Võlaõigus › Töövõtulepingud

esindajal nimetatud töölõikude teostamiseks 7 tundi ja 7 minutit, on see ilmselgelt ülepaisutatud ajakulu. Seega saab kostja III menetluskulude nõuet õigusteenuse arve 271 alusel pidada põhjendatuks kõige rohkem 2 tunni ja 6 minuti ulatuses. Hageja märkis arve nr 295 osas, et arve koosseisus on Aivar Pihlak 01.09.2015 kohtumine ja töö 13 minutit. Nimetatud menetluskulu ei ole vajalik ega põhjendatud, kuivõrd Aivar Pihlak ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja III lepinguline esindaja. Niisamuti ei selgu arvest ega spetsifikatsioonist, kellega on advokaat Pihlak kohtunud. Samas nähtub, et kohtumine on toimunud samal kuupäeval ja umbes samas ajalises mahus Gert Kasekivi kohtumisega, mis annab laust asuda seisukohale, et tegemist oli ühe ja sama kohtumisega, kus osales kaks advokaati, kellest üks ei ole käesolevas asjas esindaja. Arve kooseisus olevad Gert Kasekivi töölõikude read, v.a kohtuistungil osalemine, kajastab eeldatavasti samuti nii kostjale III kui kostjale II osutatavat õigusabi mahtu, mistõttu on kostjale III langev osa sellest hinnanguliselt 30 %, kuivõrd kostja III positsioon kattus valdavalt kostja II õigusliku positsiooniga, millele lisandus taotlus tema suhtes menetlus lõpetada. Seega oleks kostja III huvide esindamiseks vajalik ajakulu 12+35+10 = 57 * 0,3 = ca 17 minutit. Seega saab G. Kasekivi poolt osutatud ja kostja III esindamiseks vajaliku õigusabi ajaliseks mahuks ilma kohtuistungil osalemiseta pidada 17 minutit ja koos kohtuistungil osalemisega 1 tundi ja 47 minutit. Hageja märkis, et menetluskulude nimekirjas on kuupäeval 16.12.2015 töölõik, mille sisuks on KÜ Graniidi 26 nõude täpsustustega tutvumine, seisukoha koostamine hagist loobumise osas ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja koostamisega, ajakuluga 2 tundi. Kuivõrd menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Võttes arvesse hageja poolt kostja III suhtes nõudest loobumist, puudus Gert Kasekivil kostja esindajana vajadus nõude täpsustusega tutvuda ning ta tutvus täpsustustega kostja II esindajana ning arvestades seda, et hagist loobumise osas koosneb kostja III seisukoht ühest lausest, mis sisaldus kostja II seisukohaga esitatud ühes ja samas menetlusdokumendis, ei ole nimetatud töölõigu osas menetluskulude väljamõistmine põhjendatud ega vajalik. Maakohtu määrus Harju Maakohus võttis 06.01.2016 määrusega vastu hagist loobumise JM suhtes ning osas, milles hageja loobus kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 275,30 eurot APL Ehitus OÜ poolt teostatud remonttööde kulude hüvitamiseks ning kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju 22 173,85 euro hüvitamise nõudest, ja lõpetas selles osas tsiviilasjas menetluse. Kohus mõistis hagejalt JM kasuks välja menetluskulu 1430,52 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Hageja märkis, et ta loobub hagi p-s 2.2.4. nimetatud nõudest 275,30 eurot OÜ APL Ehitus OÜ poolt teostatud ja tasutud remonttööde kulude hüvitamiseks ning vähendab oma nõuet teostamist vajavate tööde hüvitamiseks 51 490,79 euroni. Hageja teatas, et ta loobub hagist kostja JM vastu. Kohus leidis, et hagiavalduse p-st 2.2.3. nähtuvalt esitas hageja teostamist vajavate töödega seoses kostjate vastu kahju hüvitamise nõude 73 664,64 eurot. Seega loobus hageja teostamist vajavate tööde hüvitamise osas kahjunõudest 73 664,64 - 51 490,79 = 22 173,85 euro

ulatuses. Kohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, ning leidis, et hagist loobumine JM suhtes ning osas, milles hageja loobub kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 275,30 eurot APL Ehitus OÜ poolt teostatud remonttööde kulude hüvitamiseks ning kostjate vastu solidaarselt esitatud kahju hüvitamise nõudest 22 173,85 eurot teostamist vajavate tööde hüvitamiseks, tuleb vastu võtta ja selles osas menetlus tsiviilasjas nr 2-15-227 lõpetada. Kohus leidis, et koos lisanduva käibemaksuga on kostja JM esindaja tunnihind 130 * 1,2 = 156 eurot, mis on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega, kuid menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Aivar Pihlak ei ole käesolevas asjas olnud kostja JM lepinguline esindaja, esindaja oli Gert Kasekivi. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulud, mis kaasnesid Aivar Pihlaku tehtud toimingutega - ajakulu 1 h ja 14 min + 13 min = 1 h ja 27 min. Gert Kasekivi kohtumisi kliendiga ei saa toimiku pinnal tuvastada ning tegu ei ole tsiviilasjas vajalike menetlustoimingutega, mille hüvitamist saaks hagejalt nõuda. Seetõttu on põhjendamatu

osas teostamist vajavate tööde hüvitamiseks, ning määrata hagi uueks hinnaks 66 523,471 eurot. Hagi esitamisel koosnes nõue kokku kolmest komponendist: a) hagi p-s 1.9. nimetatud fassaadilaudade hööveldustööde maksumus 1526 eurot, b) hagile lisatud kolme ehitusettevõtja pakkumiste (hagi lisad 19a, 19b ja 19c ja 19d, I kd tl 153-158) ja nende alusel koostatud koondtabelis teostamist vajavate fassaadi, katuse ja sokli ning vundamenditööde tööde keskmisest maksumusest 73 664,64 eurot - hagi p 2.2.3., c) APL Ehitus OÜ poolt teostatud avariitööde maksumus 275,30 eurot -hagi p. 2.2.4. Kokku moodustas hageja nõue esialgses hagis seega 1526 + 73 664,64 + 275,30 = 75 465,94 eurot. 16.11.2015 menetlusdokumendis loobus hageja APL Ehitus OÜ poolt teostatud avariiliste tööde maksumuse hüvitamisest 275,30 eurot ning loobus nõudest kostja JM vastu. Nimetatud menetlusdokumendi p-s 5.1. märgitud nõude vähendamine teostamist vajavate tööde maksumuse komponendi osas 51 490,79 euroni on ekslik ja vastuolus ka sama menetlusdokumendi punktidega 3.1. - 3.4. ning selle menetlusdokumendi lisana 13 lisatud koondtabeliga (IV kd tl 161), milles on välja toodud tööde maksumus fassaaditööde, katusetööde ja sokli- ning vundamenditööde lõikes ning kõigi teostamist vajavate tööde maksumus ka summaarselt. Viidatud tabelist nähtuvalt moodustas tööde kogumaksumus vastavalt 51 490,79 + 4149,14 + 9357,54 = 64 997,07 eurot. Seega on hageja 16.11.2015 menetlusdokumendiga esitatud nõude täpsustuses ilmne vastuolu, mille oleks hageja saanud kõrvaldada kohtu poolt TsMS § 3401 järgse tähtaja andmisega puuduste kõrvaldamiseks. Seega on kohtumäärusesse kandunud edasi hageja nõude ekslik uus suurus, mis ei lähtu tegelikust nõude arvestusest, mille tõttu määras kohus kindlaks ebaõige uue hagi hinna. Hageja soovis vähendada oma nõuet võrreldes esialgses hagis toodud nõudega, vähendades üksnes nõude ühte komponenti, s.o. hagi p. 2.2.3., 73 664,64 eurolt 64 997,47 euroni, mis nähtub ka 16.11.2015 menetlusdokumendi p-s 3.1. tehtud viitest samale dokumendile lisana 13 lisatud tabelist. Seega soovis hageja oma nõude ühte komponenti vähendada 73 664,64 – 64 997,47 = 8667,17 euro võrra, mitte 73 664,64 – 51 490,79 = 22 173,85 võrra, nagu leidis kohus. Võrreldes hagile lisana 19 lisatud tabelit hageja 16.11.2015 menetlusdokumendi lisana 13 lisatud tabeliga, millest viimasest palus hageja kohtul edasiselt juhinduda, on hageja loobunud kostjatelt järgmiste tööde maksumuse hüvitamisest: gaasikatelde puuduvate korstnakraede paigaldus, olemasoleva katusekatte eemaldamine ja utiliseerimine, sarikate roovituse ja katuselaudade asendamine ja remont, sarikate roovituse ja katuselaudade katmine Deep Kill pastaga, tuuletõkkeplaadi paigaldamine pööningule. Nimetatud tööd sisalduvad hagile lisana 19 lisatud tabelis ridadel 1.11, 2.1, 2.2, 2.3, 2.6, millede kogumaksumuseks on 362,69 + 2595,99 + 2559,75 + 1905,06 + 1243,69 = 8667,18 eurot, mis ümardamisel esimese komakohani vastab hageja esialgse hagi p-s 2.2.3 toodud nõude komponendi ja 16.11.2015 menetlusdokumendi lisas 13 sisalduva tabeli kogusumma vahele, mis on 8667,17 eurot, ehk ümardatult 8667,2 eurot. Nii on hageja nõude õigeks suuruseks ja uueks hagi hinnaks 64 997,47 + 1526= 66 523,47 eurot. Seoses kostja JM menetluskuludega leiab kaebaja, et kohus ei põhjendanud, millistel asjaoludel pidas kohus õigusabi 156 eurost tunnihinda koos käibemaksuga põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus ei ole esile toonud ega põhjendanud, milline on JM-le käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ja miks on see sedavõrd suur, et tingib sedavõrd kõrge tunnihinnaga õigusabi ostmise vajaduse. Asja materjalidest nähtuvalt omab JM ise ehitusalaseid eriteadmisi, kogemust ja erialast haridust ning tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ehituse omanikujärelevalve alal. Kostja erialast haridust ja tsiviilasja mahtu ja keerukust arvesse

võttes ei saa lugeda mõistlikuks esindaja tunnihinnaks enam kui 120 eurot koos käibemaksuga. Kohus ei põhjendanud ka seda, miks ta ei nõustu hageja poolt esile toodud kulude jaotusega, mille kohaselt tulnuks kostjaid JM-t ja Rinocerus OÜ-d ühiselt esindanud ja ühiseid menetlusdokumente esitanud Gert Kasekivi töömaht jagada viisil, millega JM vajalikeks kuludeks olnuks üksnes 30 % kogukulust - seda nii arve nr 271 kui ka nr 295 osas. Kohus ei selgitanud välja, kas JM menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabikulu oli üksnes JM menetluskulu või tema ja Rinocerus OÜ ühine menetluskulu, mille eest tasus JM. Kohus ei põhjendanud seda, miks ta ei nõustu hageja väitega, et 28.05. ja 26.08.2015 töölõikude teostamiseks JM huvide esindamisel on Gert Kasekivi ajakulu 6 h ja 45 minutit selgelt ülemäärane. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et hagile oli JM juba enne nimetatud töölõike, s.o. 27.04.2015, sisuliselt vastanud, taotledes tema suhtes hagi läbi vaatamata jätmist, ning ka seda, et esindaja poolt kohtule esitatud hagi vastuses ei sisaldu kostja vastuväiteid, mis ei oleks samaaegselt Rinocerus OÜ vastuväited. Menetluse edasine käik Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise nõudest 22 173,85 eurot. Muutmata tuleb jätta maakohtu määrus osas, millega kohus võttis vastu hageja loobumise nõudest kostja JM suhtes ning määras kindlaks kostja menetluskulud. Harju Maakohus võttis vastu hageja osalise nõudest loobumise ja leidis, et menetlust tuleb jätkata hageja 51 490,79 euro suuruse nõude osas. TsMS § 363 sätestab nõuded hagiavalduse sisule, mh peab olema selgelt väljendatud hageja nõue. Kolleegium on seisukohal, et analoogselt peab sarnastele nõuetele vastama ka hagist loobumise avaldus. Praegusel juhul ei ole hageja avaldusest üheselt mõistetavalt selge, millises osas hageja oma nõudest on loobunud. Hageja nõude täpsustamise avalduse (t lk 55 – 74, IV kd) sisust ning avaldusele lisatud dokumentidest ei tulene summa suurus, mille nõudmisest hageja lõppkokkuvõttes soovib loobuda. Seega ei ole hageja täpsustatud nõue selgelt identifitseeritav. Samuti ei nähtu hageja lõpliku nõude suuruse kujunemine maakohtu määrusest. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb hageja nõudest loobumise vastuvõtmise osas tühistada. Hageja, soovides osaliselt nõudest loobuda, peab seda tegema selgelt vormistatud avaldusega. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja loobus nõudest kostja JM vastu. Üheks hagist loobumise tagajärjeks on TsMS § 168 lg 4 kohaselt hageja kohustus kanda kostja menetluskulud. Hageja leidis, et kostja JM menetluskulud on temalt põhjendamatult suures ulatuses välja mõistetud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus kostja JM esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti üle. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Õige ei ole kaebaja etteheide maakohtule, et kohus ei ole põhjendanud kostja esindaja ajakulu ning tasu välja mõistmist. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu, vähendades esindaja tasu mõistlikus ulatuses. Kolleegium osundab, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Mis puudutab kostja esindaja tunnitasu suurust, märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tunnitasumäär 156 eurot koos käibemaksuga ei ole mõistlik tunnitasu ning enam kui 120 eurot tunnihinnaks määrata ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul ei saa lugeda tunnitasumäära ebamõistlikult kõrgeks ning märgib, et arvestada tuleb mh asjaoluga, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt 2008.a advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot on aastatega eelduslikult tõusnud (vt. RK lahend nr. 3-2-1-115-14). Sellest tulenevalt ei saa lugeda maakohtu poolt arvestatud hageja õigusabi tunnihinda, mis oli 130 eurot ilma käibemaksuta, keskmisest kõrgemaks ning tuleb jätta muutmata. Määrus on osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, edasikaevatav vastavalt TsMS § 178 lg-le 2 ja § 433 lg-le 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.