2-22-2815/30 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hagejate ema peab kodus tõukoeri kutsikate tootmise ja müümise eesmärgil. Hagejate ema kinnitas varasemas elatise väljamõistmise menetluses, et tegeleb koerandusega, millest tuleb lisasissetulek. Hagejate ema seletuse järgi sai ta 2021. aastal kutsikate müügist tulu 5800 eurot, s.o 483,33 eurot kuus, millele lisandub isaskoera paaritumistasu. Kostjale teadaolevalt sündis 2022. aastal kokku 8 kutsikat. Kui võtta aluseks keskmine hind 1400 eurot kutsika kohta, on hagejate ema sellel aastal teeninud lisatasu 11 200 eurot. Kui varasema elatise menetluse ajal oli hagejate ema kasutada suhteliselt eakas, kuid toimiv Volkswagen Passat, siis alates märtsist 2022 on hagejate ema käsutada 2015. aasta sõiduk turuväärtusega ca 8000 eurot. Autole on ostetud uus jalgrattaraam. See ei kinnita hagejate ema väiteid halvenevast majanduslikust olukorrast. Kuna põhiosa koertest on soetatud abielu ajal, koerakari on taastootev, siis on kutsikate müügist saadud tulu näol tegemist ühisvaraga, mille jagamiseks ei ole kostja nõuet esitanud. Seega tuleb pool kutsikate müügist saadud tulust (s.o 483,33:2=241,66 eurot kuus) lugeda kostja panuseks hagejate ülalpidamisse. Hagejate vanemate ühisvara on jagamata ning kogu ühisvara on hagejate teenistuses. Poolte ühisvaraks on kostja ja I.A. 1⁄2 mõttelistes osades kaasomandisse kuuluv kinnisasi, millest hagejad saavad igakuiselt kostja arvelt kasutuseeliseid, hagejate elukohaks oleva kinnisasja tagatisel võetud eluasemelaen, mida on ka kostja teenindanud, ning tõukoerte kari, mis toob igal kuul sisse vähemalt 480 eurot. Hagejate puue on hagis tegelikkusest raskemaks räägitud. Hagejate ATH-ga seoses ei lisandu erilisi väljaminekuid, mida ei kataks riigilt saadav toetus. Hagejate ema ei ole haigestumise kohta esitanud ühtegi tõendit. Kostja on õigusteenuste eest kandnud üle raha vaid ühel korral. Kõik ülejäänud kohtuasjadega seotud ülekanded on teinud kostja eest tema elukaaslane. Kostja sissetulek on võrreldes varasema menetluse ajaga suurenenud 100 euro võrra, kuid samal määral on suurenenud ka tema kulutused üldise elukalliduse tõusu tõttu. Üldises plaanis on kostja majanduslik olukord sama, mis see oli varem. Kostja maksab endiselt pangalaenu hagejate ja nende ema elukohaks oleva kinnisasja eest. Kostja on sunnitud elama üüripinnal. Kostja eluaseme kulud (üür + elekter) on 300 eurot kuus. Kostjat aitab majanduslikult tema elukaaslane.

esitasid hagejad kohtule hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimumelatise määrani, kuna kostja ei olnud vabatahtlikult nõus elatist suurendama. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Seega, elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 kompromissimäärusest ei nähtu, millised asjaolud on elatise suuruse määramisel aluseks olnud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt 20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 37.1) Hagejad tuginevad elatise suurendamise põhjendamisel esmalt sellele, et hagejate vajadused on kasvanud ning elukallidus on tõusnud. Tsiviilasjas nr 2-21-13263 esitatud hagiavalduses (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 1-2) on hageja I vajadustena loetletud kulutused kokku summas 890 eurot, sh eluasemekulud 100 eurot, toit 200 eurot, transport 180 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoid 80 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot, laagrid 50 eurot, võistlused 50 eurot, trenn 50 eurot. Hageja II vajadustena on loetletud kulutused kokku summas 820 eurot, sh eluasemekulud 100 eurot, toit 150 eurot, transport 180 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoid 80 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, laagrid 50 eurot, võistlused 50 eurot, trenn 50 eurot. Hagejad tõid tsiviilasja nr 2-2113263 menetluses esile mh ka hagejate diagnoose (ATH), huviharidust ja logistikat (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 10-11, 64-65 pöördel, 66 pöördel), s.o samu kuluartikleid, millele hagejad tuginevad elatise suurendamist nõudes. Käesolevas menetluses ei ole hagejad esitanud kokkuvõtlikku loetelu kummagi hageja igakuiste vajaduste kohta. Hagejate 21. juuni 2022 menetlusdokumendis toodud kulutuste analüüsist jaanuari kuni juuni 2022 kohta saab järeldada, et hageja I igakuised kulutused on sel ajal olnud järgmised: sporditreeningutele 58,83 eurot, sporditarvetele ja -riietele 67,17 eurot, võistlustel osalemise tasu 32,25 eurot, spordilaagrite tasu 7,92 eurot, koolitarbed 4,71 eurot, taskuraha 10 eurot, rõivad ja jalatsid 35,81 eurot, prillid 34,73 eurot, kodu küte 16,03 eurot, auto kütus 62,26 eurot, auto liisingmakse 46,53 eurot, kasko ja liikluskindlustus 19,68 eurot, pesumasina järelmaks 10,44 eurot, prügivedu 1,98 eurot, elekter 16,46 eurot, toidukulu 40,43 eurot, kokku 465,23 eurot. Hageja II igakuised kulutused on sel ajal olnud järgmised: sporditreeningutele 58,83 eurot, sporditarvetele ja -riietele 67,17 eurot, võistlustel osalemise tasu 32,25 eurot, spordilaagrite tasu 7,92 eurot, koolitarbed 4,71 eurot, taskuraha 10 eurot, rõivad ja jalatsid 35,81 eurot, logopeed 22,10 eurot, kodu küte 16,03 eurot, auto kütus 62,26

eurot, auto liisingmakse 46,53 eurot, kasko ja liikluskindlustus 19,68 eurot, pesumasina järelmaks 10,44 eurot, prügivedu 1,98 eurot, elekter 16,46 eurot, toidukulu 40,43 eurot, kokku 452,60 eurot. Tõenditena on hagejad esitanud elektrienergia, prügiveo, sporditegevuse, sideteenuse ja logopeediteenuse arved (tl 11-20, 117-120) ja hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte (tl 95-115). Eeltoodust järeldub, et hagejate igakuiste vajaduste kogusumma ei ole varasema menetluse ajaga võrreldes tõusnud, vaid on hoopis langenud – hageja I puhul 890 eurolt 465,23 euroni ning hageja II puhul 820 eurolt 452,60 euroni. Hagejad ei ole käesolevas menetluses toonud esile ega tõendanud laste vajaduste osas selliseid asjaolusid, mis ei oleks hagejatele olnud teada juba 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimise ajal. Elukalliduse tõus on asjaolu, mida hagejate seaduslik esindaja pidi kompromissi sõlmimise ajal loogiliselt ette nägema ning sellega kompromissi sõlmimisel arvestama. Vaatamata asjaolule, et juba üksnes kulutus transpordile (180 eurot kuus) või sporditegevusele (150 eurot kuus) ületas kompromissi sõlmimise ajal kokkulepitud elatise summa (130 eurot kuus), otsustas hagejate seaduslik esindaja hagejate nimel siiski kompromissi sõlmida. Laste tervisest tulenevad erivajadused ning kulutused sporditegevusele olid seega hagejatele teada juba varasema menetluse ajal. Isegi kui praeguseks on lisandunud vajadus külastada psühholoogi ja logopeedi (tl 117-120), laekub puudest tingitud kulude katmiseks hagejate seaduslikule esindajale igakuine sotsiaaltoetus 138,08 eurot (hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõte, tl 95-115). Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest (tl 70-74), et kostja on jaanuaris, veebruaris ja märtsis 2022 lisaks igakuisele elatisele kandnud ka täiendavaid hagejate sporditegevusega seotud kulutusi, kokku summas 275 eurot, ning mais 2022 kandnud hagejale I ja juunis 2022 hagejale II üle 30 eurot. Seega on kostja lisaks elatise maksmisele enda kanda võtnud ka täiendavaid kulutusi. Maakohus ei pidanud kostjapoolseks täiendavaks ülalpidamiseks kostja poolt hageja I arvele tehtavat igakuist 10 euro suurust makset selgitusega „hoius“, kuna avanemata hoiuse arvel ei ole võimalik last jooksvalt ülal pidada. Ka hagejate elukohaks oleva, kuid hagejate vanemate kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga seotud pangalaenu tasumist ei saa pidada hagejate ülalpidamiseks, vaid tegemist on eelkõige hagejate vanemate investeeringuga kinnisvarasse. Maakohus jättis tähelepanuta ka poolte erinevad väited hagejate vanemate ühisvara kohta, kuna sel ei ole asja lahendamisel määravat tähendust. Järgnevalt kohus kontrollis maakohus, kas vanemate varaline seisund on varasema menetlusega võrreldes muutunud. Hagejate seaduslik esindaja nimetas tsiviilasjas nr 2-21-13263 oma töötasu suuruseks 600 eurot, samuti sai hagejate seaduslik esindaja lastetoetusi ja puudega lapse toetust (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 1 pöördel). Hagejate seadusliku esindaja 1. veebruari kuni 1. oktoobri 2021 pangakonto väljavõttelt (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 41-62) nähtub igakuise peretoetuse summana 120 eurot ja sotsiaaltoetusena 138,08 eurot. Sama pangakonto väljavõte tõendab, et hagejate seadusliku esindaja töötasu suurus oli sel perioodil kõige rohkem 686,85 eurot, kuid lisaks laekus hagejate seadusliku esindaja pangakontole ka nt X Vallavalitsuse huvitegevuse toetus, tulumaksu tagastus, Eesti Haigekassa töövõimetushüvitis, väljamakse Eesti Töötukassalt, sularaha sissemaksed ja ülekanded erinevatelt eraisikutelt, kokku 12 306,06 eurot. Jagatuna 8 kuuga tegi see hagejate seadusliku esindaja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 1538,26 eurot kuus, millele lisandus peretoetus, sotsiaaltoetus ja kostja tasutud elatis. Selles menetluses 1. jaanuari 2022 kuni 21. juuni 2022 kohta esitatud hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (tl 95-115) ilmneb, et pere- ja sotsiaaltoetuse summad ei ole muutunud. Hagejad väidavad, et muutunud on hagejate seadusliku esindaja sissetulek, kuna haigestumise tõttu ei ole hagejate seaduslikul esindajal võimalik töötada. Asjaolu, et hagejate

seaduslik esindaja viibib alates 19. jaanuarist 2022 haiguslehel, on tõendatud kohtule esitatud töövõimetuslehega (tl 116). Hagejate seadusliku esindaja pangakontolt nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on alates märtsist 2022 saanud Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist algselt 272,58 eurot ning seejärel aprillist kuni juunini 327,10 eurot kuus. Samas nähtub hagejate seadusliku esindaja pangakontolt, et tema kontole on laekunud ka sotsiaal- ja huvitegevuse toetus X Vallavalitsuselt, tulumaksu tagastus, sularaha sissemaksed ja ülekanded erinevatelt eraisikutelt, kokku summas 8510,30 eurot. Jagatuna 6 kuuga teeb see hagejate seadusliku esindaja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 1418,38 eurot kuus, millele lisandub peretoetus, sotsiaaltoetus ja kostja tasutud elatis. Maakohus ei arvestanud hagejate seadusliku esindaja sissetuleku hulka laenuna saadud 7000 eurot, kuna see on koheselt tasutud sõiduauto ostmiseks, ega pensioni väljamakset üle 3000 euro, kuna see on ühekordne sissetulek, mille sihtotstarve on hageja seadusliku esindaja enese kindlustamine pensionipõlveks. Hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekunud ülekannete selgitused on sageli nt „kleit“, „samet“, „kostüüm“, „õmblustöö“, mis annab alust arvata, et vaatamata haigestumisele on hagejate seaduslik esindaja siiski jätkanud õmblusteenuse osutamist ning teeninud sellest tulu. Eeltoodu lükkab ümber hagejate väite selle kohta, et hagejate seaduslik esindaja ei ole tervise halvenemise tõttu võimeline töötama ning tema majanduslik seis on seetõttu halvenenud. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto analüüs tõendab, et hagejate seadusliku esindaja keskmine sissetulek on võrreldes eelmise menetluse ajaga vähenenud ainult 119,88 euro võrra. Seega ei leidnud tuvastamist, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek oleks eelmise menetlusega võrreldes niivõrd palju vähenenud, et õigustaks väljamõistetud elatise summa muutmist. Tsiviilasjas nr 2-21-13263 väitis kostja oma töötasu suuruseks 600 eurot, millele lisandub autokompensatsioon 100 eurot, kokku 700 eurot kuus (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 21, tl 66-66 pöördel). Kostja pangakonto väljavõttelt 1. märtsi kuni 31. augusti 2021 kohta nähtub, et kostja on tõesti töötasu ja autokompensatsioonina saanud 700 eurot kuus ning lisaks on kostja kontole laekunud ka tulumaksu tagastus, üksikud ülekanded ja üks sularaha sissemakse, kokku 5350,68 eurot (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 23-31). Jagatuna 6 kuuga tegi see kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 891,78 eurot kuus. Käesolevas menetluses on kostja väitnud oma töötasu suuruseks kokku 800 eurot kuus, sh autokompensatsioon (tl 50 pöördel, tl 67). Kostja pangakonto väljavõttelt 1. veebruari kuni 12. juuni 2022 kohta (tl 70-74) nähtub, et kostja sissetuleku on moodustanud töötasu summas 800 eurot kuus, tulumaksu tagastus, haiguspäevade tasu, Eesti Haigekassa hüvitis ja üksikud ülekanded, kokku 4416,70 eurot. Jagatuna 5 kuuga teeb see kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks käesolevas menetluses 883,34 eurot kuus. Seega ei ole kostja sissetulek tõusnud, vaid veidi vähenenud. Kostja sissetulekut ei saa hinnata selle järgi, milline on olnud tema poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekiri teises tsiviilasjas (tl 40). Menetluskulusid ei pea menetlusosaline kandma isiklikult. Kostja on kinnitanud, et tema on 1290 euro suurusest menetluskulust tasunud 125 eurot (mis kajastub ka tema pangakonto väljavõttel, tl 71) ning ülejäänud ulatuses on menetluskulu tasunud tema elukaaslane. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kostjal võib olla sissetulekuid, mida ta kohtule ei ole avaldanud. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud, et kostja sissetulek oleks eelmise menetlusega võrreldes muutunud. Hagejad on elatise suurendamise vajadust põhjendanud ka sellega, et kostja on alustanud kohtuasja kostjale ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluva kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks, mis toob kaasa vajaduse uue eluaseme üürimiseks ja suurendab sellega laste ülalpidamise kulusid. Pooled ei vaidle selle üle, et 1) pärast lahkuminekut jäid hageja seaduslik esindaja koos lastega elama hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale kaasomandis kuuluvale kinnistule; 2) kinnistu ostmiseks võetud laenu on pärast lahkuminekut tasunud kostja; 3) kostja on pärast 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimist esitanud kohtusse hagi hagejate seadusliku esindaja vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamise nõudes; 4) kohtumenetlus kaasomandi

lõpetamise vaidluses on pooleli ning hagejad elavad jätkuvalt samal kinnistul. AÕS § 76 lõikest 1 tulenevalt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76 lg 1 kehtis sellisena ka 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimise ajal. Kostjale ei saa ette heita kaasomaniku õiguste teostamist. Käesoleval hetkel ei ole kohus kaasomandi lõpetamise kohta veel lahendit teinud ning teada ei ole, kas ja kuidas see mõjutab hagejate elukohale tehtavaid kulutusi. Kohus ei saa kohtuotsust rajada oletustele ning väljamõistetud elatise summat muuta asjaolude tõttu, mis ei ole saabunud. Kui hagejate eluasemekulud kasvavad oluliselt suuremaks kui varasemas menetluses väidetud 100 eurot kuus kummagi hageja puhul (tsiviilasja nr 2-2113263 tl 1 pöördel), on hagejatel alles siis õigus taotleda sel põhjusel elatise suurendamist. Praegusel hetkel ei ole hagejad tõendanud sellist eluasemekulude suurenemist. Väljamõistetud elatise suurendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et alates 1. jaanuarist 2022 on muutunud PKS § 101, s.o alaealise lapse elatise alammäär on lahti seotud Vabariigi Valituse poolt kehtestatud palga alammäärast ning kehtestatud on uued põhimõtted elatise arvutamiseks. Alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 võimaldab arvutada igale lapsele individuaalse miinimumelatise. Miinimumelatise arvutamiseks on justiitsministeerium välja töötanud elatiskalkulaatori. Hagejad on elatiskalkulaatori abil arvutanud hageja I elatise miinimumiks 213,44 eurot ning hageja II elatise miinimumiks 181,42 eurot (tl 10). Varasema menetluse ajal oli elatise miinimum 292 eurot kuus. Hagejad ei ole selgitanud, kuidas hagejate puhul elatise miinimumi vähenemine õigustab elatise suurendamist. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et hagejad ei ole suutnud esile tuua ega tõendada, et oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud ning et need asjaolud on tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-21-13263 arutamise lõpetamist (TsMS § 459). Seetõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.