Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

algatamiseni välja. Paraku on aga nii kooselu lõppemisele eelnev kui järgnev aeg näidanud, et Ye poolsed nõudmised ei põhine laste heaolul arvestamisega, vaid isiklikel eelistustel ja soovidel, olles lühikese aja jooksul väga muutlikud ning vastuolulised. Lisaks laste emale on Ye ebastabiilsust ja muutlikku meelt märganud ka pooltest sõltumatud isikud - kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist, piirkonnapolitseinik. Ye ebastabiilsus ja vastuolulisus on tuvastatav ka hilisematest vestlustest kohaliku omavalitsuse spetsialistiga, millisest nähtub fakt, et ta ei tunneta enda süüd ning segab enda käitumisse kõik lähedased isikud, kui ka e-kirjadest millised vahelduvad sooviga suhtes olla ja seda lõpetada. Y ei lähtu mitte laste heaolust ja huvist, vaid isiklikest soovidest ja enda kontrollivajadusest. Ye tegevus on käesolevaks hetkeks päädinud ka laste suhtluskorra kindlaksmääramise vaidluse algatamisega, milline kannab tsiviilasja numbrit xxx. Suhtluskorra vaidluses on Y taotlenud suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et vanem veedaks kahe viiekuuse imikuga kuni nende 1-aastaseks saamiseni aega 2 korda nädalas 3 tundi, jaotatud oleksid kõik tähtpäevad ning kõiki lastega seotud otsustusi tehtaks üksnes ja ainult ühiselt ning Yel oleks täielik ülevaade ja kontroll laste üle, sh oleks Yel õigus viibida ka juhul, kui X seda ei soovi, kõigil lastega seotud visiitidel (nt arsti vastuvõtu juures). Selliste nõuete esitamine ei arvesta kuidagi laste huvidega vaid juhindub üksnes isa isiklikest soovidest. Ye ja laste elukoht on erinevates haldusüksustest, millest tingituna ei ole laste isal haldusüksuses ka kohta, kus lastega kohtumise ajal, heitlikus kliimas aega veeta ja laste vajadusi rahuldada (sööta, mähkmeid vahetada jms). Tegemist on rinnatoidul olevate lastega, kelle une- ja söömisgraafikud ei ole sünkroonis ega selged ning kes vajavad ööpäeva ringselt ema hoolt. Samuti ei ole põhjendatud ka Ye nõue kõigi lastega seotud otsustuste ühiseks tegemiseks. Kuna poolte kooselu on pöördumatult lõppenud, lapsed elavad ning lapsi kasvatab ainuisikuliselt X, on põhjendatud S ja R ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse ühele vanemale üle andmine. Laste isa käitumine on ebastabiilne, ettearvamatu ning lähtub enese, mitte laste heaolust. On esinenud juhtumeid, kus isiklike solvumiste vm emotsioonide najal on laste isa avaldanud, et soovib edaspidiselt kellegi teise, kui tema enda poolt, lastele soetatud asju minema visata, avaldanud arvamust kes võib ja kes ei või lastele läheneda, kuidas tuleb otsustada lastega seonduvat ning milleks peab laste ema olema laste kasvatamise kõrvalt võimeline tegema või taluma – selline mõtteviis ei ole laste huvide seisukohalt vastuvõetav. Kogumis ei võimalda juba toimunud sündmused ning aset leidnud käitumine laste ema hinnangul poolte ühise hooldusõiguse jätkamist. Tänasel päeval kasvatab lapsi laste ema, tagades lastele kõik elamistingimused, hoolitsuse ja turvalisuse. Laste kasvades suureneb lastega seotud otsustusvajadus, mille tõttu võib tekkida olukord, kus osutub vajalikuks kahe vanema nõusolek. Selline aga poolte väga halbade suhete tõttu ning laste isa ebastabiilse käitumise tõttu võib osutuda ajakriitiliseks ning takistada lastega seotud otsustustes tulemuslikkusele jõudmist. Senine laste isa käitumine näitab, et laste isa on ründav, manipuleeriv, ebastabiilne ja kiuslik ning selline käitumine tervikuna on eesmärgistatud laste ema isiku kahjustamisele. Meelestatus laste ema suhtes võib viia ka takistusteni laste emal edasiste lastega seotud tegevuste otsustamisest. Selline tegevus on aga vastuolus laste huvidega. Laste huvides on, et hooldusõiguse teostamine oleks võimalikult sujuv ja probleemide vaba ning et lastega seotud otsustusi ei võetaks vastu ebaadekvaatsete ja kapriissete isa isiklikke huve teenivate nõudmiste taustal.

X kinnitab arusaamist, et hooldusõiguse lõpetamisega ei kaota lapse isa muid vanemlikke õiguseid ning lapse isale jääb õigus teada, kus lapsed viibivad, lastega suhelda ning lastega koos aega veeta, kui on kinnitust leidnud, et laste isa vaimset olekut arvestades on see lastele ohutu ning lapsed on piisavalt kasvanud, et ei vajaks ema järjepidevat tähelepanu ööpäeva ringselt. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja seega seisukohal, et ühise hooldusõiguse teostamine ei ole võimalik ja tuleks lõpetada ning avaldajale üle anda. Ühise hooldusõiguse teostamiseks on vaja olla lapse eluga tihedalt seotud ja teada lapse vajadusi. Lapse huvides on parim, kui lapse ema jätkab lapse eluküsimustes otsustuste tegemist.

Laste ema suhtluskorra menetluses avaldas Nõmme Linnaosavalitsusele, et laste isa on lihtsalt doonor. Laste isal ei ole alkoholi tarvitamise ega viha kontrollimisega probleeme nagu püüab näidata laste ema. Alkoholi teemadesse süüvides võiks sarnaseid näiteid tuua laste ema poolsest alkoholi tarvitamisest poolte kooselu ajal (sh raseduse ajal) ja sellega kaasnenud emotsioonipuhangutest laste ema poolt. Laste ema poolt kirjeldatud 11.07.2022 päeval oli laste ema saatnud laste isa taaskord kodust ära põhjusel, et külla tuleb laste ema vend oma perega. Laste isa lahkuski 16.00 paiku alandlikult kodust, et olla taaskord laste emale meele järgi. Koju lubati laste isa alles hilisõhtul (ca 23.00), kuigi külalised olid varem lahkunud. Sellest tekkiski vanemate vahel tüli. Laste isa küsis, miks laste ema (hoolimata vihmasest ilmast) ei kutsunud laste isa varem koju. Laste ema ärritus laste isa peale, misjärel haaras mobiiltelefoni (mitte lapse) ning lukustas end tualettruumi. Lapsed olid sel ajal oma voodis. Samuti ei kustutanud laste isa tualettruumis tulesid vaid lahkus majast. Seoses väidetega, et sündmusele sekkusid politseiametnikud, selgitab laste isa, et just tema kutsus politsei põhjusel, et laste ema endine abikaasa (sh esimese lapse isa) tuli laste ema kutsel vanemate koju ning ähvardas laste isale „molli anda kui siit maja eest kohe minema ei lähe“ ja tõstis laste isa asjad majast tänavale. Laste isa tegi selle kohta politseisse avalduse. Vanemate lahkhelide käigus sekkusid korduvalt laste ema palvel tema perekonnaliikmed. Laste ema isa A ja vend A olid väga agressiivselt ja negatiivselt häälestatud laste isa suhtes. Laste isale teadaolevalt oli laste ema neile arusaamatutel põhjustel rääkinud, et laste isa on “kirvemõrvar” ja “lööb talle kirve pähe”. Probleeme venna Aga tekkis võtmete üleandmisel ning isa Aga lõplike asjade üleandmise käigus. Kahe juhtumi ajal oli kõrval ka laste onu S H, kes on selgitanud nende sündmuste üksikasju. Selgitusest nähtuvalt sõimas A O laste isa vahetpidamata erinevate vulgaarsustega nagu ”värdjas”; ”kusik”; “joodik” ja “narkomaan”. S H sõnul oli A O üleolev ja agressiivse käitumisega ning ähvardas laste isale „molli anda“. Samuti oli isa A kaasatud ka laste ema poolt viidatud perearsti visiidile, kus ta taaskord ähvardas laste isa, mis nähtub lisatud pildil olevast kehakeelest. Just see olukord tõigi kaasa laste arsti vastuvõtu ärajäämise. Seega laste ema väide nagu laste isa oleks seganud enda käitumisse kõik lähedased isikud ei ole korrektne, kuivõrd nii mitmelgi kohtumisel oli just laste ema kaasanud oma perekonnaliikmed või sootuks korraldanud asjade või võtmete üleandmisi oma perekonnaliikmete kaudu. Võttes kokku tekkinud olukorra keerukust on arusaadav, et laste isa, kes on välja tõrjutud oma laste elust ning sisuliselt erinevate isikute poolt nurka surutud, võib muutuda nõutuks ja isegi emotsionaalseks. Kui laste isa 25.08.2022 oma viimastel asjadel järel käis, oli laste ema pannud aia äärde isegi laste isa poolt ostetud madratsi ja restaureeritud laste voodi. See ilmestab veelgi laste ema eesmärki laste isa provotseerida ning talle nö „koht kätte näidata“ ning laste elust eemaldada kõik, mis vähegi laste isaga seotud. Laste ema käitumist hinnates jääb teadmata, kas laste ema sooviks oligi kasutada laste isa doonorina ja lapsi kasvatada iseseisvalt või on laste ema äärmuslike ja pidevalt muutuvate käitumismustrite taga mingid muud põhjused. Kuigi laste ema ei ole rahul kellele ja kui palju laste isa kirjutab, siis see iseenesest ei saa olla aluseks laste isalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Laste ema käitumine on olnud provotseeriv ja vastuoluline, millest tulenevalt on laste isa reaktsioonid kirjades ka tekkinud. Kusjuures laste

ema on mitmetele isikutele (näiteks perearst L R) avaldanud, et laste isale on määratud laste ema suhtes lähenemiskeeld, kuigi ka see väide tegelikkusele ei vasta. Perearst L R küsis sellist väidet kuuldes 11.08.2022 laste emalt selle kohta tõendit, millist laste emal arusaadavalt ei olnud. Kuigi laste ema püüdlused on näidata nagu laste isa oleks laste ema suhtes ahistav, siis juhime tähelepanu, et laste isa ei ole ka suhtluskorra kindlaksmääramise avalduses soovinud kohtumiste korraldamist laste emaga. Läbivalt on laste isa avaldanud soovi kohtuda oma lastega, kellest hoiti teda eemal üle 5 kuu. Laste isa soov on läbivalt olnud oma lastega kohtuda ning nendega luua usalduslik suhe. See võimalus võeti talt laste ema poolt vahetult pärast laste sündi. Laste isal on õigus ja kohustus hoolitseda oma laste eest. Laste ema kohustus on mh laste huvide tagamiseks selliste võimaluste loomine. Samuti ei saa hooldusõigust lõpetada põhjusel, et laste ema ei soovi või ei jaksa suhelda laste isaga. Käesoleval juhul on laste isale laste tervislik seisund siiani teadmata. Vastuses viidatud perearsti visiidile laste isa just sel põhjusel läks, sellest eelnevalt laste ema teavitades. Tänaseks on selgunud, et perearst on laste ema otsusel nüüdseks vahetatud. Laste isa palus pereõelt teavet oma laste tervisliku seisundi kohta, kuid ka sealt keelduti talle paraku vastamast. Laste ema vastutegevus laste isa ja laste omavaheliste kohtumiste keelamise näol viitab laste ema tegevuses esinevale laste võõrandamisele laste isast. Laste ema käitumises on tõsised lapsi kahjustava käitumise tunnused, mistõttu on avaldus hooldusõiguse täielikult laste emale üleandmiseks põhjendamatu ning tingitud laste ema soovist lapsi veelgi enam laste isast võõrandada. Laste ema ei ole lähtunud laste heaolust ja huvist, vaid isiklikest soovidest ehk soovist ühepoolselt otsustada, et laste isa ei peaks osalema laste elus. Samuti ei ole laste isa poolseid vanavanemaid ema poolt kordagi lubatud lastega kohtuma. Ilmselgelt on laste isa kirjadest nähtuvad emotsioonid tingitud sellest, et ta on vastu tahtmist laste elust täielikult kõrvaldatud. See aga ei näita, et ta oleks lastele kuidagi kahjulik. Vastupidi, see näitab laste isa hoolimist ja armastust laste vastu. Samuti on laste isa katsed lastega kohtumiseks näide sellest, et tal on olemas vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada ning olemas hingeline seotus ning pühendumus selleks. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale ainuhooldusõiguse üleandmine ei ole kooskõlas laste huvidega. Lapsed on elanud sünnist saadik küll emaga, kuid algselt elas seal ka laste isa. Selles, et lapsed elavad ka edaspidi emaga on vanemad üksmeelel. Erimeelsusi ei ole tekkinud ka hariduse, tervise ega muude oluliste küsimuste otsustamisel. Arvestades laste ema tugevat vastumeelsust laste isa vastu on oluline säilitada ühine hooldusõigus, et vältida täiendavat laste võõrandamist laste isast. Laste ema on takistanud laste isal lastega kohtuda üle 5 kuu ning sellest tulenevalt ei ole laste isa ka sama perioodi jooksul saanud hooldusõigust teostada. Vanematel ei ole olnud eriarvamusi olulistes küsimustes, mh põhjusel, et lapsed on veel niivõrd väikesed. Laste isa on üksnes palunud, et teda hoitaks laste käekäigu ja heaolu puudutavate teemadega kursis. See on arusaadavalt laste isa seaduslik õigus. Laste isa loodab, et lepitusmenetlus toob positiivse tulemuse. Vanematel ei ole isegi veel tekkinud võimalust laste osas ühiste otsuste vastuvõtmiseks muus osas, kui see, et lapsed jäävad elama emaga. Kuna vanemate vahel ei ole siiani olnud ühise

hooldusõiguse teostamisel vaidlusi, siis ei esine ka aluseid hooldusõiguse lõpetamiseks. Lastel on õigus mõlemale vanemale ning üks vanem ei saa otsustada, et lastel ei ole teist vanemat vaja. Laste ema avaldusest ei tulene, et vanematel oleks erimeelsusi lapsi puudutavates olulistes küsimustes. Suhtluskorra kindlaksmääramise vaidlus ei ole iseenesest hooldusõiguse lõpetamise aluseks. Pelgalt spekuleerides ei saa asuda seisukohale, et tulevikus võiksid tekkida näiteks vaidlused haridusasutuse valikus. Isegi kui selline erimeelsus tulevikus peaks tekkima, siis on vanematel võimalik pöörduda kohtusse konkreetse küsimuse ühekordseks otsustamiseks ainuotsustusõiguse saamiseks. Arvestades, et laste ema ei ole esile toonud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu tuleks laste hooldusõigus temale täielikult üle anda, on põhjendatud jätta hooldusõigus mõlemale vanemale. Olulisi lastesse puutuvaid otsustusi on vanematel kaasaaegseid kommunikatsioonivõimalusi kasutades võimalik teha ühiselt ka lahuselu korral. Laste ema senine käitumine viitab suutmatusele mõista laste tegelikke vajadusi. Laste isa palus jätta X avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguste saamiseks rahuldamata, jätta kõik menetluskulud X kanda.

Mis puudutab varahooldusõigust, siis esindaja hinnangul ei ole laste ema välja toonud selliseid aluseid ja põhjendusi, mille alusel võiks järeldada, et seonduvalt vara hooldusõigusega oleks poolte vahel mingeid lahkhelisid või vaidlusi. Mis puudutab otsustusõigust, siis esindaja leiab, et pigem soovitakse vaielda hooldusõiguse üle, mitte otsustusõiguse üle. Avaldusest otseselt ei nähtu, et mingi konkreetse küsimuse üle oleks küsitud otsustusõiguse saamist. Esindaja arvab, et selles osas ei ole avaldus põhistatud. Mis puudutab hooldusõiguse üleandmist tervikuna, siis esindaja leiab, et avaldus on selles osas ennatlik ja avalduses pole välja toodud asjaolusid kust oleks näha, et laste isa oleks tekitanud olukorra, kus ta oleks olnud ohtlik lastele, nende tervisele ja elule. Küll leiab esindaja, et arvestades poolte suhteid ja asjaolusid võib olla põhjendatud, et laste emale antakse üle hooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha küsimustes. Lapsed niikuinii elavad praegu ema juures ning lähiajal tingimata vajavad lapsed pidevalt ema. Selles osas võib olla avaldus põhjendatud. Samuti leiab esindaja, et arvestades laste vanust on tervise küsimuse üleandmine emale samuti põhjendatud. Laste tervis sellises eas võib olla ebastabiilne ja pole välistatud, et laste tervisest tingituna võib tekkida vajadus väga kiirete lahenduste järele ja see võib olla ükskõik, mis ajal ööpäevas. Esindaja leiab, et laste huvides võiks tervise küsimusi lahendada praegu laste ema ainuisikuliselt, sest see võimaldab vajaduse korral lastel saada väga kiiresti meditsiinilist abi. Mis puudutab suhtlusringkonna määramise õigust, siis esindaja leiab, et selles osas on see seotud teatud määral suhtluskorraga ning pigem oleks see parem reguleerida suhtluskorraga. Praegu seda õigust üle anda emale esindaja arvates on problemaatiline, sest kui reguleeritakse suhtluskorraga kuidas lapsega suhtlemine käib, siis suhtlusringkonna määramine peaks kaotama oma aktuaalsuse. Mis puudutab hooldusõigust hariduse, sealhulgas lasteaia, koolikoha ja huviringide üle, siis selles osas on avaldus esitatud ennatlikult. On üldteada asjaolu, et lasteaedades on praegu pikad järjekorrad, mistõttu võiks olla põhjendatud ühekordse otsustusõiguse üleandmine emale lasteaia valiku osas. Mis puudutab koolikoha ja huviringide valimist, siis esindaja arvates on avaldus selles osas esitatud ennatlikult. Avalduses ei ole välja toodud neid asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et poolte vahel on juba tekkinud küsimused kooli ja huviringide osas. Pole välistatud, et poolte vahel võivad tekkida sellised vaidlused, kuid laste esindaja seisukohalt siiski ei ole need asjaolud veel saabunud. 5.Laste ema 04.04.2023 seisukoha kohaselt avaldajale ainuhooldusõiguse määramine on vajalik järgmistel põhjustel: vanemate kooselu on pöördumatult lõppenud; laste isa senine käitumine ning vaimne seisund ei võimalda pooltel teostada hooldusõigust ühiselt; laste isa käitumine on ründav, manipuleeriv, ebastabiilne ja kiuslik; laste isa käitumine on eesmärgistatud laste ema halvustamisele ja kahjustamisele; eelkirjeldatud kogumis ei võimalda ühise hooldusõiguse teostamist ning viib takistusteni laste emal lastega seotud tegevuste otsustamisel. Laste ema kirjeldas kohtumenetluses oleva suhtluskorraga seonduvat.

Kui teine lapsevanem on agressiivne, kontrolliv, käskiv ning kinnitab, et pooltel ei ole üksteisega millestki rääkida ning kelle käitumisest nähtub kogumis üksnes isiklikest huvidest lähtumine, siis on selge, et laste ühine hooldusõiguse jätkumine sellel tasandil võimalik ei ole. Laste isa ei adu lastega seotut ega kontrolli enda käitumist. Nimetatule lisandub agressiivsus, kui laste isa ei saavuta soovitut. Isikuga, kes aktsepteerib üksnes enda isiklikke soove ei saa olla ootuspärane, et ka hilisem hooldusõiguse küsimus saaks olla mistahes küsimuses rahulik. Sellist olukorda peab vältima. Laste isa agressiivset, nõudlikku ja teiste isikute mittearvestavat käitumist peavad lisaks lapse emale taluma ka ametiasutuste esindajad. Alles hiljaaegugi sai ka laste ema järjekordse etteheite, et ei vasta e-kirjadele koheselt. Ometi nähtub vastusest, et laste ema on andnud seisukoha laste isa kirjale samal päeval. Selline suhtumine viitab muuhulgas äärmisele kontrollivajadusele. Kiuslik ja kontrolliv käitumine, asjaolude moonutamine ja kõigi isikute asjaoludesse segamine nüüdseks ka lastekaitsespetsialistide suunal nähtub lisaks ka mitmetest muudest laste isa kirjadest. Laste ema on põhjalikult ja selgitanud, millised on vanemate suhted ning need on pöördumatud. Samuti seda, milline on laste isa käitumise praktikas. Laste isa poolt on laste ema suunal registreeritud ka lähisuhtevägivalla juhtum, mille tõttu keeldub Sotsiaalkindlustusamet vanemaid ka lepitamast taasohvristamise vältimiseks. Laste isa on laste ema suhtes agressiivne ja manipuleeriv ning tulenevalt varasematest kogemustest ei ole laste emal kindlust, et ühise hooldusõiguse jätkumine oleks laste huvides. Seega on igati põhjendatud hooldusõigus tervikuna üle anda laste emale. Kui kohus otsustab, et tervikuna üleandmine ei ole põhjendatud siis tuleks hooldusõigus igal juhul üle anda elu- ja viibimiskoha, suhtlusringkonna, hariduse, sh huviringide ja terviseküsimustes. Elu- ja viibimiskoha, lasteaiakoha ning terviseküsimustes hooldusõiguse üleandmist emale on toetanud ka laste esindaja. Kuigi laste isa on oma seisukohas võtnud vaevaks halvustada 8 leheküljel laste ema, kuni ebamoraalsete väideteni raseduse ajal alkoholi tarbimisest, kuigi laste ema puhul on tegemist sisuliselt karsklasega, siis peab laste ema vajalikuks rõhutada, et laste isa ei ole oma väidete esitamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Arusaadavalt, sest neid ei eksisteeri ning ka kõik laste isa poolt tehtud kaebused politseile väidetavate tema suhtes tehtud kuritegude osas on jäänud menetlemata. Laste isal ei ole näidata ette mitte ühtegi reaalset tõendit selle kohta, et keegi oleks laste isa suhtes olnud agressiivne. Märkimisväärne on ka see, et laste isa poolt antud kirjeldused erinevatest sündmustest (nt 11.07.2022 sündmusest) on ajas muutuvad, ning ka 21.12.2023 menetlusdokumendis esitleb laste isa järjekordset versiooni, milline on erinev varasematest. Avaldaja rõhutab, et laste isa väidete ebastabiilsust ja vastuolulisust on märkinud ka Kohalik omavalitsus ja Politseiametnik, näiteks 13.07.2022 toimunud kodukülastusel, milles laste isa andis vastakaid ütluseid ning lisaks väitis et ta ei ole solvavaid, laimavaid ja ähvardavaid sõnumeid ja e-kirju saatnud laste emale ega tema perekonnale. Ometi on reaalsus teine ning see tõendatud ka käesolevas menetluses. Laste ema on aga oma seisukohas esitatud väiteid laste isa agressiivsusest põhistanud kirjalike tõenditega ning sellekohaseid tõendeid leidub veel hulgim. Laste ema eesmärk ei ole luua isast ebaõiget ettekujutlust vaid tegelikku ettekujutlust

eesmärgiga kaitsta oma lapsi. Paraku ei olnud laste emale enne rasestumist lõplikult selge, millise inimesega on tegu. Laste ema rõhutab siinkohal, et tal on eelmisest abielust veel 12aastane poeg, keda kasvatatakse rahus- ja üksmeeles. Seega ei ole võimalik väita, et laste ema eesmärk oli üksnes doonorlus, soov lapsi üksi kasvatada või suutmatus laste osas koostööd teha. Laste isa poolt menetlusse esitatud perearsti tõend ei tõenda vaimsete häirete puudumist. Täiesti asjakohatud on siinkohal kõik laste isa väited, mis puudutavad laste isast võõrandamist. Tegemist on suhtluskorda puudutavate aspektidega, mis ei ole asjakohased käesolevas menetluses. Siiski viitab laste ema, et sellekohased väited ei ole terviku ka põhjendatud. Laste ema on tervikuna põhistanud seda, millistest asjaoludest lähtuvalt ei ole realiseerunud arusaam sellest, et laste isa on võimeline lastega seonduvat otsustama. Lisaks sellele, avaldaja kinnituste kohaselt et laste isa on ise laste emale tunnistanud, et tal on probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega ning ta on seetõttu viibinud 4 aasta vältel psühhiaatrilisel ravil, on avaldaja saanud ka teabe selle kohta, et laste isaga lõpetas töölepingu SOS lasteküla põhjusel, et Y oli lastetoas märatsenud ning kasutanud tugevaid vulgaarsuseid kaastöötajate suunal, kuid probleeme ja sügavaid konflikte on lisaks esinenud ka Tallinna Ülikoolis kui Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Koolis. Nimetatud osas on tsiviilasjas nr xxx esitanud avaldaja ka taotluse tõendite, sh isiku iseloomustuste kogumiseks. Laste isa väidab, et tõele ei vasta laste ema väited lähenemiskeelust või sellest, et lapse isa oleks takistanud lapsi imetada. Käesolevaga esitab laste ema vastavakohalise tõendi. Ei vasta tõele laste isa väited, et laste isa ei laste ema jälitanud ega luuranud. Käesolevas menetluses esitatud tõendid kinnitavad vastupidist. Mõistmatuks jääb laste isa positsioon seoses laste ema lähedastega. Avaldaja puhul on tegemist väikest kasvu õblukese naisterahvaga, kes kasvatab üksi 3 last, sh 2 enneaegset alla aastast kaksikut. Sisuliselt on avaldaja kaitsetu laste isa rünnakute eest ning teeb käesolevaga etteheiteid sellele, kui avaldaja pere tema kaitseks välja astub ning teda lastega seotud toimingutes abistab. Avaldaja on korduvalt viidanud, et olla agressiivne on olnud laste isa valik, mille tagajärgedega peab laste isa tegelema ilma sellekohaseid etteheiteid kellelegi teisele tegemata. Nagu ka laste isa ise oma seisukohas viitab, ei piisa hooldusõiguse teostamiseks üksnes tahtest, vaid selleks peab olema ka suutlikkus ja koostöövalmidus. Paraku ei ole nimetatud aspektid käesoleval juhul täidetud. Pooltel puudub omavaheline suhtlus, laste isa on laste ema suhtes ründav ning lähtub oma tegevuses iseenda, mitte laste huvidest. Nagu avaldaja korduvalt kinnitanud, siis sellest johtuvalt ei saa poolte ühine hooldusõigus jätkuda. 6.Laste isa vaidles vastu laste ema 04.04.2023 seisukohas esitatud väidetele ning jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Avaldus tervikuna on esitatud ennatlikult ning puuduvad mistahes alused laste isa hooldusõiguse lõpetamiseks, seda nii täielikult kui ka osaliselt. Laste ema on käesolevas menetluses täielikult väljunud hooldusõiguse vaidluse piiridest ja asunud kordama suhtluskorra menetluses esitatud väiteid, millele on laste isa põhjalikult kõnealuses menetluses ka vastu vaielnud. Laste isa selgitas suhtlemiskorraga seonduvat. Laste isa on pöördunud suhtluskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtusse, kuivõrd sellele eelnevalt ei võimaldanud laste ema

laste isal lapsi pärast lahkuminekut kordagi näha alates juulist 2022, s.o ligikaudu pool aastat ehk laste esimesed elukuud. Samuti ei jaganud laste ema laste isale teavet laste käekäigu ega tervisliku seisundi kohta. Sellest hoolimata kandis laste isa omaalgatuslikult alates 03.08.2022 laste emale elatist kolmel korral, iga kord summas 500 eurot ehk kokku 1500. Laste ema kandis elatise igal korral tagasi, teavitades hiljem laste isa, et tema elatist ei küsi, lootuses sellega laste isa laste eludest välja tõrjuda. Alles siis, kui määrati menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras suhtluskord, otsustas laste ema pöörduda laste isa vastu elatise nõudega ja seekord juba koos märkimisväärse tagasiulatuva nõudega. Põhjenduseks toodi, et „olukorras, kus lapse isa nõuab enda õiguseid, siis on lapse isa kohustatud ka täitma kohustusi“. Kuivõrd läbirääkimised elatise suuruse osas tulemust ei toonud, siis teavitas laste isa, et hakkab kandma laste emale 390 eurot kuus, mida ta on ka teinud alates 2022 detsembrist. Hetkel on pooled pidanud läbirääkimisi elatise kohtuvaidluse raames ning laste isa loodab saavutada selles osas siiski laste emaga kokkuleppe. Eeltoodust nähtub, et laste isa on äärmiselt pühendunud oma laste eludes osalemisele ning tal on olemas nii vaimne kui majanduslik valmisolek lapsi kasvatada ning hingeline seotus ning pühendumus selleks. Laste isa on 2023. aastal läbinud ka koolituse „Vanemluse Ehituskivid“, mis hõlmab muu hulgas teemasid: pühendumine, emotsioonid, konfliktid, sõnad, teod, usaldus, andestus ja armastus. Laste isa on valmis hooldusõigust ühiselt edasi teostama ka vanemate lahusoleku ajal. Laste huvidest lähtuvalt on oluline, et mõlemad vanemad osaleksid maksimaalselt laste elus. Laste isa on täielikult valmis panustama laste ellu ja kasvatamisse nii palju kui võimalik. Hooldusõigust ei saa lõpetada olukorras, kui üks vanem lihtsalt leiab, et soovib kõike lastega seonduvat iseseisvalt otsustada või põhjusel, et nii oleks talle mugavam. Laste ema avaldusest ei nähtu mitte ühtegi konkreetset vaidluskohta vanemate vahel lapsi puudutavates olulistes küsimustes, mis võiks tuua kaasa hooldusõiguse lõpetamise. Laste isa rõhutab, et vanematel ei ole tegelikkuses omavahel toimunud sisulisi vaidlusi lastega seotud olulistes küsimustes, pigem on laste ema ilma laste isaga küsimusi arutamata võtnud vastu iseseisvalt otsuseid. Laste isa ei ole andnud põhjust kahelda, et vanematel ei ole võimalik lastega seotud