Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Unipol Assicurazioni S.p.A keeldub kahju hüvitamisest, on hagejal võimalus pöörduda nimetatud kindlustusseltsi vastu kohtusse. 17.08.2012.a. pöördus hageja uuesti päringuga ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole. 30.08.2012.a. on Eesti Liikluskindlustuse Fond vastuseks 17.08.2012.a. päringule teatanud, et Eesti Liikluskindlustuse Fondil puudub kohustus hageja nõude täitmiseks, kuna vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 491 võib kannatanu esitada nõude Garantiifondi vastu juhul, kui kannatanu ei ole saanud põhjendatud vastust kindlustusandjalt või tema nõuete käitlejalt. Eesti Liikluskindlustuse Fond viitab ka sellele, et nemad on teinud päringu Itaalia Hüvitusorganile küsimusega, kes peaks hageja kahjujuhtumi menetlemisega tegelema ning nende saadetud vastuses on viidates politseiraportile teatatud, et vastutavaks kindlustusandjaks on UNIPOL Assicurazioni kindlustusvõtja. 14.09.2012.a. on hageja lepinguline esindaja pöördunud veelkord Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole, kuivõrd tegelikkuses ei ole hagejale edastatud põhjendatud vastust kahju hüvitamisest keeldumise kohta, mistõttu lasub kahju hüvitamise kohustus Eesti Liikluskindlustuse Fondil. 06.11.2012.a. on Eesti Liikluskindlustuse Fond teatanud hagejale, et nad on pöördunud Itaalia hüvitusorgani poole, kes on vastava teate edastanud Unipol Assicurazioni S.p.A-le põhjendatud vastuse tegemiseks. Eesti Liikluskindlustuse Fondi sõnul teatas 18.09.2012.a. Itaalia hüvitusorgan, et Unipol Assicurazioni S.p.A jääb oma seisukoha juurde ning keeldub kahju hüvitamast. 06.03.2013.a. on hageja lepinguline esindaja pöördunud Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole, et viimane edastaks hagejale Itaalia hüvitusorgani poolt esitatud seisukohad seonduvalt antud kindlustusjuhtumiga, samuti Itaalia hüvitusorgani 18.09.2012.a. kiri. Ühtlasi on teavitatud, et hageja ei ole saanud kohustatud kindlustusandjalt kahju hüvitist ega põhjendatud vastust, mistõttu peaks hüvitise maksma Eesti Liikluskindlustuse Fond, kellel omakorda tekib tagasinõudeõigus kahju põhjustaja riigi hüvitusorgani vastu. 06.03.2013.a. on Eesti Liikluskindlustuse Fond esitanud vastuse hageja 06.03.2013.a. päringule ning edastanud päringus küsitud Itaalia Hüvitusorgani vastused. Ühtlasi on teatatud, et Itaalia Hüvitusorgani vastuste kohaselt ei antud Eesti Liikluskindlustuse Fondile õigust kahjude käsitlemiseks, kuna Itaalia Hüvitusorgani seisukoha kohaselt on vastutuse küsimus lahendamata ja ei ole selge kahjuhüvitamiseks kohustatud kindlustusandja. Itaalia Hüvitusorgani vastuse kohaselt puudub võimalus kohtuväliselt välja selgitada kahjuhüvitamiseks kohustatud kindlustusandjat. Vastavalt Itaalia politseiotsusele on antud juhul vastutavaks sõidukiks veok numbrimärgiga CY804XP, mille kindlustusandjaks on Itaalia kindlustusselts Unipol Assicurazioni S.p.A. Samuti on Itaalia Garantiifond edastanud omapoolse seisukoha Eesti Liikluskindlustuse Fondile, mille kohaselt on nende hinnangul vastutavaks kindlustusandjaks Unipol Assicurazioni S.p.A. Nähtuvalt Itaalia politsei poolt koostatud raportist põhjustas liiklusõnnetuse sõiduk numbrimärgiga CY804XP, mis sõitis otsa hagejale kuuluvale veokile, põhjustades sellega ahelkokkupõrke. See, et peale ahelkokkupõrke toimumist sõitis õnnetuse põhjustanud veokile CY804XP omakorda otsa sõiduk numbrimärgiga CJ098XJ, ei muuda antud juhul sõiduki CY804XP vastutust hageja ees, kuna nimetatud avarii toimus peale seda, kui sai kannatada hageja sõiduk ning sõidukite CY804XP ja CJ098XJ vaheline kokkupõrge ei kahjustanud kuidagi hagejale kuulunud sõidukit. Esitatud dokumentidest nähtuvalt, muuhulgas tulenevalt Itaalia politsei otsusest ja Itaalia Garantiifondi seisukohast, on vastutavaks sõidukiks sõiduk numbrimärgiga CY804XP, mille osas on kindlustusandjaks Unipol Assicurazioni S.p.A. Seega on nimetatud kindlustusselts kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju. 08.08.09.08.2012.a. on toimunud kirjavahetus ERGO Kindlustuse AS ja Unipol Assicurazioni S.p.A. esindajate vahel, millest nähtuvalt on püüdnud ka ERGO Kindlustuse AS esindaja saada Unipol Assicurazioni S.p.A. esindajalt informatsiooni kahju hüvitamisest keeldumise kohta ning Unipol Assicurazioni S.p.A. esindaja on vastanud, et nende vastus on esitatud 24.04.2012.a. e-kirjaga ning rohkem põhjendusi ei peeta vajalikuks esitada. Unipol Assicurazioni S.p.A. on 24.04.2012.a. e-kirjas teatanud, et nad on läbi vaadanud kõik materjalid ning teatavad, et nad ei saa teostada kahjuhüvitise väljamakset, kuivõrd nende hinnangul on kahju põhjustajaks teise kindlustusvõtja auto. Kuigi Unipol Assicurazioni S.p.A. loeb antud otsust n-ö põhjendatud otsuseks, siis hageja hinnangul ei ole Unipol Assicurazioni

S.p.A. 24.04.2012.a. e-kirjaga vastamine põhjendatud otsus (puuduvad viited tõenditele, vaidlustamise korrale, kohaldatavale õigusele jms). Itaalia politsei raporti kohaselt on vastutavaks pooleks Unipol Assicurazioni S.p.A. juures kindlustatud sõiduk DAF reg.märgiga CY804XP. Tulenevalt eeltoodust palub hageja mõista välja kindlustusseltsilt Unipol Assicurazioni S.p.A hageja kasuks kindlustuskahju hüvitise summas 59 700 eurot. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagile (tl 96-97) leiab, et 02.11.2011 toimus Itaalias liiklusõnnetus, milles osales kuus sõidukit. Hageja sõiduk oli tagantpoolt kolmas ja kostja kindlustusvõtja sõiduk tagantpoolt teine. Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast, sest kostja hinnangul nende kindlustusvõtja kahju põhjustamise eest ei vastuta. Kostja on seisukohal, et politsei ei ole oma raportis arvestanud kõikide tõenditega. Kostja juhib tähelepanu, et liiklusõnnetuse osalised on selgitanud, et nad kogesid kokkupõrget pidurdamise, mitte paigalseisu ajal ja nad tundsid vaid ühte kokkupõrget. Kui kokkupõrge oleks hageja versiooni järgi aset leidnud, oleksid eespool olevad juhid pidanud aga tundma kahte kokkupõrget. Kostja hinnangul vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest seega viimase sõiduki juht, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud itaalia kindlustusseltsis Helvetia. Isegi kui liiklusõnnetuse eest vastutaja ei oleks selge, ehk ei oleks võimalik tuvastada, kumb hageja sõidukist tahapoole jäävast sõidukist liiklusõnnetuse põhjustas, siis ei ole hageja esitanud ühtegi õiguslikku põhjendust ega normi, mille alusel oleks just kostjal hagejale kahju hüvitamise kohustus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub hagejaga, et antud asjas sätestab kohaldatava õiguse valiku reeglid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.juuli 2007.a. määrus nr 864/2007/EÜ lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ehk Rooma II määrus. Tulenevalt määruse artiklist 2 p 1 kohaldatakse määrust muuhulgas lepinguvälise kahju tekitamise juhtudel. Rooma II määruse artikkel 4 p 1 näeb ette, et kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis. Seega allub antud kahjujuhtumi lahendamine Itaalia õigusele. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2009/103/EÜ preambula punktist 32 võib kannatanud osapool alustada kohtumenetlust tsiviilvastutuskindlustuse pakkuja vastu liikmesriigis, kus on tema alaline elu– või asukoht. Tulenevalt direktiivi 2009/103/EÜ artiklist 18 liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud kindlustusega kaetud sõidukite põhjustatud õnnetustes kannatanutel on kindlustusseltsi vastu vahetu nõudeõigus, mis katab vastutava isiku tsiviilvastutuse.

Itaalia Vabariigi tsiviilkoodeksi § 2054 kohaselt sõidukijuht, kes ei sõida mööda rööpaid, vastutab tema poolt tekitatud isikukahju ja varakahju eest, mis on tekitatud sõiduki käitamisel, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik kahju tekitamist vältida. Sõidukite kokkupõrke korral eeldatakse, kuni vastupidise tõendamiseni, et iga sõidukijuhi panus kahjusündmuse toimumisele ja sõidukitele kahju tekkimisele on võrdne. Sõiduki omanik või valdaja või omandireservatsiooniga ostja vastutab solidaarselt sõiduki käitajaga, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et sõidukit käitati vastuolus tema tahtega. Käesolevas sättes nimetatud isikud vastutavad ka kahju eest, mille põhjuseks oli sõiduki tootmisviga või hooldamisviga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli sõlminud liikluskindlustuslepingu veoauto numbrimärgiga CY804XP valdaja vastutuse kindlustamiseks; 2.novembril 2011 toimus Itaalias liiklusõnnetus, mille käigus sõitis veoauto numbrimärgiga CY804XP tagant otsa hagejale kuuluvale sõidukile Scania 862TFO koos haagisega Kögel 192DY; tegemist oli kindlustusjuhtumiga, kus toimus mitme sõiduki ahelkokkupõrge. Samuti ei ole poolte vahel enam vaidlust selles, et Itaalia kindlustusseltsi Unipol Assicurazioni S.p.A esindajaks Eestis on ERGO Insurance SE (endine Ergo Kindlustuse AS). Kostja väidete kohaselt vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest viimase sõiduki juht, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud Itaalia kindlustusseltsis Helvetia. Politseiraporti (tl 14-17, tõlge tl 57-61) kohaselt on kokkupõrke asjaolusid uurinud Itaalia politsei menetlejad teinud kindlaks järgmised asjaolud: „Lähenedes umbkaudu kilomeetritele 248+800 asuvale sirgele tunnelile, nimega „CITERNA“, veoauto juht A/B läbides tunnelit „Citerna“ märkas tema ees aeglasemalt liikunud sõidukit ning aeglustas äkitselt ka enda valitud sõidukiirust, mille tagajärjel muutsid kiirust ka talle järgnenud sõidukid C/D, E/F ja G/H (Eesti sõiduk) Järeltulev sõiduk „I/L“ ei märganud piisavalt kiiresti enda ees toimuvat ning kuna sõidukite vahel puudus piisav pikivahe, sõitis veok suure hooga tagant sisse välismaa sõidukile „G/H“, mille tagajärjel tekkis ahelavarii. „G/H“ põrkas vastu tema ees olnud sõidukit „E/F“, mis omakorda põrkas vastu sõidukit „C/D“, mis paiskus otsa sõidukile „A/B“. Seejärel peaaegu vahetult jõudis vasakult õnnetuskohale sõiduk „M“, mis sõitis vastu sõiduki „I/L“ tagumist otsa.“ Raportis nimetatud sõiduk I/L on kostja kindlustatud sõiduk numbrimärgiga CY804XP. Raportis nimetatud sõiduk G/H on hagejale kuuluv sõiduk. Hageja poolt kohtule esitatud hageja autot juhtinud Marko Asseri seletusest (tl 118) nähtub, et Firenze-Gologna autotrassil tunnelis AS Förmann NT kuuluvat veoautot juhtides, jäi tema ees sõitnud veduk VOLVO seisma, M. Asser suutis peatada auto enne kokkupõrget eesseisva autoga. Mõni hetk hiljem sõitis tagant otsa täiel kiirusel koormatud veoauto DAF, mille tagajärjel paiskus M. Asseri juhitud auto otsa ees seisvale autole. Selle tagajärjel muutus sõidukõlblikuks nii veduk kui haagis; kohale kutsuti puksiirabi ja sõiduk viidi politsei parklasse. Kostja on esitanud kolme sõidukijuhi tunnistused koos tõlgetega (tl 98-102). Sõiduki CV479KT poolhaagisega juht El Aslani Salah seletab, et Citerna tunnelis peatus järsku tema ees liikuv sõiduk ja ka selle ees sõitnud sõiduk, mistõttu ta vähendas kiirust, peatudes autorivis. Kohe peale peatumist tundis ta, et talle sõideti tagant sisse, sõidukist väljudes märkas ta, et talle on otsa sõitnud veok. Numbrimärki AW792TW kandva sõiduki VOLVO FH 12 poolhaagisega juht Copolla Gerardo kinnitab, et tunneli juurdepääsu juures vähendasid tema ees liikunud sõidukid kiirust, ka tema vähendas kiirust, kui järsku sõideti talle tagant sisse, kokkupõrke tagajärjel paiskus ta ettepoole ja rammis ees liikunud sõidukit. Numbrimärki CB635AP kandva sõiduki VOLVO FH12 treileriga juht B. Dumitru on andnud selgitusi, mille kohaselt Citerna tunneli sissepääsu juures vähendasid tema ees liikuvad veokid järsku kiirust, tema järel liikuv sõiduk sõitis talle järsku sisse, mille tagajärjel ta paiskus ette ja rammis eessõitjat. Kohus leiab, et nimetatud seletused on kooskõlas M. Asseri seletuste ja politseiraportiga. Asjaolu, et vasakult sõitnud Mercedes 1229 (reg. nr CJ098XJ) juht sõitis

vastu DAF TE47XS (reg. nr CY804XP) haagisega Schmitz tagaotsa, mille tagajärjel ilmselt on politseiraportist nähtuvalt haagise äär ära sõidetud, külmutusseade kahjustatud, külgsein kahjustatud ja eest ära, ei tähenda ilmtingimata, et kõik teised sõidukijuhid oleksid pidanud tundma kahte kokkupõrget. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et sõiduki numbrimärgiga CJ098XJ juht, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud kindlustusseltsis Helvetia, tekitas sõidukile CY804XP otsa sõites ahelavarii, mille tagajärjel lükkus ka kostja sõiduk vastu hageja sõidukit. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väide, et kostja kindlustatud sõiduki CY804XP juht jäi seisma enne hageja sõidukile otsasõitu ja ahelkokkupõrke põhjustas sõiduki Mercedes CJ098XJ juht, on paljasõnaline ja tõendamata ning vastuolus Itaalia liikluspolitsei poolt kindlaks tehtud asjaoludega. Kohus nõustub hagejaga, et Itaalia liikluspolitsei poolt on kindlaks tehtud, et õnnetuse põhjustaja oli kostja kindlustusvõtja, kes ei hoidnud hageja sõidukiga ohutut pikivahet, ta ei märganud piisavalt kiiresti enda ees toimuvat ning sõitis suure hooga tagant sisse hagejale kuuluvale sõidukile. Hageja on tõendanud Itaalia liikluspolitsei poolt koostatud raportiga ja M. Asseri seletusega, et liiklusõnnetuse põhjustas kostja kindlustatud sõiduki juht, kes ei hoidnud eessõitva hageja sõidukiga piisavat pikivahet. Kostja sõidukijuht on tekitanud hagejale kahju, sõites hagejale kuuluvale sõidukile ja haagisele tagant otsa. Seega vastutab kostja kindlustusvõtja sõidukijuht vastavalt Itaalia tsiviilkoodeksi artiklile 2054 hagejale tekitatud kahju eest. Seega põhjustas hagejale tekkinud kahju kostja kindlustusvõtja tegu: kostja kindlustusvõtja ei hoidnud ohutut pikivahet ning sõitis maanteel hageja sõidukile tagant otsa, kokkupõrke tulemusena said hageja sõiduk ja haagis kahjustada, vaja oli ka teha kulutusi sõiduki äraveole. Kostja kindlustusvõtja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos: juhul, kui kostja kindlustusvõtja oleks hoidnud ohutut pikivahet ning poleks hageja sõidukile otsa sõitnud, poleks hageja sõiduk saanud kahjustada. Suurema ohu allika valdajal on kõrgendatud vastutus, st suurema ohu allika valdaja vastutab sõltumata süüst liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki käitamisele iseloomuliku ohu (riski) realiseerimise tagajärjel. Kuna kostja kindlustusvõtja vastutab hagejale põhjustatud kahju eest, on kostjal vastavalt liikluskindlustuse lepingule (suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus) kindlustusandjana kohustus hageja kahju hüvitada. Kohus nõustub hagejaga, et see, et kostjal võib olla seoses sama õnnetusega nõudeid kolmandate isikute suhtes, ei välista hageja nõuet kostja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust nõutava kahju suuruse osas. Asja materjalidest nähtuvalt kokkupõrke tulemusel muutusid hageja sõiduk ja haagis kasutuskõlbmatuks, kus neid ei olnud majanduslikult mõistlik remontida. Sõiduki väärtuseks on 35 000 eurot, haagise väärtuseks 12 000 eurot. Lisaks tekkisid hagejal täiendavad kulud seoses sõiduki ja haagise avariikohast äraveoga kokku 9 700 eurot ning saamata jäänud tulu 3000 eurot. Kostja on seadnud kahtluse alla, kas kostja poolt kuulub hüvitamisele hageja poolt saamatajäänud tulu. Itaalia TsK § 2054 ei välista varalise kahju hüvitamisel ka saamatajäänud tulu hüvitamist. Hageja on nõus pärast kahju hüvitamist haagise kostjale loovutama (tl 130). Seega kuulub kahju suuruses 59 700 eurot, mis koosneb nii asjakahjust (kasutuskõlbmatuks muutunud sõiduk ja haagis), transpordikuludest kui ka saamata jäänud tulust, kostja poolt hagejale hüvitamisele.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 950 eurot ning õigusabikulud 3 927,50 eurot. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lgtest 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hageja poolt hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 950 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotluse kohaselt on esindajate kokkuleppeline tunnitasu 150 eurot + käibemaks. Riigikohus oma reas lahendites (tsiviilasjades nr 3-2-1-145-13, 3-2-1-92-13, 3-2-1-93-13 jt) asunud seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks saab lugeda esindaja tasu 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Seega kohtupraktikast lähtudes loeb kohus esindajate põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 120 eurot + käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajad vastavalt v.adv. Karin Antsov ja v.adv. Alar Urm osutanud hagejale õigusabi mais 2013, kulutades materjalide analüüsile, hagiavalduse koostamisele, tõendite kogumisele, nõupidamisele kliendiga, lisade komplekteerimisele kokku 14 tundi ja 20 minutit; juulis-augustis 2013 kostja vastusega tutvumisele, suhtlemisele kliendiga, 13.08.2013 vastuse koostamisele kostja seisukohale kokku 3 tundi ja 10 minutit; oktoobris 2013 tutvumisele kostja sisulise vastusega ja 29.10.2013 seisukoha koostamisele 3 tundi ja 41 minutit; veebruaris 2016 valmistumisele 10.02.2016 kohtuistungiks ja seal osalemisele 5 tundi; seega kokku 26 tundi ja 11 minutit. Kohus loeb põhjendatuks, arvestades esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning kohtuvaidluse keerukust, esindaja ajakulu mais 2013 (hagi 6 lehel koos 19 lisaga) kokku 10 tundi, juulis-augustis (kostja vastus 0,5 lk ja hageja seisukoht selle kohta sisuliselt 1 lk) kokku 2 tundi, oktoobris 2013 (kostja vastus sisuliselt 1 lk ja hageja arvamus selle kohta sisuliselt 3 lk) 3 tundi, veebruaris 2016 (kohtuistung kestis protokolli kohaselt 45 minutit) kokku 2 tundi. Pärast menetluskulude nimekirja esitamist on hageja esindaja koostanud hageja vastuse kostja vastusele asjakohase normi kohta (2 lk) ja kohtukõne (sisuliselt 2 lk), mille koostamise põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks loeb kohus kokku 4 tundi. Hageja ei taotle käibemaksu väljamõistmist kostjalt. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja poolt hüvitamisele kuuluvaks hageja õigusabikuluks 21 tundi x 120 eurot = 2520 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehti, tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kogusummas 950+2520 = 3470 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.