lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-8409/19

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-8409/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1032
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-8409/18Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus11.04.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

2-22-8409

Kohtuasi

XXu hagi YYu vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YYu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukoodxxxxxxxxx), seaduslik esindaja EE, lepinguline esindaja Andrus Post Kostja (apellant): YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda YYu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 13.07.20262-25-12177/26Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-22-8409

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX (hageja) esitas 03.06.2022 Pärnu Maakohtule hagi YYu (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja alaealine laps, kuid kostja ei täida hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Lõpliku nõudena palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 03.06.2022 igakuiselt 165 eurot kuus. Kostja vaidles hagile vastu. 11.02.2016 tegi kostja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis DNA testi, mille tulemuse kohaselt ei ole kostja hageja bioloogiline isa. Kuna hageja seaduslikule esindajale oli nimetatud asjaolu teada, on hagi esitamine kostja vastu vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja sünnitunnistusele on kostja isana kantud ekslikult ja pettuse teel. Hageja seaduslik esindaja on hageja nimel kostja vastu elatise nõude esitanud ka varem, kuid võttis siis hagi tagasi, kuna kostja ei ole hageja isa. Kostja esitas 2018. aastal kohtusse hagi isaduse vaidlustamiseks, kuid kostjal ei olnud tol ajal rahalist võimekust riigilõivu tasumiseks ega juriidilise abi palkamiseks. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas 11.04.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 165 eurot alates 03.06.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni xx.xx.xxx. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1.Maakohus märkis, et poolte avaldatust lähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et kostja on isaduse omaks võtnud perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 p 2 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et isaduse omaksvõtt toimus pettuse teel või kelmuse eesmärgil. Kuna kostja on isaduse seaduses sätestatu kohaselt omaks võtnud, ei saa rahvastikuregistri kannet isaduse osas pidada ebaõigeks.
3.2.Kostja vastuväited, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole põhjendatud. Mõlemad vanemad on lapse isaduse osas kahtlusi väljendanud alates lapse sünnist, kuid tegelik teadmine sellest, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, tekkis DNA uuringu tulemustest. Hageja seadusliku esindaja poolt hageja huvide eest seismist (sh ülalpidamise nõudmine) ei saa lugeda pahatahtlikuks käitumiseks. Pärast teadmist, et kostja ei ole hageja bioloogiline isa, ei ole kostja isadust vaidlustanud. Asjaolu, et kostja ei ole molekulaargeneetilise testi tulemuse kohaselt hageja eostanud, ei muuda põlvnemissuhet, mille õiguslik tähendus tuleneb sellest, et kostja on isaduse omaks võtnud, pärast uuringu tulemust isaduse vaidlustamata jätnud ning praeguseks vaidlustamise õiguse kaotanud. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja seaduslik esindaja hagejale elatise väljamõistmise hagiga oma õigusi kuritarvitaks.
3.3.Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja enne molekulaargeneetilise testi sooritamist elatise hagi kostja vastu tagasi võttis. Hagi tagasivõtmine on hageja õigus. Hageja ei ole nõudnud kostjalt elatist tagasiulatuvalt, samuti on elatise nõue esitatud väiksemas määras kui seaduses sätestatud elatise miinimum. Pooltel ei ole vaidlust igakuise elatise suuruse osas. Apellatsioonkaebus Kostja esitas 11.05.2023 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta ei ole arvestanud kostja vastuväidetega ning rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse normi. Teiseks on maakohus kostjat diskrimineerinud, rahuldades elatise hagi mehe vastu, kes ei ole lapse isa. Lisaks on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme seoses hea usu põhimõttega.

2-22-8409

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Kostja keskse väite kohaselt tuleb hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole hageja bioloogiline isa ning elatise nõudmine hagejalt on seega vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Maakohus lähtus põhjendatult tõsiasjast, et kostja on õiguslikus mõttes hageja vanemaks. Lapsele ülalpidamise andmise kohustus ei saa olla vastuolus hea usu põhimõttega ka juhul, kui elatise tasumiseks kohustatud isik ei ole lapse bioloogiline vanem. Kostja, olles nõustunud enda sisse kandmisega lapse sünniakti tema vanemana, võttis endale kõik kohustused lapse ees, mille täitmine on igale lapsevanemale seaduse kohaselt pandud. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanemad kohustatud andma alaealisele lapsele ülalpidamist. Väljamõistetud elatise suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Kuna kostja on minetanud õiguse isaduse vaidlustamise hagi esitamiseks ning väljamõistetud elatist ei ole selle suuruse osas vaidlustatud, ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades apellatsioonkaebust rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja