Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-11503
Tsiviilasi
Elmar Lurichi hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER vastu 10. mai 2015 üldkoosoleku otsuse punkt 3 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3700 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MTÜ JAHIÜHING MÄGER apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): MTÜ JAHIÜHING MÄGER (registrikood: 80073042); esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti Vastustaja (hageja): Elmar Lurich (isikukood: XXXXXX); esindaja Aleksei Motuzov
1.Apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 otsus, millega rahuldati osaliselt Elmar Lurichi hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER vastu 10. mai 2015 üldkoosoleku
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
otsuse punkt 3 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks.
Teha asjas uus otsus, millega jätta Elmar Lurichi hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER vastu rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Elmar Lurichi kanda.
5.Rahuldada MTÜ JAHIÜHING MÄGER taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista Elmar Lurichilt MTÜ JAHIÜHING MÄGER kasuks välja menetluskuluna 1765 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend viis) eurot (koos käibemaksuga), s.o 864 eurot õigusabikulu maakohtus, 576 eurot õigusabikulu ringkonnakohtus ning 325 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Elmar Lurich (hageja) esitas 3. augustil 2015 hagi MTÜ JAHIÜHING MÄGER (kostja) vastu kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku otsuse p 3 tühistamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning palus mõista kostjalt välja varalise kahju 1404 eurot ning mittevaralise kahju vastavalt kohtu äranägemisele. Hagiavalduse kohaselt toimus 5. oktoobril 2014 ühisjahi käigus hageja ja kostja Kallaste sektsiooni juhataja Fjodor Plešankovi vahel kaklus. 9. oktoobril 2014 otsustas kostja Kallaste sektsiooni koosolek eemaldada hageja ühisjahtidest ja vaadata hageja osavõtt jahtidest uuesti läbi pärast võimuorganite otsuse vastuvõtmist. Kriminaalmenetlus nr 14278000174 lõpetati
4.veebruaril 2015 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
10.mail 2015 toimus kostja üldkoosolek, millega otsustati hageja suhtes kohaldada jahipidamise keeldu kostja renditud jahialadel üheks aastaks alates 1. märtsist 2015. Jahikeelu rakendamise aluseks on kaklus jahijuhatajaga, ebaeetiline käitumine juhatuse esimehe suhtes ja juhtumist juhatuse liikmetele teatamata jätmine. Mõlemad otsused on heade kommete ja hea usu põhimõtte vastased. Vaidlustatud üldkoosoleku 10. mai 2015 otsus põhineb kostja Kallaste sektsiooni koosoleku otsusel. Kallaste sektsiooni otsus on diskrimineeriv, sest selles arvestatakse vaid ühe konfliktipoole huve ja õigusi. Arusaamatu on, miks hagejat karistati jahipidamise õiguse äravõtmisega üheks aastaks alates
1.märtsist 2015, kui juhtum toimus 4. oktoobril 2014 ja karistus (piirang jahil osalemiseks) hakkas kehtima kohe peale Kallaste sektsiooni koosoleku otsuse vastuvõtmist. Hageja ebaeetiline käitumine juhatuse esimehe suhtes pole tõendatud. On selgusetu, millest tuleneb hageja kohustus teavitada juhtunust juhatust, kui juhtum oli seotud juhatuse liikmega. Isegi kui hageja jättis teavitamiskohustuse täitmata, ei ole jahikeeld üheks aastaks sellise kohustuse rikkumise eest proportsionaalne ega asjakohane. Jaht on hageja jaoks eluviis, mille osaks on jahikoerad (kaks taksikoera ja baieri suuruluki jälituskoer), kelle vormishoidmiseks on vaja käia pidevalt jahil. Koerte toitmisele kulub keskmiselt 9 eurot päevas ja aja jooksul, mil koerad ei ole osalenud jahil, kulutas hageja nende toidule 1404 eurot (156 päeva x 9), mis tuleks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Jahiühingu liikmelisus põhineb mittetulunduslikel alustel, kuid see ei tähenda, et koerte omanik ei või saada kasumit nt koerte kutsikate müügist või rahalist võitu jahikoerte võistlustel osalemise eest. Käskkirjaga nr 1-4.1/14/438 keelati alates 30. septembrist 2014 ajujaht ja jaht jahikoertega v.a haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega kuni keelustamise kehtetuks tunnistamiseni. Nii käskkirja kehtivuse ajal kui ka enne seda tegeles hageja haavatud uluki otsimisega vaid lõastatud jahikoertega, kes on treenitud just haavatud uluki otsimiseks. Käskkiri nr 1-4.1/14/438 on 18. augusti 2015 käskkirjaga nr 1-4.1/15/365 kehtetuks tunnistatud. Hageja kinnistud ei sobi jahtimiseks asukoha ega omaduste pärast. Kastre Jahiseltsi poolt renditav jahiala asub hageja elukohast ca 75 km kaugusel, mistõttu kaasneksid jahiseltsi liikmena jahil käimisega kütusekulud ja sõiduaeg 3 tundi, mis on hageja jaoks koormav. Mittevaralise kahju väljamõistmine on põhjendatud. Hageja suhtes diskrimineeriv tegevus põhjustab talle muret ja stressi. Ebaõiglane süüdimõistmine, kui hagejat solvati jahiliikmete kuuldes raadiojaama eetris, põhjustas hagejale hingelisi kannatusi. Kostja ebaõiglase otsusega piirati oluliselt hageja õigust lemmiktegevusega tegelemiseks, mistõttu hagejal hakkasid ilmnema tervisehäired, s.o valu südames ja unetus. Hageja on rahvusvahelise klassi koerte võistluste kohtunik. Kuna hagejalt on ära võetud õigus jahipidamisele, siis seab see kahtluse alla hageja kui kohtuniku kvalifikatsiooni, mis omakorda riivab hageja au ja väärikustunnet ja toob kaasa hageja hingelisi kannatusi.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommete ega hea usu põhimõttega. Kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku protokolli p-st 3 nähtub, et otsuse langetamisel lähtus üldkoosolek F. Plešankovi ja hageja ütlustest, hageja käitumisest juhatuse esimehega, hagejale varasemalt, s.o 2008 tehtud hoiatusest, kostja Kallaste sektsiooni
18.märtsi 2015 otsusest heita hageja välja Kallaste sektsioonist ja juhatuse 19. aprilli 2015 otsusest. Koosolek võttis otsuse vastu arutelu tulemusena, mille käigus sai seisukohti avaldada ka hageja. Üldkoosoleku otsuse hindamisel ei oma tähtsust, et hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetati. Kriminaalmenetluses uuriti hageja käitumise vastavust karistusseadustiku §-le 121, mitte ei antud hinnangut tema jahiseadusest tulenevate käitumisnormide rikkumisele. Paljasõnaline ja ekslik on hageja väide, nagu oleks otsuse langetamisel lähtutud F. Plešankovi huvidest. Kallaste sektsiooni hääletus oli salajane. Kostja üldkoosolekul osalesid kõikide sektsioonide liikmed, seega oli enamik hääletajaid väljastpoolt Kallaste sektsiooni. Jahikeelu kohaldamine on kostja põhikirja p 16 lg 1 p 8 kohaselt liikme suhtes kohaldatav õiguspärane meede. Hageja varalise ja mittevaralise kahju nõuded on alusetud. Hagejal oleks koerte eest hoolitsemise kohustus ka siis, kui tema suhtes ei oleks rakendatud jahipidamise keeldu kostja poolt renditud jahialal. Hagis toodud koerte toitmiseks vältimatult vajaminev kulu on
tõendamata. Jahiühingu liikmeks astumisel on hageja nõustunud jahipidamise mittetulunduslike eesmärkidega ja liikmelisus ei ole loonud hagejale õiguspärast ootust tulu teenimise võimalikkusele. Kostja otsus ei piira jahipidamist mujal, sh enda kinnistul või mõne teise jahiühingu jahialal. Keskkonnaameti peadirektori 30. septembri 2014 käskkirja nr 14.1/14/438 kohaselt on alates 1. oktoobrist 2014 jaht koertega keelatud. Seetõttu ei oleks hageja saanud koeri jahil kasutada ka siis, kui kostja ei oleks rakendanud tema suhtes jahikeeldu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 30. novembri 2015 otsusega hagi osaliselt, tuvastas kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku otsuse, millega kohaldati hageja suhtes jahipidamise keeldu kostja renditud jahialadel üheks aastaks alates 1. märtsist 2015, tühisuse, jättis rahuldamata nõude varalise kahju 1404 eurot väljamõistmiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 200 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis hageja menetluskulust 325 eurot kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et hageja suhtes jahikeelu kohaldamine alates 1. märtsist 2015 kostja üldkoosoleku otsuses nimetatud tingimustel on heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühine. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 8 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Kostja põhikirja p 16 p 8 kohaselt juhatus kehtestab jahipidamise keelu ühingu renditud jahialal kuni üheks aastaks kodukorra ja jahipidamist sätestavate normatiivaktide rikkumise korral (tl 17). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad mittetulundusühingu liikmed omavahelistes suhetes lähtuma hea usu põhimõttest. Mittetulundusühingu organi otsuse tühisuse eeldused on sätestatud MTÜS (maakohus on eeldatavasti pidanud silmas TsÜS) § 38 lg-s 2. Hagejat karistati sama teo eest kaks korda. Sisuliselt on karistuse aluseks olnud asjaolud samad: esimese otsuse kohaselt ühisjahil ohutusreeglite rikkumine ehk kaklus ning teise otsuse kohaselt lisaks kaklusele veel ebaeetiline käitumine juhatuse esimehe suhtes ja juhtumist juhatuse teavitamata jätmine. Maakohus leidis, et selline otsus eksib ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangu ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Kriminaalasja nr 14278000174 menetluse lõpetamise määruse põhistustest nähtub, et täiendavate tõendite puudumisel ei ole võimalik tuvastada, kes kakluse algatas (tl 20). Kuna kakluse algataja ei ole tuvastatav, ning ei ole ka selgust, kas jahijuhataja täitis korrektselt oma kohustuse näidata ette hageja laskekoht, ei ole võimalik tuvastada, kas hageja on rikkunud jahiseaduse (JahiS) § 31 lg 6 p 1, s.o ühisjahist osavõtja kohustust täita jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi. 10. mai 2015 otsust (tl 13) on põhjendatud lisaks kakluses osalemisele veel hageja ebaeetilise käitumisega juhatuse esimehe suhtes ja juhtumist juhatuse liikmeid teavitamata jätmisega. Ühe aasta kestel jahist eemaldamine on maakohtu hinnangul ebaproportsionaalne karistus, mis ei vasta hea usu põhimõttele. Väidetav hoiatus hagejale pärineb aastast 2008 ehk üle seitsme aasta tagusest ajast, misjärel hageja on aastaid olnud eeskujulik jahimees, nagu nähtub Kastre Jahiseltsi juhatuse liikme poolt hageja kohta koostatud iseloomustusest. Maakohus leidis, et intsidendi ühe osapoole karistamine rikub selle osapoole õigusi ning on seetõttu vastuolus heade kommetega. Kostja üldkoosolek peab oma otsuste tegemisel lähtuma õiguse üldpõhimõtetest, sh võrdse kohtlemise põhimõttest. Kaklus leidis aset kahe osapoole vahel ning puudub selgus, milline oli kummagi osapoole roll vahejuhtumis. Käesoleval juhul
on ühe osapoole isiklikku vabadust jahti pidada piiratud, samas kui teine osapool on jäänud karistuseta, seega on sama teo kahte osapoolt koheldud ebavõrdselt. Üldkoosoleku otsus tuleks lisaks tunnistada kehtetuks ulatuses, mis ületab ühte aastat arvestusega alates 9. oktoobrist 2014, kuna see on vastuolus seaduse ja ühingu põhikirjaga. Kostja põhikirja p 16 p-st 8 tuleneb juhatuse õigus kehtestada jahipidamise keeldu kuni üheks aastaks. Samas on hagejat karistatud jahikeeluga alates 9. oktoobrist 2014 kuni 29. veebruarini 2016, s.o kestusega enam kui aasta ja neli kuud. Kohtule ei ole tõendatud, milles seisnes hageja mitteeetiline käitumine jahiseltsi juhatuse esimehe suhtes. Ühestki kostja tegevust reguleerivast dokumendist ei nähtu, et hageja oleks pidanud mingist vahejuhtumist juhatust teavitama. Jahikeelu pikendamist tähtajaga üle ühe aasta ei ole ühegi tõendiga põhistatud. Sellist otsust ei ole kostja juhatus või üldkoosolek vastu võtnud. Maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Hagejal on koerte eest hoolitsemise, sh toitmise kohustus ka siis, kui tema suhtes ei oleks rakendatud jahipidamise keeldu kostja poolt renditud jahialal. Koerte toitmine ja nende eest hoolitsemine on looma omaniku kohustus, mis ei ole seotud jahil käimise võimaluse olemasoluga või jahil käimise sagedusega. Jahiühingusse kuulumine ei saa hagejale tekitada õiguspärast ootust tulu teenimise võimalikkusele nt koerte võistlustel osalemiseks. Hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema au teotamisega on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei ole kasutanud hageja kohta sõna baran (s.o oinas), seega ei ole kostja hageja au teotanud. Jahiühing ei vastuta ühingu liikmete omavahelisest sõnakasutusest tekkinud konfliktide, võimaliku solvamise ja au teotamise eest. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks peaks hageja näitama, et talle on isikuõiguste rikkumisega tekitatud selline hingeline valu, mis hüvitise väljamõistmist õigustab. Tartu Jahindusklubi on hagejale väljastatud väikeuluki küttimisloa nr 642 kehtivusega 16. märts 2015–29. veebruar 2016. Hageja on Kastre Jahiseltsi liige ning on saanud ja saab jätkata jahitegevust Kastre Jahiseltsi poolt renditaval jahialal. Kuna hageja on taotlenud endale jahiluba väikeuluki küttimiseks, siis on hagejal olnud võimalik sel perioodil jahti pidada. Kostja otsusega on keelatud hagejal jaht vaid kostja renditud jahialal ning rakendatud keeld ei piira jahipidamist mujal. Kastre Jahiühingu renditav jahiala on hageja kodust 75 km kaugusel, hageja on siiski pidanud võimalikuks ja vajalikuks olla ka nimetatud jahiühingu liige. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, justkui oleks hageja kui kohtuniku kvalifikatsioon rahvusvahelise klassi koerte võistlustel seatud jahikeelu kohaldamisega kahtluse alla. Maakohus leidis, et kuna kostja hageja suhtes vastu võtnud hea usu põhimõtte vastase otsuse, millega on kahjustatud hageja isikuõigust, on VÕS § 134 lg 2 alusel põhjendatud mõista kostjalt välja hüvitise mittevaralise kahju katmiseks 200 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ning palub teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohtuotsusest võimatu aru saada, milliste asjaolude ja loogika alusel jõudis kohus järeldusele, et kostja üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega ning seega tühine. Hagiavalduse objektiks on läbivalt olnud kostja 10. mai 2015 üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 hageja suhtes vastu võetud otsus, seega on arusaamatu maakohtu järeldus, et hagejat karistati sama teo eest kaks korda.
Kohtul puudub pädevus asuda ise kostja üldkoosoleku asemel uurima ja hindama vaidlusaluse otsusega seotud asjaolusid. Kohus saab hinnata üksnes seda, kas kostja poolt vastuvõetud otsus on olulises vastuolus heade kommetega. Juhul, kui kohus asub uurima ja (ümber)hindama kostja üldkoosoleku otsusega seotud asjaolusid, siis rikub vastav kohtu tegevus oluliselt kostja enesemääramise õigust ning kostja kõrgeima juhtorgani – üldkoosoleku – otsustamispädevust ja kostja autonoomiat tervikuna. Koosolekul osales ja andis koosolekul selgitusi ning vastas liikmete küsimustele ka hageja, kelle suhtes jahipidamise ajutise keelu rakendamist on koosolek otsustanud. Otsust ei võetud vastu tagaselja ega kiirustades. Ekslik on maakohtu seisukoht, et vaidlusaluse kostja üldkoosoleku otsusega karistatakse ainult kakluse ühte osapoolt, s.o hagejat. Üldkoosoleku protokollist nähtub üheselt, et tehti ettepanek ka kakluse teise osapoole karistamiseks, kuid üldkoosolek otsustas seda ettepanekut mitte vastu võtta. MTÜS § 21 lg 6 näeb ette üldkoosoleku otsuse protokollile kindlad nõuded ning kostja on neid antud juhul nõuetekohaselt järginud. Maakohus on otsuses ühisjahis osalejate kohustuste piiritlemisel lähtunud alusetult
4.veebruaril 2015 lõpetatud kriminaalasja nr 14278000174 menetluse lõpetamise määruse põhistusest. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtud järeldused ei ole jahiühingu üldkoosolekule siduvad. Mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks puuduvad faktilised ja õiguslikud alused. Kostja üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommete või hea usu põhimõttega. Jahipidamise õigus ei ole absoluutne ja põhiseaduslik isikuõigus, mille piiramine tooks kaasa VÕS § 134 lg-s 2 sätestatud mittevaralise kahju. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, et hagejal on kostja üldkoosoleku otsusest hoolimata säilinud võimalus jahipidamiseks mujal piirkonnas ja jahiühingutes.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et see on ebaõigesti menetlusse võetud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonimenetlusega seotud kulud kostja kanda. Antud juhul ei saaks apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust ilmselt rahuldada, mistõttu ringkonnakohus oleks pidanus keelduma apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ühtegi asjaolu, mille kohaselt esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel. Samuti ei ole kaebuses toodud ühtegi asjaolu, mille kohaselt apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 652). Kõik kostja väited on alusetud ja tuleb jätta TsMS § 652 lg 6 alusel tähelepanuta. Menetlusosaliste huvid on maakohtu poolt juba arvesse võetud ja hinnatud ning TsMS § 652 lg-s 5 sätestatu tõttu ei saa ringkonnakohus neid ümber hinnata ega koguda, uurida ning hinnata uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja nõuab jahiühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist TsÜS § 38 lg 2 alusel või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel.
7.Esmalt peatub ringkonnakohus hageja nõudel kostja 10. mai 2015 otsuse p 3 tühisuse tuvastamiseks. TsÜS § 38 lg 2 järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Praegusel juhul kohaldati hageja suhtes jahipidamise keeldu jahiühingu Mäger renditud jahialadel 1 aastaks alates 1. märtsist 2015. Jahikeelu kohaldamine on kostja põhikirja kohaselt kostja juhatuse pädevuses p 16. 8 (tl 17). Kostja üldkoosoleku pädevuses ei ole kostja põhikirja p 11. 7 järgi küsimuste otsustamine, mida on põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Jahikeelu kohaldamise põhjuseks oli hageja kaklus F. Plešankoviga, kes on kostja juhatuse liige. MTÜS § 19 lg 1 p 4 järgi on üldkoosoleku pädevuses juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Kuna kakluse teine osapool oli juhatuse liige ning juhatuse poolt jahikeelu kohaldamine võib jätta kostja huvid kaitseta, on ringkonnakohus seisukohal, et üldkoosolek oli praegusel juhul pädev jahikeeldu kohaldama.
8.Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt on kostja 10. mai 2015 otsuse p 3 tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 23). Heade kommete vastasus organi otsuse tühisuse alusena saab kohaldamisele tulla juhul, kui see seondub otsuse sisuga. Nimetatu tähendab, et otsust ei oleks saanud teha ka vajaliku häälteenamusega ja kõike otsuse tegemiseks ettenähtud menetlusnorme järgides. Jahipidamise keelu kohaldamine kostja renditud jahialal kuni üheks aastaks kodukorra ja jahipidamist sätestavate normatiivaktide rikkumise korral ei ole iseenesest meede, mis oleks heade kommetega vastuolus. Tegemist on kostja põhikirjajärgse karistusliku abinõuga. Hageja ei ole toonud menetluses esile ka ühtegi asjaolu, mis viitaksid kostja põhikirjas märgitud jahikeelule kui üldiselt heade kommetega vastuolus olevale abinõule.
9.Kuna jahipidamise keeld teatud kindlal jahialal ei ole iseenesest heade kommete vastane meede, võib keelu kohaldamine olla heade kommetega vastuolus juhul, kui kohaldatud meetme kasutamine konkreetselt hageja suhtes oleks kõiki asjaolusid arvestades heade kommetega vastuolus. Hinnata tuleb meetme kohaldamise eesmärki ja selle määramise asjaolusid ning mõju hagejale. Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et 5. oktoobril 2014 toimus ühisjahi käigus hageja ja kostja Kallaste sektsiooni juhataja F. Plešankovi vahel kaklus. Kaklus jahi ajal jahist osavõtvate isikute vahel on juhtum, mis võib potentsiaalselt kujutada suurt ohtu ka kolmandatele isikutele. Kostja möönab hagis ka ise, et jahil toimuv kaklus on osalejate ränk ohutusreeglite rikkumine.
Ringkonnakohus on seisukohal, et õiguslikult põhjendatud ei ole maakohtu väide, mille kohaselt on hagejat karistatud sisuliselt sama karistusega kaks korda. Apellatsioonkaebuses on õigesti viidatud, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millisele kahele otsusele kohus viitab. Kui maakohus on silmas pidanud kostja Kallaste sektsiooni otsust, siis tegemist on vahetult pärast juhtumit tehtud 9. oktoobri 2014 otsusega eemaldada hageja jahtidest kuni võimuorganite otsuse lõppu. Meetme kehtivus on pandud sõltuvusse asja läbivaatamisest eelduslikult kriminaalmenetluse käigus saadavast tulemusest. Kostja vaidlustatud otsus on tehtud 5. mail 2015, kui kriminaalmenetluse lõpetamine 13. veebruaril 2015 oli teada. Seda, et hageja osales kakluses, ei ole hageja vaidlustanud. Hageja ei ole ka vaidlustanud, et tegemist oli ohutusreeglite olulise rikkumisega. Kostja on privaatautonoomia alusel tegutsev ühing. Üldkoosoleku protokolli kohaselt kuulati ära kakluses osalejad ning juhatuse ettepanek, seega oli hagejal võimalus muuta ja mõjutada oma väidetega ühingu liikmete seisukohta. Apellatsioonkaebuses on õigesti viidatud sellele, et kohus ei ole arvestanud kostja autonoomsust otsuste vastuvõtmisel. Õiguslikult põhjendamata on lisaks ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus vaid ühe kakluse osapoole karistamine. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on arutatud ka ettepanekut karistada kakluse teist osapoolt ning selles osas on ühingu liikmed andnud oma hääle. Ühingu liikmete häälteenamusega vastuvõetud otsus karistada vaid ühte konfliktis osalejat võib ühele osapoolele tõesti tunduda subjektiivselt tema õigusi rikkuv. Heade kommete vastasuse hindamisel tuleb aga lähtuda objektiivsest käsitlusest. Õigusvastase teo (vaidluse all ei ole praegu see, et kaklus jahi kestel on õigusvastane) toimepanija ühe osapoole karistamine ei ole heade kommetega vastuolus isegi juhul, kui ei ole üheselt selge, kes kakluse algatas. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses toodud väitega, et kohtuotsusest ei nähtu seda, mille alusel oleks objektiivselt võimalik järeldada, et vaidlusalune kostja üldkoosoleku otsus eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on hagejal säilinud võimalus jahipidamiseks mujal piirkonnas ja jahiühingutes. Hageja lemmiktegevus on territoriaalselt osaliselt küll piiratud, kuid ka hageja ise on jahipidamise võimaluse jätkumist kinnitanud (tl 45). Praegusel juhul ei täidaks üldkoosoleku 10. mai 2015 otsuse p-i 3 tühisuse tuvastamine eesmärki, mida TsÜS § 38 lg 2 on silmas pidanud: nende organi otsuste kehtivust takistada, mis on ühiskonnas valitsevate tavaarusaamade järgi vastuvõetamatud, kuna nad rikuvad eetilisi väärtushinnanguid, häid kombeid.
10.Järgnevalt peatub ringkonnakohus hageja nõudel tunnistada kostja üldkoosoleku 10. mai 2015 otsuse p 3 kehtetuks. TsÜS § 38 lg 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja põhjendab vaidlustatud otsuse vastuolu seadusega esmalt sellega, et teda on karistatud topelt: 10. mai 2015 kostja üldkoosolekul võeti vatsu otsus kohaldada hageja suhtes jahipidamise keeldu kostja poolt renditud jahialadel üheks aastaks alates 1. märtsist 2015. Piirang jahil osalemiseks hakkas hageja suhtes kehtima aga kohe pärast kostja Kallaste sektsiooni koosoleku otsuse vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt tuleks tunnistada vaidlustatud üldkoosoleku otsus kehtetuks jahipidamise keeldu ulatuses, mis ületab ühte aastat arvestusega alates 9. oktoobrist 2014, kuna see on vastuolus seaduse ja ühingu põhikirjaga (vt otsuse p 9). Hageja on vaidlustanud kostja üldkoosoleku 10. mai 2015 otsuse p 3 kehtivuse. Nimetatud punktis kohaldati hageja suhtes jahipidamise keeldu jahiühingu Mäger renditud jahialadel
1 aastaks alates 1. märtsist 2015. Tegemist on keeluga, mis vastab kostja põhikirja p-s 16.8 nimetatud juhatuse pädevusele. Üldkoosoleku otsuse puhul on tegemist üheaastase jahikeeluga. See, et hageja eemaldati kostja Kallaste sektsiooni koosolekul 9. oktoobril 2014 jahtidest, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Asjaolu, et enne vaidlustatud üldkoosoleku otsust oli hageja suhtes kostja allüksuse poolt meetmeid kohaldatud, ei mõjuta 10. mai 2015 otsuse p 3 kehtivust.
11.Hageja on vaidlustatud otsuse vastuolu seadusega põhjendanud hagis lisaks üldsõnaliselt sellega, et koosoleku otsus lähtus vaid ühe poole, F. Plešankovij huvidest rikkudes sellega hageja õigusi. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on küll õige hageja väide, et kakluseks on vaja kahte poolt, kuid ühe osaleja karistamisega ei rikkunud kostja seadust (vt otsuse p 9). Kostja on mittetulundusühing ning võttis otsuse vastu üldkoosolekul selge häälteenamusega. Juhul, kui karistati ainult üht osapoolt, on hagejal võimalik oma liikmelisuse kaudu oma õigusi teostada ning esitada juhatusele ja üldkoosolekule ühingu tegevust puudutavates küsimustes ettepanekuid ja täiendusi kostja põhikirja p 8 alusel (tl 16). Maakohus on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisele hinnangut andes leidnud, et kohtule ei ole ühtegi tõendit esitatud selle kohta, milles seisnes hageja mitte-eetiline käitumine jahiseltsi juhatuse esimehega ja juhtumist teavitamata jätmisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuses jääb ebaselgeks, kas maakohus on silmas pidanud neid asjaolusid hinnangu andmisel üldkoosoleku otsuse kehtetuse üle otsustamisel või tühisuse tuvastamisel, kohus ei ole ka nimetatud asjaolude tõendamise vajadust pooltele selgitanud ega täiendavaid tõendeid küsinud.
12.Kuna hageja nõue kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks jääb rahuldamata, tuleb jätte rahuldamata ka hageja nõue varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
13.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulud maakohtus on 864 eurot (koos käibemaksuga), s.o lepingulise esindaja kulud, ning ringkonnakohtus 901 eurot, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 325 eurot ning lepingulise esindaja kulu 576 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja on osutanud õigusabi kokku 10 tunni ulatuses. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele ega põhjendatusele vastu vaielnud. Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistlikuks. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja esindajal tuli tutvuda hagimaterjalidega ning kostja esindaja on esitanud kohtule kaks sisulist dokumenti maakohtu menetluses, ning apellatsioonkaebuse ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud, tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades on mõistlikud ning põhjendatud ja need tuleb kostja kasuks hagejalt välja mõista. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulu mõista koos käibemaksuga välja.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.