lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-4372/3

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 22.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-4372/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1189
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2023. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1, Tartu Tsiviilasja number

2-23-4372

Tsiviilasi

H. D. P. hagi K. R. vastu elatise suurendamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: H. D. P. ; isikukood 51512270140 Hageja seaduslik esindaja: K. P. ; isikukood XXX, e-post: XXX Kostja: K. R. ; isikukood XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON

Jätta menetlusse võtmata H. D. P. hagi K. R. vastu elatise suurendamiseks. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.H. D. P. (hageja) esitas 20.03.2023. a Tartu Maakohtule hagi K. R. (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 12.01.2017. a kohtumäärusega tsiviilasjas XXX kinnitatud kompromiss, mille kohaselt pidi K. R. maksma H. D. P. ülalpidamiseks elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ehk siis 292 eurot. K. R. esitas 25.01.2022. a Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr XXX elatise vähendamise hagi. Kohus rahuldas hagi 14.03.2022. a otsusega ja mõistis K. R. lt H. D. P. kasuks välja elatise 166,44 eurot kuus perioodil 25.01.2022. a - 31.03.2022. a ning alates 01.04.2022. a kuni lapse täisealiseks saamiseni vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 3-5 sätestatule.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Hageja on seisukohal, et tal on õigus saada elatist ülal märgitud kohtulahendi järgi 215,64 eurot ja lisaks summas, mis katab poole hageja trennide ja huviringide maksumusest ning erakooli igakuisest õppemaksust. Hageja lemmiktrennid ja huviringid, milles ta osaleb, on järgmised: karateetrenn 36 eurot kuus, lasteaia multisport 20 eurot kuus, inglise keele huviring 28 eurot kuus. Lisandub õppemaks erakoolis 350 eurot kuus alates 01.06.2023. a. Kokku on trennide, huviringi ja koolituskulud 432 eurot, millest pool on 217 eurot. 14.03.2022. a kohtuotsuses on põhjendamatult viidatud sellele, et lapse isa ei ole võimeline suuremat elatist maksma. Lapsevanem peab teenima niipalju raha, et oleks igati tagatud kõigi laste ülalpidamine. Selleks peab lapsevanem hankima lapse jaoks vastavad vahendid, et oleks tagatud lapse vajadused. Lapse isa töötab hetkel välisriigis ning on võimeline tasuma rohkem elatist. Et K. R. on saanud uuesti isaks, ei anna alust vähendada teisele lapsele mõeldud elatissummat. Samuti ei pea hageja asjakohaseks seda, et peretoetuse arvelt on vähendatud elatissummat. Peretoetus on mõeldud lastele ja lapsi kasvatavale vanemale. H. D. elab koos emaga, emal on kasvatada veel kaks last, kes elavad koos ühe perena.
2.Hageja palub kostjalt välja mõistetud elatist suurendada 217 euro võrra alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ja rakendada iga-aastast indekseerimist vastavalt PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
4.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5.TsMS 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega saab elatise suurendamise nõuet menetleda siis, kui pärast elatise väljamõistmise otsuse jõustumist on elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud oluliselt muutunud ja see muutus on toimunud pärast elatise väljamõistmise otsuse jõustumist. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ei ole rahul põhjendustega, mille kohus on 14.03.2022. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX märkinud. Kohus selgitab, et märgitud kohtuotsusele oli võimalik esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest alates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole hageja maakohtu 14.03.2022. a otsust tsiviilasjas nr XXX vaidlustanud ja otsus on jõustunud 14.04.2022. a, s.o vähem kui aasta tagasi. TsMS § 457 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole hageja rahulolematus otsuse sisuga antud menetluses asjakohane.

Samuti ei ole hageja hagiavalduses põhistanud, mis ja kuidas on muutunud võrreldes 14.03.2022. a otsuse aluseks olnud asjaoludega. Kohus märgib, et kui hageja lõpetab lasteaia ja asub õppima, ei saa üheaegselt olla kulutusi nii lasteaia huviringidele kui koolile. Samuti ei nähtu hagist, et kostja, kel on hageja emaga ühine hooldusõigus, oleks nõustunud hageja erakoolis õppimisega. Kohus märgib, et PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS 120 lg 1 teise lause kohaselt on ühist hooldusõigust omavatel vanematel ühine lapse esindamise õigus. PKS § 120 lg 2 näeb ette, et vanem esindab last üksinda, kui: 1) tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või 2) talle on selles asjas käesoleva seaduse § 119 kohaselt otsustusõigus üle antud. Märgitud asjaolusid hagiavaldusest ei nähtu. Seega on hageja tasulise erakooli maksumuse osaliseks kostjalt sissenõudmiseks vajalik, et kostja oleks nõustunud hageja erakooli õppima asumisega. Ka seda hagiavaldusest ei nähtu. Kui hageja ema on ainuisikuliselt otsustanud hageja õppimise erakoolis, ei ole põhjendatud erakooli kuutasu tõttu lapse isalt suurema elatise nõudmine. Peretoetustega arvestamise osas märgib kohus järgmist. Iseenesest on õige, et peretoetus on mõeldud lastele ja lapsi kasvatavale vanemale. Peretoetuse eesmärk on hõlbustada laste ülalpidamist ja võimaldada peretoetuste arvelt katta laste kulutusi, mistõttu on ka põhjendatud peretoetusega arvestamise elatise summa arvestamisel. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse nii lapsetoetust kui ka pooles ulatuses lasterikka pere toetust, mida arvestatakse mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada nende toetuste arvel (PKS § 101 lg 5). Seega väheneb peretoetusega arvestamise korral ka toetust saava vanema poolt lastele ülalpidamise andmise ulatus.

6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H. D. P. 20.03.2023. a esitatud hagiga ei ole võimalik hagis taotletavat eesmärki saavutada. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
7.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla menetluskulusid tekkinud. Seega määrab kohus TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
8.TsMS § 372 lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagi ja selle lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja tagastada (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12, p 29, ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 42). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
9.Tulenevalt TsMS § 372 lg 5 võib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja