Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Epp Tombak
Otsuse tegemise aeg
20. aprill 2016. a, Põlva, Võru tn.12
ja koht Tsiviilasja number
2-16-3218
Tsiviilasi
S. K. hagi H. T. (T. ) vastu põhivõlgnevuse 383,47 ja viivise summas 116,53 eurot väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
500 eurot
Menetlusosalised ja
Hageja: S. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-post: Lepinguline esindaja: Kersti Puuri – IDR Inkasso OÜ e-post: [email protected] Kostja: H. T. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon:
nende esindajd
e-post: Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel
kasuks välja 500 (viissada) eurot menetluskulude katteks.
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 405 lg 1 p 7 ning 440 lõigete 1 ja 2 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi rahuldamise õigusliku põhjendusena märgib kohus, et kuna hageja nõuab kostjalt laenu, summas 387,47 eurot tagastamist ning viivist kohustuse täitmisega viivitatud aja eest, on hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt kohustub laenusaaja laenuandjale tagasi maksma laenuks saadud rahasumma. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral osundatud paragrahvi p 6 alusel viivist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud madalaimas määras, s.o 0,02 % tasumata summast päevas. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
3 (5)
Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 100 eurot ning kohtuvälise kuluna hageja lepingulise esindajatasu , summas 608 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Hageja esindaja on kulutanud õigusabi andmiseks viis tundi tunnitasuga 121,60 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 173 lg 10 on hageja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus on seisukohal, et seoses hagi rahuldamisega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagi esitamisel tasutud riigilõivu suurus – 100 eurot tuleneb riigilõivuseadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hagejat on volikirja alusel menetluses esindanud IDR Inkasso töötaja Kersti Puuri. 22.01.2016 arvest nr 16040 (tl 7) nähtub, et tasu esindamise eest on 608 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude kostjalt väljamõistmist taotletud ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 p.14 märkinud, et „Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu 4 (5)
väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul“ Arvestades õigusabi mahtu käesolevas asjas, mis seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises ning kostja vastuse kohta arvamuse esitamises, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 400 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 500 (100 + 400) eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.