2-16-4573/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

8.1.osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud 22.03.2016. a esitas Kaupo Rõhu Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas võlgniku pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku seletusest maksejõuetuse põhjuste kohta nähtub, et peab maksejõuetuse põhjuseks Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud vastutusotsust, millega temale kuulunud ettevõtte maksukoormus kanti solidaarse nõudena üle temale kui füüsilisele isikule summas 15 079,12 eurot (kohtutäitur Eha Nikker täitemenetluses täitmisel). Lisaks on määratud füüsilise isiku tulumaks temale kuuluva korteri müügist saadud tulu maksustamisel, kuna Maksu- ja Tolliamet leidis, et K. Rõhu korteris ei elanud ja määras füüsilise isiku tulumaksu kogusummas 1819,34 eurot. Nimetatud nõue on antud täitmiseks kohtutäiturile Eha Nikker ja lisandunud on kohtutäituri tasu ja kulud, võlgnevus kokku 21.03.2016. a seisuga 3927,45 eurot. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja ei suuda tekkinud võlgasid tasuda. Tema ainsaks olemasolevaks varaks on osa elamumaast * vallas * suurusega * m2, võlgniku omandi osa */*. Tema nimel on kaks sõidukit, millest üks on varastatud ja teine on müüdud varuosadeks. Võlgnik on kahe lapse isa ja * * * * ning võlgnik on *% töövõimetu (* *) ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension * eurot ja sotsiaaltoetus * eurot. Muud sissetulekud puuduvad. Seega palub K. Rõhu kuulutada välja tema pankrot ning algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. 29.03.2016. a nimetas kohus K. Rõhu ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 06.04.2016. a esitas ajutine haldur kohtule ajutise halduri aruande K. Rõhu pankrotimenetluses. 11.04.2016. a vaatas kohus esitatud pankrotiavalduse läbi kohtuistungil. Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutisele haldurile teadaolevad võlgniku kohustused kokku 20 803,19 eurot. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolev vara. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist alates aprillist 2015. a * eurot, samas on tal kaks alaealist last, * * *.

Eeltoodu alusel leiab ajutine haldur, et K. Rõhu on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas puudub ajutisele haldurile teadaolev vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks märgib ajutine haldur ebaõnnestunud tegutsemise FIE-na, erinevate ettevõtlusprojektide ebaõnnestumine ja töövõimetusest (*%) tulenev võimetus tasuda tekkinud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ajutine haldur palub kuulutada välja Kaupo Rõhu (ik *) pankrot; nimetada Kaupo Rõhu pankrotihalduriks Ly Müürsoo (ik *); kohustada Kaupo Rõhu't kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht; välja mõista OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr * * AS-s), mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot, kokku * eurot vastavalt kulude aruandele. Tasust palub haldur * eurot, millele lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja * eurot koos käibemaksuga võlgnikult. Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära võlgniku, ajutise halduri ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud avaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul teadaolev vara puudub. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 20 803,19 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist last, * võlgnik * *. Võlgniku sissetulekuks on alates aprillist 2015 Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension * eurot kuus. Võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Kaupo Rõhu pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 Ly Müürsoo. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Kaupo Rõhu on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Kaupo Rõhu trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks * tundi, arvestusega * eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu * eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri tasutaotlusele vastuväiteid ei esitanud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri poolt tehtud kulutuste hüvitisena palub ajutine haldur välja mõista * eurot, millele lisandub käibemaks. Kulud hõlmavad bürookulusid, sh telefoni, mobiiltelefoni, skänneerimismasina, arvuti, bürooruumide kasutamine ning transpordiga seotud kulutusi. Tasu ja kulud kokku seega * eurot (sh käibemaks * eurot). Seoses võlgnikul vahendite puudumisega palub ajutine haldur * eurot (millele lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Käesolevas menetluses on kõik eeldused menetluse raugemiseks, kuid raugemist takistab PankrS § 171 lg 11, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Seega on põhjendatud PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. Kohus leiab, et seoses võlgnikul vahendite puudumisega tuleb hüvitada ajutise pankrotihalduri tasust * eurot, millele lisandub käibemaks * eurot, kokku * eurot PankrS § 23 lg 4 alusel riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Seega tuleb kanda haldur kanda OÜ-le Sentire MK, s.o büroo, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutise halduri tasust ja kulutuste hüvitis summas * eurot (sh käibemaks) jätta PankrS § 150 lg 2 alusel võlgniku Kaupo Rõhu kanda. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis jäävad võlgniku kanda ka riigilõivuga seotud kulud.