3.Võlgniku K R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS 176 lg 1).
4.Lõpetada K R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
5.Avaldada K R kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
6.Edastada määrus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
1.Asjaolud Pärnu Maakohtu 05.10.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-4573 lõpetati K R pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama kohtumäärusega algatati võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku K R ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Nimetatud määruses tõi kohus välja K R võlausaldajate nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad pankrotimenetluses ei ole raha saanud:
1.1.II rahuldamisjärgus jääb saamata kokku 20809,74 eurot, järgmiselt:
1.1.1.Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu 18 730,59 eurot;
1.1.2.Pärnu kohtutäitur Eha Nikker
2079,15 eurot:
2.Kohtumääruse põhjendus
2.1.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Pärnu Maakohus on algatanud võlgniku K R avalduse alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse 05.10.2016. a määrusega. Seega on K. Rõhu kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud käesolevaks ajaks rohkem kui viis aastat.
2.2.PankS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 11.11.2021 kohustas kohus võlausaldajaid, s.o Eesti Vabariiki Maksu-ja Tolliameti kaudu ja kohtutäitur Eha Nikkerit esitada kohtule kirjalik seisukoht K R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta.
2.3.Maksu-ja Tolliamet toob oma 25.11.2021/III kd tl 16/ vastuses välja, et viie aasta jooksul ei ole võlgnik vabatahtlikult Maksu-ja Tolliametile nõude katteks tasumisi teostanud. Ainsad laekumised on FIDEK/2017 ja FIDEK/2018 tagastuse arvelt. Millises summas võlausaldaja nõue vähenes, seda vastuses välja ei toodud. Maksu-ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
2.4.Pärnu kohtutäitur Eha Nikker nimel esitas seisukoha /III kd tl 8/ kohtutäituri asendaja Viire Kivilo /III kd tl 10/ ning võlausaldaja ei nõustu K R kohustustest vabastamisega.
2.5.Vastavalt 05.10.2016. a määrusele jäi K. Rõhul pankrotimenetluses võlausaldajatele tasumata nõudeid kogusummas 20 809,74 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse käigus võlgnik võlausaldajatele väljamakseid teinud pole. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud lühiajaliselt osalise tööajaga tööga hõivatud, samuti asus võlgnik omandama kutseharidust. Tulenevalt tervislikust seisundist oli võlgnikul töö- ja õppimiskoha säilitamine raskendatud /III kd tl 25-33; II kd tl 105-16, 140-142/. Võlgnik oli perioodil november 2016 kuni november 2019 raske puudega ja 80% töövõime kaotusega töövõimetuspensionär ning alates 2019 keskmise puudega, kuid tervislikust seisundist tulenevalt puuduva töövõimega /II kd tl 105-106, /III kd tl 25-33/. Võlgnikul oli kohustustest vabastamise menetluse ajal üks ülalpeetav.
2.6.Kohus leiab, et K R näol on tegemist isikuga, kellel ei ole olnud võimalust võlausaldaja ees kohustusi täita seoses asjaoluga, et isiku sissetulekud ei ole olnud selleks piisavad. Võlgniku sissetulekuks on olnud peamiselt töövõimetuspension (töövõimetoetus), sihtotstarbelised töö- ja õppetoetused ning lühiajaliselt osalise tööajaga töötamise eest makstud tasu, mis on kogu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse vältel jäänud alla määra,
millele TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi saaks sissenõuet pöörata. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
2.7.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Kohus on seisukohal, et K. R majanduslik olukord on eriti raske, mistõttu võib tema kohustustest vabastamine anda väljavaate uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks.
2.8.Võlausaldajatest on kohtutäitur Eha Nikker vastu võlgniku K. R kohustustest vabastamisele, kuid millele võlausaldaja vastuväites tugineb seda kohtutäitur välja toonud ei ole. Maksu-ja Tolliamet jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada kuid märkis ära, et võlgnik on saanud (bruto) tulu summas 3403,17 eurot, mille arvelt oleks pidanud võlausaldajate kohustusi täitma. Maksu-ja Tolliamet on seisukohal, et võlgnik pidanuks kohustustest vabastamise menetluse ajal saadud tulust täitma võlausaldajate ees olevaid kohustusi. Kohus ei nõustu võlausaldajaga selles, et võlgnik K. Rõhu oleks saadud sissetulekust võlausaldajate nõudeid täita. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 ja 2 alusel ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. K R töötas perioodil 01.11.2017 kuni 20.06.2018 osalise tööajaga autoremondilukksepana ning töölepingus kokkulepitud töötasuks oli 300 eurot /II kd tl 17/, millele võis lisanduda preemiaid. 2017. aastal oli Vabariigi Valituse 18.12.2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 2 järgi alates 01.01.2017. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. 2018. aastal on Vabariigi Valituse 21.12.2017. a määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 järgi alates 01.01.2018. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Toimiku kohaselt oli sellel perioodil (kuni mai 2018) võlgnikul kaks ülalpeetavat /I kd tl 11/. Seega on TMS § 132 lõigete 1 ja 2 järgi võlgniku sissetuleku osaks, millele ei saa sissenõuet pöörata, oli 2017. a 783,33 eurot (470 eurot + 2 * 1/3 * 470) ja 2018. a 833,33 eurot (500 eurot + 2 * 1/3 * 500). Alates maist 2018 langes võlgniku sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata summani 666,66 euroni. Usaldusisiku 30.09.2018 aruande /II kd tl 28-30/ ja lisade /arveldusarve väljavõtted/ kohaselt on võlgniku arveldusarvele laekunud töötasud: detsember 2017 /II kd tl 37/summas 276,61, jaanuar 2018 /II kd tl 41/summas 315,94 eurot, veebruaris 2018 /II kd tl 43/ summas 308,48 eurot, märtsis 2018 /II kd tl 46/ summas 289,20 eurot, aprillis 2018 /II kd tl 50/summas 485,38 eurot, mais 2018 /II kd tl 55/summas 384,19 eurot ja juunis 2018 /II kd tl 59/töötasu 289,20 eurot ning 20.06.2018 töölepingu lõpetamise /II kd tl 61/ tasu summas 383,98 eurot. Nähtuvalt eeltoodust, ei ole võlgnik saanud sellises määras sissetulekuid, millele oleks saanud sissenõuet pöörata.
2.9.Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et võlgnik, kelle tervislik seisund ei võimalda tööturul teistega võrdsetel alustel kandideerida ega kõike pakutavat vastu võtta, ei ole seetõttu leidnud sobivat tööd, mille arvelt endale täiendavat sissetulekut teenida ning võlausaldajatele kohustusi täita.
2.10.Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine on põhjendatud ning puudub PankrS § 175 lõikes 51 sätestatud alus menetluse pikendamiseks ning võlgnikule täiendava tähtaja andmiseks. Seega kohus rahuldab K R avalduse pankrotimenetluse täitmata jäänud
kohustustest vabastamiseks ning K R tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.11.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 sätestab, et määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.