Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 19.11.2015 kohtule avalduse Osaühing Xxxpankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees üüri-ja kõrvalkulude nõudes kokku 36 432,14 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 14.12.2015 toimunud korraldaval kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja nõude juurde. Võlgniku esindaja esitas nimetatud nõudele vastuväite. Võlgniku vastuväidete kohaselt nõue ei kuulu võlausaldajale. Võlgnik on teinud üüripinnal parendusi. Nõue ei ole selge ja see tuleks lahendada hagimenetluses. Võlausaldaja ja võlgnik vaidlevad selle üle, kas võlgnik võlgneb võlausaldajale võlausaldaja ja

Sulane OÜ vahel 15.05.2008 sõlmitud üürilepingu alusel üüri ja kommunaalteenuste eest kokku 36 432,14 eurot. Tsiviilasjas toimus 14.12.2015 korraldav kohtuistung ning 04.02.2016 määrusega määras kohus Osaühing Xxxajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Tsiviilasjas toimusid kohtuistungid täiendavalt 29.02.2016 ja 28.03.2016. XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp on 14.01.2016 tasunud deposiidina vastavalt 13.01.2016 kohtumäärusele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1500 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 25.02.2016 ajutise halduri aruande ja 18.03.2016 selle täienduse. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et võlgniku teadaolevaks varaks on rahalised vahendid arvelduskontol summas 1,92 eurot ning tähtajalisel hoiusel summas 11 948,45 eurot. Samas märgib haldur, et hoius tagab finantsgarantiid ning käesoleval hetkel on tõenäoline, et hoiusel olevaid vahendeid ei ole võimalik kasutada. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 76 737,24 eurot. Kuivõrd võlgniku vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi, siis suureneb võlgniku kohustuste maht kohtutäiturite poolt esitatavate nõuete näol. Võlgnikule kuuluvad nõuded on ebatõenäoliselt laekuvad või tegelikkuses puuduvad üldse. Ajutine haldur selgitab, et kuivõrd võlgniku raamatupidamist ei ole nõuetekohaselt peetud, siis puuduvad ajutisel halduril andmed võlgniku majandustegevuse kohta alates 2013.a. algusest kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Ajutise halduri hinnangul on tegemist maksejõuetu ettevõttega ja seda eelkõige alljärgnevatel põhjustel: võlgnikul on tekkinud maksuvõlgnevus juba alates 10.05.2013.a; võlgniku suhtes on käesoleval hetkel pooleli kokku 18 täitemenetlust; võlgniku teadaolevad kohustused ületavad täna tema varade võimalikke realiseerimismaksumusi vähemalt 64 000,00 euro võrra; võlgniku arvelduskontod on arestitud; võlgniku likviidsus on sisuliselt olematu, 11.02.2016.a. seisuga oli raha võlgniku arvelduskontodel 1,92 eurot; võlgniku raamatupidamine on korraldamata alates 2013.a. algusest; võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud. Lisaks ei ole võlgniku juhatus teinud ajutise halduriga koostööd puuduvate raamatupidamisandmete tuvastamiseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesoleval ajal seega maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul enam võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik muutunud maksejõuetuks juba hiljemalt 2013.a. keskpaigaks, millisest perioodist ei ole võlgnik olnud enam võimeline oma kohustusi võlausaldajate ees täitma ning võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppes. Antud juhul on pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks. Ajutine haldur ei välista, et makseraskuste ja probleemide tekkimisel oma kohustuste täitmisel on võlgniku juhatus pankrotiavalduse esitamise asemel lõpetanud majandustegevuse, loodud on uus äriühing ning jätkatud tõenäoliselt varasemat tegevust uue ettevõtte kaudu. Tegemist võib olla ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 tähenduses. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskontolt on tehtud majandustegevuse lõpus ülekandeid ning võetud välja sularaha, mille kasutamisega seotud asjaolud ei ole teada. Edasise võimaliku pankrotimenetluse käigus tuleb selgitada välja, kas esineb võimalusi nõuete esitamiseks. Ajutine haldur märgib, et võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks ning pankroti väljakuulutamise eelduseks on seega asjaolu, et keegi võlausaldajatest tasub kohtu poolt määratud täiendava deposiidi. Ajutine haldur on kohtule teinud ettepaneku määrata täiendavaks deposiidi summaks 1500 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja tasu nõudega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuistungil

osales võlgniku lepinguline esindaja, kes leidis, et võlausaldaja lepingulise esindaja ja ajutise halduri tasu on liiga suured. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu Xxxpankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 76 737,24 euro ulatuses ning kohustused ületavad tema varade võimalikke realiseerimismaksumusi vähemalt 64 000 euro võrra. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamiseks siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 28.03.2016 määrusega Osaühingu Xxxpankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda selleks ettenähtud kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 04.04.2016. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 29.03.2016. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige Ago Kullisaar. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Ago Kullisaart trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 25.02.2016 esitatud aruande ja 18.03.2016 esitatud täienduse kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 13 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot, kokku 1248 eurot. Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine haldur määrata 42,95 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud tasutud deposiidi arvelt. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgniku vastuväited ei anna kohtu hinnangul alust ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste vähendamiseks. Võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kõik kokku summas 1290,95 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt osaühing INC Partner kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja menetluskulud. Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus lahendis 3-21-23-13. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 28.03.2016 ja 30.03.2016. Vastavate avalduste kohaselt on XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp menetluskuludeks tasutud riigilõiv 300 eurot, tasutud deposiit 1500 eurot ja õigusabikulud 1644 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi on osutatud kokku 11 h ja 25 minutit tunnitasu määra 120 eurot (ilma käibemaksuta) alusel. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Võlgnik on leidnud, et avaldaja menetluskulud on liiga suured. Kohus on seisukohal, et võlgniku subjektiivne hinnang ei anna alust lepingulise esindaja kulusid vähendada. Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, saab lugeda lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu põhjendatuks. Põhjendatuks loeb kohus ka tunnitasu määra 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks.

Kohus peab põhjendatuks määrata avaldaja menetluskulude hulka deposiidi summa 1500 eurot, kuivõrd selle arvelt kaetakse ajutise halduri tasu ja kulud ning ülejäänu jääb pankrotimenetluse kulude katteks. Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 alusel kuulub võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel tasumisele 300 eurot. Seega on põhjendatud arvata menetluskulude hulka riigilõiv 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi menetluskulude suuruseks 3444 eurot (sh käibemaks; 1644+300+1500). Kohus jätab rahuldamata XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi taotluse mõista menetluskulud välja Osaühingult XXX. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-23-13. XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus jätab vastava taotluse eespool öeldu alusel rahuldamata. Muu hulgas sätestab PankrS § 35 lg 1 p 6, et pankroti väljakuulutamisel lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. XxxOsaühing (pankrotis) pankrotihaldur Martin Kruppi esitas 02.03.2016 taotluse 29.02.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asjaks pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 8 sätestab, et menetlustoimingu protokollib kohus hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kui protokolli ei koostata, tuleb menetlustoimingutega seotud olulised asjaolud märkida ära kohtulahendis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuistungi protokolli parandamise taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.