hagejale hoolduse ja ravi ning tegema hageja huvides tehinguid ja toiminguid. Juhul, kui eestkostetava sissetulek ei ole tema hoolduskulude katmiseks piisav, on võimalik eestkostjal korraldada eestkostetava korteriomandi, mida ta enam elamiseks ei vaja, müümine. Vaidlust ei ole selle üle, et praegu üüritakse korterit välja ja sellest saab hageja tulu XXX eurot kuus. Kuna aga saadav tulu ei ole hageja ülalpidamiskulude katmiseks piisav, on otstarbekas ja põhjendatud korteriomand müüa.
Hageja ei ole mõistlikult põhjendanud, et vara müümine ei ole võimalik. Kohus nõustub kostjaga, et sellises olukorras, kus hagejal on olemas vara, mida on võimalik hageja ülalpidamiskulude kandmiseks realiseerida, kuid hageja eestkostja seda lihtsalt ei soovi teha, siis see ei õigusta kostjalt hageja kasuks ülalpidamise nõudmist. Kuna elatise nõudmise eeldused ei ole täidetud, siis ei käsitle kohus täiendavalt seda, kas kostja on tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline maksma hagejale nõutavas summas elatist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samuti ei käsitle kohus ja jätab tähelepanuta poolte väiteid hageja abikaasa pärandvara koosseisu kohta, sh hageja väited selle kohta, et osa pärandvara hulka kuulunud vallasasju (autasud) ja sularaha on kadunud ning kostja ei tee koostööd autasude otsimisel ega ütle, kus sularaha on. Kostja elatise nõudele vastu väites hagejal muu väärtusliku vara olemasolule ei tugine ning hageja abikaasa pärandvara koosseisu ja valduse tuvastamine ei ole antud asjas esitatud hagi esemeks, mistõttu ei oma need asjaolud käesoleva vaidluse lahendamisel ka tähtsust. Menetluskulude jaotus
andmine – 1 tund; 2) kostja 25.01.2023. a vastuse koostamine hagile – 1 tund 30 minutit; 3) hageja 06.02.2023. a seisukoha analüüs – 10 minutit; 4) ettevalmistus kohtuistungiks – 30 minutit; 5) osavõtt 14.03.2023. a kohtuistungist – 1 tund; 6) 29.03.2023. a kostja vastuse koostamine koos kohtupraktika ja eelnevate dokumentide analüüsiga – 1 tund; 7) täiendava tõendi kogumine ja kostja taotluse esitamine 31.03.2023. a – 30 minutit; 8) 26.06.2023. a kostja vastuse koostamine – 1 tund. Kostja esindaja taotleb tasu määraga 150 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades menetluse käiku, asja mahtu ja keerukust saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud ning ka ajakulu neile toimingutele kokku 6 tunni ja 40 minuti ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab pidada ka kostjate esindaja tasumäära tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses jääb keskmiselt sarnastes asjades taotletava lepingulise esindaja tasumäära piiresse. Seega loeb kohus kostja lepingulise esindaja tasu 6 tunni ja 40 minuti eest kokku summas 1000 eurot kostja põhjendatud menetluskuluks. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 1000 eurot kostjate kasuks välja hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.