lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-3241/18

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-3241/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1000
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-3241

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Annika Timusk

Määruse tegemise aeg ja koht

12.04.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-3241

Tsiviilasi

Xxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Xxx(isikukood xxx, elukoht XXX, e-post: XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus hagita asjas

RESOLUTSIOON

1.Võtta avaldus menetlusse.
2.Jätta Xxx29.02.2016 avaldus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri avaldajale kätte. Edasikaebamise kord Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras, s.t määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Xxx esitas 29.02.2016 Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avalduse kohaselt soovib avaldaja õigusabi seoses 2007 võetud kiirlaenuga, millest avaldaja soovib vabaneda, kuna seda ei ole sisse nõutud 9 aasta jooksul. Laenuga seotuna nõutakse temalt seadusega vastuolus intresse jm

2-16-3241 kõrvalnõudeid. Avaldaja märgib ka, et ta ei suutnud võla sissenõudjaga kokkuleppele saada. Avaldaja palub kohaldada nõude aegumist.

2.Kohus jättis 11.03.2016 määrusega riigi õigusabi avalduse käiguta.
3.Majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja sissetulekuks lapsetoetused 150 eurot. Avaldajale kuulub pangaarve AS-is SEB Pank, kus tal on hoiustatud 2 349,39 eurot ja sõiduauto Audi 100 (1987) väärtusega 200 eurot. Avaldajal on kohustusi seoses sülearvuti järelmaksuga 27,04 eurot kuus ja teleri järelmaksuga 32,45 eurot kuus. Vältimatuteks püsikulutusteks on avaldaja eluasemekulud 130-180 eurot, kulud toidule 390 eurot, kulutused transpordile 100 eurot, sidekulud 80 eurot, kulutused tervishoiule 100-200 eurot, kulutused laste koolikohustuse täitmiseks - eelkool 32 eurot, lasteaed 70 eurot, inglise keel 20 eurot, ja muud vältimatud püsikulutused 170 eurot (mähkmed, riided lastele, kooli- ja lasteaiatarbed). Seega kokku ca 1 200 eurot.
4.Kohus on teinud päringud Eesti Vabariigis tegutsevatesse krediidiasutustesse, Maksu ja Tolliametisse, Tartu Maakohtu registriosakonda, väärtpaberite- ja liiklusregistrisse: a) Kinnistusraamatu andmetel avaldajale kinnistuid ei kuulu; b) äriregistri andmetel ei oma avaldaja osalusi äriühingutes; c) liiklusregistri päringu väljavõttest nähtuvalt kuulub avaldajale Audi 100 ning avaldaja on märgitud Mitsubishi Galant kasutajaks; d) väärtpaberikontot avaldajal ei ole; e) Maksu- ja Tolliameti andmetel on avaldajal olnud ajavahemikus 01.03.2015 kuni 29.02.2016 maksustatavat tulu 3 048,71 eurot; f) avaldaja omab: - arvelduskontot AS-is SEB Pank, 01.04.2016 saldo 2,64 eurot, konto väljavõttest ilmneb, et avaldaja on saanud XxxOÜ-lt septembris kahel korral ülekandeid 891 eurot ja 80 eurot ning XxxOÜ-lt oktoobris 2015 kahel korral ülekandeid kokku summas 1 185 eurot ning XxxOÜ-lt (kolmel korral) detsembris 2015 kuni veebruar 2016 vahemikus 1 520 eurot kuni 2 750 eurot selgitusega „Leping“ või „Päevarahad, töötasu“ või „Päevarahad, piletid, töötasu, maj kulu; - kogumishoiust AS-is SEB Pank, mille saldo seisuga 01.04.2016 on 1 754,99 eurot. Kohtumääruse põhjendused
5.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise hagita menetluse korras. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja majandusliku seisundi teatisega, leiab, et avaldaja Xxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
7.RÕS § 6 lg 1 ja 11 kohaselt võib riigi õigusabi saada Eesti kodanik või Eestis elav füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Avaldaja elab Eestis ja seega tuleb riigi õigusabi saamise küsimuse lahendamiseks analüüsida avaldaja majanduslikku seisundit ja õigusabi vajadust.

2-16-3241

8.RÕS § 6 lg 1, § 14 lg 1 ja RÕS § 7 lg-st 1 tuleneb, et taotleja majanduslikku seisundit kontrollides kontrollib kohus ühtlasi ka seda, kas esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 3 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Sama § lg 1 p 2 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka siis, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
9.Avaldaja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, milles on ära märkinud, et omab pangakontot AS-is SEB Pank, milles on hoiustatud 2 349,39 eurot. ASi SEB Pank väljavõtte kohaselt on avaldaja saanud mitmeid kordi alates 15.09.2015 XxxOÜ-lt vahemikus 150-971 eurot selgitusega „ülekanne“ ning alates 16.12.2015 XxxOÜ-lt vahemikus 1 520-2 750 eurot. Väljavõttest nähtub ka, et Maksu- ja Tolliamet on teinud avaldajale 25.02.2016 tulumaksu tagastuse summas 246,40 eurot. Avaldaja on märkinud oma sissetulekuks lastetoetused 150 eurot kuus, kuid väljamineuid on igakuiselt ca 1 200 euro ulatuses. Eeltoodu annab alust järeldada, et avaldaja ei ole avalduses oma sissetulekuid tõepäraselt kajastanud. Avaldajal näib olevat piisavalt vara õigusabi eest tasumiseks. Õigusliku probleemi kindlaks tegemiseks ja õiguste kaitse perspektiivi välja selgitamiseks vajalik õigusalane konsultatsioon on kättesaadav 50-300 euro eest, mis kohtu hinnangul ei koorma avaldajat ülemäära (arvestades saadud ülekandeid ja hoiustatu suurust). Seega ei ole seaduse kohaselt avaldaja majanduslikud eeldused riigi õigusabi saamiseks täidetud.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus avaldajale riigi õigusabi andmiseks ning RÕS § 7 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldaja taotlus jätta rahuldamata.
11.Täiendavalt märgib kohus aga ka seda, et esinevad ka RÕS § 7 lg 1 p 2 ja 5 sätestatud alused riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks. Avalduses toodud probleemi kirjelduse kohaselt soovib avaldaja aegumise kohaldamist 2007 aastast pärineva võla osas. Kohus selgitab, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist kohustuse täitmisest keelduda. Sama seaduse § 143 kohaselt kohaldab kohus aegumist juhul, kui tema menetluses on vaidluse lahendamine, milles üks pool esitab aegumise vastuväite. Käesoleval juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et avaldaja vastu oleks algatatud kohtumenetlus. Seega pole avaldaja soovil õiguslikku alust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium