lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-2909/2

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-2909/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
601
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

7. märts 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-2909

Tsiviilasi

K. K. hagi M. P. vastu isaduse vaidlustamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja K. K., ik XXX; kostja M. P., ik XXX.

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-2909.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.K. K. (hageja) esitas 21. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagi M. P. (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks. Hageja toob esile, et kuna laps sündis eelmise abielu ajal, ei olnud võimalik registreerida teda bioloogilise isa nimele. Nüüd on hageja abielus ja soovib registreerida lapse nii, nagu peaks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
3.TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagiavaldus ei vasta TsMS § 338 ja § 363 sätestatud vorminõuetele. Hageja ei ole esitanud selget nõuet, samuti hageja ei ole piisavalt selgelt esile toonud faktilisi asjaolusid, mis

võimaldaksid nende õiguse korral hagi rahuldada. Kuna hageja ei ole kaasanud menetlusse last, ei ole võimalik hagiavaldust sellisel kujul menetledes taotletud eesmärki saavutada, kuna asjas tehtav lahend ei oleks siduv menetlusvälise isiku jaoks.

4.Samuti on tasumata riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 ning TsMS § 132 lg 1 alusel tuleb hagilt isaduse vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 420 eurot. Kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu tasunud.
5.TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 93 lg 1 järgi võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja toodud asjaoludest nähtuvalt on hageja minetanud õiguse hagi esitamiseks PKS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja möödalaskmise tõttu. Seda tõendab ka asjaolu, et rahvastikuregistrist nähtuvalt on menetlusosalised kohtuväliselt vahetanud lapse perekonnanime 2013. aastal. Seega ei ole hagejal võimalik enda nimel sellist hagi esitada.
7.Arvestades, et kõiki hagi puudusi ei ole võimalik kõrvaldada, ei ole vajalik jätta avaldust TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määrata tähtaega nende puuduste kõrvaldamiseks.
8.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9, 10 ja § 371 lg 2 p 2 alusel.
9.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
10.Kohus selgitab, et PKS § 93 lg 3 sätestab, et kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.07.20262-25-17026/20Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 16.07.20262-26-106869/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja