Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse 1/3

2-16-3830 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohus võttis 10.03.2016 määrusega Eesti Haigekassa hagi V K vastu lihtmenetlusse. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Viru Maakohtu 03.09.2015 jõustunud kohtuotsusest nr 1-1410547, millest nähtub, et V K on süüdi tunnistatud põhjusel, et tekitas kannatanule O M (isikukood XXX) tervisekahjustusi. V K 12.10.2014 teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuse raviks SA Narva Haigla ja TÜ Kliinikum SA poole. Haigekassa on võtnud kannatanult saadud ravikindlustushüvitise eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 127,99 eurot. Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja hageja kasuks võlg summas 127,99 eurot. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 15.03.2016 allkirja vastu, kuid ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Viru Maakohtu tunnistati V K süüdi tunnistatud põhjusel, et ta tekitas kannatanule O M tervisekahjustusi, mille alusel pöördus kostja raviks SA Narva Haigla ja TÜ Kliinikum SA. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest SA Narva Haigla ja TÜ Kliinikum SA esitatud raviteenuste arvete alusel kokku summas 127, 99 euro ulatuses (12.10.2014 arve nr 20292028 summas 17,05 eurot ja 15.10.2014 arve nr 3267231 summas 110,94 eurot). RaKS § 26 lõike 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi. Kohus tuvastas, et kostja süü on tõendatud Viru Maakohtu 03.09.2015 otsusega, mille kohaselt kannatanule tekitati tervisekahjustusi. Seega kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja ja kostja on VÕS § 104 mõttes süüdi. Haigekassa on võtnud kannatanult saadud ravikindlustushüvitiste eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 127,99 eurot. Seisuga 09.03.2016 on nõue täitmata täies ulatuses. Kuna kostja ei täitnud oma kohustust, oli hagejal õigus pöörduda kohtusse võla sissenõudmiseks. Kuna tsiviilkohtumenetluses peab iga pool ise tõendama asjaolud, millele ta tugineb, pidi kostja tõendama, et tema poolt võlg on ära tasutud. Seda aga kohtumaterjalidest ei nähtu. Hageja on aga esitanud tõendid võlgnevuse olemasolu kohta. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tuvastatud kostja võlgnevus hageja ees. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus 2/3

2-16-3830 Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. menetluskulud puuduvad.

Hagejale hüvitatavad

Viivitamatu täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.