Nõue kostja II vastu 1 015,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.-M. P. , isikukood XXX; Hageja seaduslik esindaja (ema) K. K. ; Kostja I T. P. , isikukood XXX; Kostja II T. P. , isikukood XXX; Kostjate lepinguline esindaja A. J..
Menetlus
kohtuistung 15. november 2022; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M.-M. P. a hagi T. P. ja T. P. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-postiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.M.-M. P. (hageja) esitas 12. juulil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse T. P. a (kostja I) ja T. P. a (kostja II) vastu elatise väljamõistmiseks 292 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks 876 eurot. 16. jaanuari 2023 menetlusdokumendis vähendas hageja nõuet, paludes kummaltki kostjalt igakuise elatise 112,82 eurot väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt on lapse isalt M. P. alt kohtuotsusega välja mõistetud igakuine elatis 292 eurot kuus. Kuna M. P. ei ole elatist tasunud, nõuab hageja kostjalt I ja kostjalt II kui oma vanavanematelt elatise väljamõistmist asenduskohustusena.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
4.Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud, sest hagejal on võimalik saada elatist hageja isalt. Hageja isa poolt elatise andmata jätmine on üksnes ajutise iseloomuga, hageja isalt ei ole ülemäära raske ülalpidamist saada. Samuti tuginevad kostjad sellele, et neil ei ole oma varalise seisu tõttu võimalik hagejale ülalpidamist anda, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Ühtlasi taotlevad kostjad, et elatise väljamõistmisel võetakse arvesse, et hageja kulud on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega.
KOHTUISTUNG
5.15. novembri 2022 kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kohtumenetluse ajal ta on lapse isalt elatist saanud ja peres kasvab kolm last, mistõttu ta saab ka lasterikka pere toetust. Pooled arutasid kompromissi, kuid kokkulepet ei saavutatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma
vastuväidet tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavate asjaolude üle ja kohus loeb järgmised asjaolud tuvastatuks: - M. P. on hageja isa. - Kostjad on M. P. a vanemad ja hageja vanavanemad. -
M. P. alt on Tartu Maakohtu 29. juuni 2021 tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõistetud seadusjärgne miinimumelatis 292 eurot kuus.
-
Tartu Maakohtu 26. oktoobri 2022 määrusega on kohus kinnitanud M. P. a ja hageja seadusliku esindaja K. K. vahel sõlmitud kompromissi, mille alusel M. P. al tuleb tasuda lapsele (hagejale) elatist 240 eurot kuus alates
1.oktoobrist 2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni.
-
Kohtumenetluse ajal on M. P. tasunud hagejale elatist kokku 4892,93 eurot.
10.Hageja nõue kostjate vastu võiks rahuldamisele kuuluda perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel.
11.Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja I ja kostja II hageja isa vanemad. PKS § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Lähema astme sugulane annab ülalpidamist enne kaugema astme sugulast (PKS § 105 lg 2), seega peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eeskätt siis, kui lapse vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.
12.PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb PKS § 102 lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi jääb viidatud sätte mõjualast välja vanema kohustus pidada ülal oma alaealist last. Järelikult ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid.
13.Kohtupraktika kohaselt võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus siiski tekkida PKS § 106 lg 2 alusel. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.
14.Juhul kui hageja esitab nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 alusel põhjendusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmalt selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused,
tuleb hinnata, kas vanavanemad võivad vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi. Seejuures tuleb arvestada, et vanavanemad täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena PKS § 105 lg 3 järgi ning osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 20).
15.Seega tuleb hagi rahuldamise esimese eeldusena tuvastada, et hagejal on isalt ülalpidamise saamine olulisel määral takistatud.
16.Asjas on tõendamist leidnud, et hageja isa M. P. on tasunud hagejale elatist alates 15. augustist 2022 igakuiselt ja regulaarselt kokku 4892,93 eurot, sh 15. augustil 2022 225,64 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale“) (tl 22); 26. septembril 2022 225,64 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale“) (tl 64); 20. oktoobril 2022 225,64 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale“) (tl 64); 22. novembril 2022 240 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. P. ale; 2022. aasta detsember“) (tl 63);
29.detsembril 2022 240 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. ile jaanuarikuu 2023 eest“) + 480 eurot (selgitusega „Selgituseks - M. P. alt M.-M. ile elatise võlg 01.10-30.11.22 täiteasi XXX“) + 3016,01 eurot (selgitusega „M. P. alt M.-M. ile elatise võlg 27.04.21-30.09.21 täiteasi XXX“) (tl 71); 31. jaanuaril 2023 240 eurot (selgitusega „Elatis M. P. alt M.-M. ile veebruari kuu 2023 eest“) (tl 78).
17.Elatise maksed on teostatud A. R. kontolt hageja seadusliku esindaja K. K. pangaarvele. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud M. P. a poolt elatise tasumist.
18.Kohtule on esitatud ka kohtutäituri abi Olga Guli 30. detsembri 2022 e-kiri K. K. le, milles kohtutäitur palub kinnitada maksete saamist, et lõpetada täiteasi elatise nõude osas (tl 72).
19.Eelnevalt tulenevalt on tuvastamist leidnud, et hageja isa annab hagejale ülalpidamist piisava regulaarsusega ning piisavas ulatuses. Laekumised on olnud regulaarsed. Kohtutäituri juures olev elatise võlgnevus on likvideeritud.
20.Seetõttu puudub käesolevas asjas eeldus vanavanematelt elatise nõudmiseks PKS § 106 lg 2 järgi. Asenduskohustuse tekkimise aluseks ei ole asjaolu, kas hageja isa täitis kohtusse pöördumise hetkel varasemat või käesolevas kohtumenetluses nõutavat elatise võlgnevust. Tähtsust omab fakt, et hageja isa teenib sissetulekut ja täidab oma ülalpidamiskohustust. Seega ei ole hageja menetluses tõendanud, et hageja isal puudub vara, mille arvelt kohustusi täita ning ülalpidamiskohustuse täitmine on ülemäära raskendatud.
21.Kohus leiab, et hageja arutlus, et hageja isa lõpetab kohtumenetluse lõppedes elatise maksmise, ei ole aluseks elatise nõude rahuldamiseks kostjate vastu. Elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustusena kohaldub eeskätt juhul, kui vanemalt ei ole võimalik elatist sisse nõuda. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja isa on elatist andnud jooksvalt ning täiendavalt tasunud täitemenetluses tekkinud elatise võlgnevuse. Hageja väited, et hageja isa lõpetab elatise maksmise, ei ole tõendatud.
22.Arvestades, et kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, siis puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit, et välja selgitada, kas nad võivad vabaneda kohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi või kas tuleb kalduda kõrvale osavõlgnike kohustuste suuruse võrdsuse põhimõttest.
23.Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.