küsimusi ühiselt otsustada. Laste ema väited selle kohta, et laste isa võiks tulevikus takistada ühise hooldusõiguse teostamist ja tegemist on vägivaldse isikuga on ilmselgelt pahatahtlikud, samas ka paljasõnalised ning täielikult tõendamata. See tähendab, et laste ema ei saa väita, et vanematel ei ole võimalik ühiselt lastega seotud olulisi küsimusi lahendada, kui laste ema ei ole üritanud laste isaga olulisi küsimusi lahendada. Laste ema ei ole esile toonud ka ühtki näidet sellest, mis nõusolekuid ta oleks laste isalt lastega seonduvate otsuste tegemisel küsinud või soovinud, mida laste isa ei oleks andnud. Ei esine mistahes vastuseisu laste isa poolt ega aktiivset takistamist ühegi lapsi puudutava olulise otsuse otsustamisel. Vastupidi, ainus otsustamist vajav küsimus, mis käesolevaks hetkeks on tekkinud on laste elukoha osas, milles laste isa on laste vanust ja vajadusi arvestades andnud probleemideta oma nõusoleku. Ei esine ka olukordi, kus laste ema oleks teinud mingeid lapsi puudutavaid otsuseid, mida laste isa oleks asunud ümberkorraldama. Laste isale ei saa ka etteheiteid teha, et ta on palunud võimalust suhelda oma lastega ja saada osa laste elust. Laste ema on väitnud nagu ta juba teaks ette, et tulevikus tekivad vaidlused. Siinkohal on õige rõhutada, et ei laste ema ega keegi teine ei saa seda ette teada, kui just laste ema ei ole seda oma eesmärgiks seadnud.

Mõlemal vanemal on õigus otsustada ning kaasa rääkida lapsi puudutavates küsimustes nagu laste haridus, tervis ja samuti näiteks suunata laste huvitegevusi. Ka lastele tuleb säilitada õigus, et neid puudutavaid küsimusi otsustaksid vanemad ühiselt. Lapsed on osake mõlemast vanemast, mis tähendab, et neile peab säilima võimalus kasvamisel saada osa mõlema vanema õpetustest, huvidest, tõekspidamistest ning et neid puudutavaid otsuseid teeksid vanemad eeltoodut silmas pidades ühiselt. Näiteks on laste isa tegelenud terve elu erinevate huvihariduse teemadega spordi, teatri ja muusika valdkondades ning panustanud oluliselt laste, noorte ja täiskasvanute arengusse nendes valdkondades. Arvestades laste isa 10 aasta pikkust tegutsemist spordivaldkonnas ja seda kolmes erinevas valdkonnas (näiteks jalgpall, kus tegutses ka teatud aja treenerina, maadlus ning korvpall), siis on igati ootuspärane, et ka laste isa saaks tulevikus lastele tutvustada erinevaid spordialasid ning kaasa rääkida nende trenni valikutes. Samuti tegutseb laste isa enda ettevõttes M K OÜ laste, noorte ja täiskasvanute õpetamisega löökpilliõppes, mistõttu saab ta lapsi tulevikus suunata ja juhendada ka muusika valdkonnas, kui selleks peaks huvi olema. Lisaks on laste isa tegelenud rahvatantsuga ning osalenud kunstiringides. Kõikide eeltoodud näidete puhul on oluline üks, laste isal on võimalik tutvustada lastele erinevaid huvitegevusi ning suutlikkus oma lapsi vajadusel juhendada. Laste ema väited pisendavad laste isa rolli täielikult ega arvesta, et see on laste huvides, et neil oleks kaks vanemat, kes neid puudutavates otsustes saaks kaasa rääkida. Eriti olukorras, kui mõlemad vanemad seda ka soovivad. Lahkumineku järgselt on küll vanemate vahelised suhted olnud pingelised, kuid seda peamiselt laste ema poolse käitumise tõttu. Hoolimata vanemate vahelistest konfliktidest ei ole tegemist selliste asjaoludega, mis tingiksid ühise hooldusõiguse lõpetamise laste ema poolt soovitud viisil ja põhjustel. Laste ema on aktiivselt takistanud laste isal laste eludes osalemist. Laste ema väited laste isa agressiivsusest või vägivaldsusest on ebaõiged. Laste ema poolt esitatud e-kirjad on kontekstist välja rebitud ega anna alust anda meditsiinilist hinnangut laste isa vaimsele tervisele. Liiati on raske ette kujutada, et keegi suudakski lõputult e-kirjades täiesti rahulikuks jääda kui teda on sedavõrd alatult ja ebaõiglaselt koheldud. Laste ema esitatud väide nagu Sotsiaalkindlustusamet oleks keeldunud lähisuhtevägivalla tõttu vanemaid lepitamast on eksitav. Viidatud Sotsiaalkindlustusameti kirjast nähtuvalt on lähtutud X telefonivestlustes avaldatud asjaoludest ja leitud, et perelepitusprotsess eeldab, et vanemad kohtuvad lepitajaga koos ühes ruumis, millest on laste ema keeldunud. Viited ohvriabi infosüsteemis olevale infole kinnitavad üksnes asjaolu, et vanemate vahel on olnud selline tüli, mille käigus sekkus politsei. Kusjuures politsei kutsus hoopis laste isa, kes visati koos asjadega laste ema ja selle eelmise elukaaslase poolt kodust välja ning keda ähvardati kehalise väärkohtlemisega. Käesoleval juhul ei ole sellised väited põhjendatud ega kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Lisaks ei anna ükski esitatud väide põhjust asuda seisukohale nagu laste isa kavatsused oleksid lastega seonduvalt midagi muud kui osaleda aktiivselt laste eludes, pakkuda neile hoolt ja armastust. Sellist õigust ei saa keelata lastele ega laste isale pelgalt laste ema soovimatusest tulenevalt. Nii lapsevanemaks saamine kui lahkumineku järgne olukord on vanematele uus ning vajab harjumist. Käesolevaks hetkeks on vanemad saanud omavahel pärast lahkuminekut kokku vaid loetud kordadel, s.o esialgse õiguskaitse raames korraldatud lastega kohtumistel. Võrreldes esimest ja viimast kohtumist on suhtlus läinud rahulikumaks. Seega avaldab laste isa lootust, et ajaga õpivad vanemad tegema laste heaolu jaoks vajalikku koostööd, et lastele säilitada mõlema lapsevanema võrdne osalus laste kasvatamises. Lisaks on vajadusel võimalik otsuseid vastu

võtta ka elektroonilisi kanaleid pidi. Juhul, kui tõesti mingi küsimus peaks jääma otsustamata, siis on võimalik vanematel pöörduda kohtusse ühekordse otsustusõiguse saamiseks. Laste isa on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine selliselt, et laste emale jääb ainuotsustusõigus, ei ole laste heaolust lähtuvalt mõistlik ja vajalik ning avaldus tuleb jätta mõlema alternatiivnõude osas rahuldamata. 7.Ärakuulamisel kohtu küsimusele avalduses esitatud nõuete kohta selgitas laste ema, et põhinõue on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda avaldajale laste ainuhooldusõigus. Alternatiivselt palus laste ema lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda laste emale ainuhooldusõigus laste viibimiskoha (sh elukoha), hariduse (sh kooli - ja lasteaiakoha, huviringide) ja tervise küsimustes. Laste isaga kokkulepete saavutamine ei ole võimalik. Laste isa vaimne ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada ja kogu pühendumus ja hingeline seotus ei ole seotud laste huvidega, vaid laste ema kahjustada ja oma isiklikke huve realiseerida. Laste vanemad suhtlevad nii palju, mis puudutab iga 2 nädala tagant suhtluskordade kokkuleppimist. Mis puudutab tervise küsimust, siis augustikuus ilmus laste isa kohale laste erakorralisel arsti ajal, mis lõppes suurte probleemidega. Perearstikeskusesse tuli laste isa laste ema teadmata. Laste isa filmis ja naeris ja laste ema ei saanud arsti juurde. Lapsed pidid koridoris ootama, sest kõik pidid tegelema Ye fiaskoga. Asi lõppes sellega, et kohale tuli politsei, Yele kohaldati 24 tunniks ajutine viibimiskeeld avaliku korra rikkumise eest. Kuna arsti juurde ei saadud ja beebidel on regulaarselt iga 2 tunni tagant rinnaandmise kord, lastel oli 3 tundi söögiajast üle läinud, siis politsei pidi kohaldama lähenemiskeeldu, et laste ema saaks parklas autos rinda anda mõlemale beebile. Laste isa filmis ja naeris ja pärast väitis, et ta pole filminud. Kui politsei nõudis filmid välja ütles laste isa, et filmis enesekaitseks. Filmidelt on näha, kuidas laste isa filmis kaugelt laste ema, mingit enesekaitset ei olnud. Laste ema ei saanud lastega arstile ja ei saanud arstiga konsulteerida, arst ei võtnud jutule, kuna laste isa mängis seal ohvrit. Elatise vaidlus on kohtus, esimene kanne oli eelmisel aastal. Laste vanemate läbisaamine on nii halb, et laste ema kardab laste isa sündmuste tõttu mis ta on läbi elanud ja seetõttu on nende ühes ruumis viibimine sisuliselt võimatu. Suhtluskorra kohtumiste ajal viibivad kõrvalised isikud. Lasteaia osas on oluline, et lapsed peab järjekorda panema ja kiiresti otsuseid tegema, ka selles osas võib tekkida vanematel eriarvamusi. Laste ema üritab oma laste eest seista ega taha, et lastega juhtuks midagi halba. Laste emal on kogemus, kus isa karjub nutva imiku peale. Laste emal ei ole aega istuda päev läbi ja oodata e-kirju, et kas keegi teavitab 10 minutit enne, et ilmub kuskile välja. Tegemist on üksikemaga ja tema prioriteet on lapsi kasvatada. Vaikimisest nõusolekut välja lugeda on ülepaisutatud. Laste isa poolt hakkab enese ohvristamine. Laste isa poolt viidatud rünnakute suhtes ei ole menetlusi algatatud, kuna ei ole tuvastatud selliseid rünnakuid. Suhtluskorra osas on ema üritanud laste isale selgitada, et kas ta soovib lastega kohtuda sees või väljas, sest laste riietumisele läheb 40 minutit. Sellele öeldaks et ei huvita ja suunata kirjad kuhugi mujale. Laste ema on seisukohal, et ei täna ega tulevikus ei ole võimalik koostöö ka tulevikuküsimustes. Sünnitusmajas, 7 päeva pärast kaksikute sündi kell 3 öösel lükkas laste isa laste ema pikali, sest laste ema tahtis nutvale beebile rinda anda. Laste isa võttis imetamistooli, laste ema läks otsima turvameest, sest ei saanud kaksikutele rinda anda. Kui beebid nutavad siis nad manipuleerivad ja provotseerivad teda, sest tema tahab magama minna. Laste isa ei tohi tülitada beebiprobleemisega. Suhted läksid õudsaks raseduse esimese trimestri lõpus kui algas vaimne terror. Laste ema on saanud umbes 200 e-maili, teda on süüdistatud. Laste isa nõudis aborti siis kui abordi aeg oli möödas. Laste ema oksendas vannitoas, laste isa tuli koju ja ütles et tema ema ütles et kõhus ei ole tema beebid. Raseduse arenguga läks terror järjest hullemaks.

Laste isa märkis, et laste viibimiskoht on olnud laste ema otsustada ja selles osas mingeid vaidlusi ei ole. Laste isa teavitas, et tuleb arstivisiidile. Vanemate suhted on konfliktsed. Tänaseks saabus Nõmme Linnavalitsuselt arvamus kohtumiste kohta, kus kirjeldati, et viimased kohtumised on muutunud rahulikumaks, vanemate vahel on tekkinud teatud määral koostöö. Laste ema on teinud kõik otsused ise, laste isa ei ole kaasatud. See ei tähenda, et laste isal sellist soovi ei oleks, kaste isa ei ole lihtsalt kursis mis toimub. Laste ema soov on suhelda minimaalselt, ainult lastega kohtumisel. Laste isa on küsinud mitmel erineval kuul, et kuidas lastel on läinud ja kuidas laste tervis on, vastust ei ole tulnud. Laste isa kinnitab, et tema huvi on lapsi toetada ja osaleda laste elus. Lastekaitse soovitusel käis isa koolitusel. Et isa osaleb perearsti visiidil oli teada laste emale ja lastekaitsespetsialistidele, mingeid piiranguid ei seatud, vastuväiteid ei olnud. Lastekaitsespetsialist Nõmmelt kinnitas, et laste isal on õigus minna ja osaleda laste tervise küsimustes. Laste isa poolt parklast filmimist ei olnud, laste isa filmis perearstikeskuse II korruselt enesekaitseks, kuna laste emapoolne vanaisa tõstis rusikaid, solvas ja üritas kallale tulla. Laste isa soovib lastega tihedamalt kohtuda. Laste isa oli laste emaga sünnitusmajas koos ja aitas teda. Laste isa tegi politseisse avalduse, et laste ema tuli laste isale kallale. Võttis rusikatega rinnust kinni ja ütles et anna laps siia, isa vahetas lapsel mähet. Isal on esimesed lapsed, ta on varem lastega kokku puutunud. Ta ei ole beebide peale karjunud, ta ei ole neid näinudki ja miks peaks üldse nende peale karjuma. Kuidas saab beebidega üldse manipuleerida, nad ju ei suhtle. Lapsed on planeeritud, kuna tegemist on 40-ndates aastates naisega, siis nad otsustasid saada lapsi, see oli mõlema soov. Kose Vallavalitsusele sai selgeks, et perelepitust ei toimu. Kose Vallavalitsus ei ole kunagi keeldunud koostööst. Kuna olukord on vanemate vahel väga pingeline ja ärev, siis kui üldse on võimalik, siis osaline hooldusõigus. Kuna lapsed on enneaegsed kaksikud, siis nendega on tegemist ja lapsed elavad ema juures siis nii peaks see jätkuma. Suhtluskord ka jätkub. Lastele määratud esindaja leidis, et viibimiskoha osas võiks hooldusõiguse emale üle anda. Kui tekib olukord, kus laps vajab ravi, siis see ei tohiks jääda seisma sellepärast, et vanemad vaidlevad arsti ja ravi pärast, selles osas võib avaldus olla põhjendatud. Hariduse küsimuse osas ei nähtu, et ema oleks kirjutanud korduvalt kirjutanud laste isale ja isa oleks keeldunud või oleks tekkinud vaidlus. Varahoolduse osas tuleks avaldus jätta rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused 8.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse avalduse läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. 9.Vaidlust ei ole selles, et laste vanematel on ühine hooldusõigus. X on taotlenud ühise hooldusõiguse lõpetamist PKS § 137 alusel. PKS § 137 lg 1 kohaselt võib juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kumbki vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi.

10.Ühise hooldusõiguse lõpetamine PKS § 137 alusel ei ole samastatav vanema hooldusõiguse piiramisega ja selle vanemalt äravõtmisega PKS §-de 134 ja 135 järgi. Vanemate lahuselu korral ühise hooldusõiguse lõpetamine ja last faktiliselt kasvatavale vanemale ainuhooldusõiguse andmine sõltub eeskätt otstarbekusest – millisel viisil on vanemad valmis ja suutelised lapse suhtes hooldusõigust teostama, nii et sellega oleks kõige paremini tagatud lapse huvid. PKS § 116 lg 2, § 124 lg 1 ja § 127 kohaselt seisneb lapse hooldusõigus suuresti mitmesuguste lapsega seotud praktiliste küsimuste otsustamises ja toimingute tegemises. Sõltuvalt asjaoludest, sh ka vanemate endi vahelistest suhetest, võib ühine hooldusõigus osutuda takistavaks ja seega lapse huve häirivaks teguriks, kui üks vanematest näitab ennast vastutustundetuna ja koostöövõimetuna. Muuhulgas ei ole ühise hooldusõiguse olemasolu tingimata vajalik selleks, et säilitada perekondlikud sidemed lahus elava vanemaga. Isiklike usalduslike suhete toetamiseks võib üldjuhul olla piisav ka suhtlusõiguse teostamine. 11.Kohus on seisukohal, et ühise hooldusõiguse lõpetamine PKS § 137 alusel on põhjendatud juhul, kui leiab kinnitust, et vanemad ei ole suutelised omavahel hooldusõiguse teostamisel piisavalt koostööd tegema. Vastasel korral kahjustaks ühise hooldusõiguse säilitamine lapse huve, kuna vanemate vahelised jätkuvad konfliktid avaldavad negatiivset mõju ka lapsele. Ühise hooldusõiguse jätkamine vanemate lahuselu korral eeldab mõlemalt vanemalt paindlikkust, teise vanema positsiooni austamist ja koostöötahet, mida vanemal tuleb lisaks sõnadele väljendada ka oma tegudega. Lapsega lahus elava vanema huvi osaleda lapse kasvatamises teise vanemaga võrdväärse hooldusõiguse kaudu ei kaalu üles lapse huvi stabiilse ja rahumeelse kasvukeskkonna vastu. 12.Kohus leiab, et käesoleval juhul on asja materjalidega veenvalt kinnitust leidnud, et laste vanemad ei ole praegu võimelised teostama ühist hooldusõigust ilma, et sellega saaksid kahjustatud laste huvid.

3-2-1-35-16). Viibimiskoha määramise õigus hõlmab ka selle otsustamist kuhu laps reisib (RK lahend 2-18-15686).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.