Apellant (kostja) I.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Vastustaja (hageja) A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja K.E. (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. novembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Jätta I.K. apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (Kambja Vallavalitsuse 30. septembri 2022. a ja 31. oktoobri 2022. a lasteaiaarved, kuvatõmmised nende maksmise kohta ning 6. detsembri ja 7. detsembri 2022. a e-kiri) vastu võtmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 4. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi I.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja 40 euro suuruse igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja alushariduse omandamiseni (koolieelse lasteasutuse lõpetamiseni) ehk kuni 31. augustini X. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 4. august 2021 kuni 3. august 2022 eest 670 eurot 15 senti. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kelle juures hageja viibib tsiviilasjas nr 2-20-9494 kehtestatud suhtluskorra alusel 50% ajast. Hageja käib lasteaias, mille tasu maksab ainuisikuliselt K.E. (hageja ema). Hageja on seisukohal, et ema panustab lapse ülalpidamisse rohkem kui kostja. Hageja ema on korduvalt pöördunud lasteaiatasu osaliseks hüvitamiseks kostja poole, kuid kostja ei ole tasumisega nõustunud. Muus osas on lapse eakohased vajadused mõlema vanema juures kaetud ja mõlemad vanemad panustavad võrdselt. Lapse arengu seisukohalt on oluline, et laps käiks lasteaias.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et tema panustab lapse ülalpidamisse oluliselt rohkem kui ema. Laps areneb kostja juures rohkem, kuna seal on tal palju mänguasju, temaga käiakse kinos, reisidel, sõprade sünnipäevadel ja mängumaadel. Kuna kostja ostab lapsele kallimaid ja kvaliteetsemaid riideid ning jalanõusid kui ema, panustab ta rahaliselt rohkem. Kostja juures olles ei vaja laps lasteaiateenust. Kostja ei vaidle vastu, et mõlemad vanemad panustavad ajal, mil laps viibib suhtluskorra ajal ühe või teise vanema juures, lapse ülalpidamisse võrdselt, s.t kannavad eluaseme-, toidu-, transpordi-, ravi- ja vabaajakulud. Kostja selgitas, et ta sõlmis lasteaiakoha kasutamise lepingu enda nimele ja seega peab hoopis hageja ema hakkama talle elatist maksma.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 4. novembri 2022. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 euro suuruse igakuise elatise alates 4. novembrist 2022 kuni kostja alushariduse omandamiseni koolieelses lasteasutuses, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2024. Maakohus märkis, et elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks lapse ema kontole. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Asjas on tuvastatud, et hageja viibib tsiviilasjas nr 2-20-9494 kehtestatud suhtluskorra alusel mõlema vanema juures 50% ajast. Kostja on avaldanud, et tema juures elab hageja 60% ajast ja sellest tulenevalt on tema kulutused lapsele suuremad kui ema omad ning ta ei pea elatist maksma. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tuleb tuvastada, kui palju on laps tegelikult kostja juures viibinud, vaid leidis, et lähtuda tuleb kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et üldised ülalpidamiskulud jagunevad vanemate vahel võrdselt, s.t kumbki vanem kannab lapse tema juures viibimise ajal lapsega seotud eluaseme-, toidu-, transpordi-, tervishoiu- ja vabaajakulud. Kui suuri kulutusi eeltoodud artiklite lõikes kumbki vanem teeb, ei ole praeguse vaidluse lahendamisel oluline, sest lapse põhivajadused on kaetud. Lapse eakohase arengu ja sotsiaalse suhtluse tagamiseks on oluline käia lasteaias.
Eeltoodust tulenevalt tekib vanematel kohustus maksta lasteaia kohatasu. Pooled ei vaidle selle üle, et lasteaia kohatasu on seni maksnud hageja ema. Kohtu ette ei ole toodud vanemate kokkulepet lasteaiatasu maksmise kohta. Selle maksmise põhiraskus lasub hageja emal, mistõttu kannab hageja ema selles osas suuremaid kulusid. Kostja esitas kohtuistungil taotluse tõendite, sh kuludokumentide esitamiseks. Maakohus määras tõendite esitamise tähtaja, kuid selle tähtaja jooksul kostja kulutusi tõendavaid dokumente (hageja huviringi lepingut, arvet, maksekviitungit) ei esitanud. Kokkuvõttes leidis maakohus, et ema on andnud hagejale ülalpidamist suuremas ulatuses kui kostja ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates kohtuotsuse tegemisest kuni koolieelse lasteasutuse lõpetamiseni (alushariduse omandamiseni) 40 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 40 euro suuruse igakuise elatise alates 4. novembrist 2022 kuni hageja lasteaia lõpetamiseni. Kostja palub teha selles osas uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja elatis välja mõistmata. Kostja jaoks on maakohtu otsus edasiulatuva nõude osas üllatuslik, kuna kostja esitas maakohtu menetluses 7. oktoobril 2022 tõendina hageja lasteaiakoha kasutamise lepingu, mis on kostja ja teenuse osutaja vahel sõlmitud 29. septembril 2022 ning mille kohaselt on lasteaiatasu maksmise kohustus kostjal. Varem oli vanemate vahel kokkulepe, mille kohaselt tasus hageja lasteaiakulud ema ja kostja kandis suuremas ulatuses muud hageja ülalpidamiskulud. Hageja ema ei saa hageja nimel esitada kostja vastu elatise nõuet, kuna hageja ema ei pea lepingu järgi lasteaiatasu maksma. Kostja on sõlminud hageja lasteaiakoha kasutamiseks lepingu ja seega on ka kostjal lepingujärgne kohustus lasteaiateenuse eest tasuda. Kostja teebki seda. Seega ei teki hagejal ega tema emal lasteaiatasust tulenevat kulu, mille katteks kostjalt elatist nõuda. Maakohtus 3. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et ta kannab 60% hageja ülalpidamiskuludest. Hageja ema ei ole sellele vastu vaielnud. Kostjalt ei saa elatist välja mõista, kuna ta peab hagejat ülal suuremas ulatuses kui hageja ema. Kostja palus jagada ka muud kulutused võrdselt. Kuna elatisevaidlus tuleb lahendada ühe tervikuna ja kostja avaldusi selles menetluses ei menetletud, siis pidi kostja pöörduma oma nõudega ise uuesti kohtusse. Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja ema kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 12).
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Asjas pole määrav, kellega lasteaialeping on sõlmitud. Lepingus ei ole sätet, mis kohustaks just kostjat tasuma. Lasteaia ega Kambja Vallavalitsuse jaoks pole oluline, kumb vanem tasub kohatasu. Hageja pole kordagi väitnud, et pärast lepingu muudatust ta lasteaiatasu ei maksa. Maakohtu otsuse ajal oli leping juba kostja nimel. Hageja kinnitab, et tasub lasteaiatasu ka edaspidi, ta on seda teinud juba kaks aastat. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale rohkem kulutanud. Hagejale teadaolevalt on kostja töötu. Laps elab võrdse aja mõlema vanemaga. Kostja esitatud tõenditest maksete kohta ei nähtu, kes need maksed on teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski kostja väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi osaliselt. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Kostja ei nõustu sellega, et maakohus mõistis temalt hageja kasuks välja 40 euro suuruse edasiulatuva elatise. Selle üle, et see vastab poolele arvestuslikule lasteaiatasule, pooled ei vaidle. Kostja on hageja nõudele esitanud kaks peamist vastuväidet. Esmalt leiab kostja, et kuigi hageja viibib mõlema vanema juures võrdse aja, kulub tema juures hageja ülalpidamiseks rohkem kui ema juures. Seda väidet ei ole kostja aga millegagi tõendanud. Maakohus selgitas kostjale, et ta peab oma väite tõendamiseks esitama seda kinnitavad dokumendid, kuid kostja ei teinud seda.
8.Kostja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei menetlenud tema elatisenõuet. Kuid sellist nõuet ei ole kostja esitanud. Kostja on kohtule saadetud kirjades küll märkinud, et hageja emale tuleb samuti määrata elatis, kuid hagiavalduse nõuetele vastavat dokumenti ei ole kostja selles asjas kohtule esitanud. Kohus saab menetleda ja teha otsuse ainult selle nõude kohta, mis on kohtule seaduses ettenähtud korras esitatud ja mis vastab seaduse nõuetele.
9.Kostja väidab, et maakohtus 3. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil avaldas kostja, et hageja ülalpidamine on 60% ulatuses tema kanda ja et hageja ema ei vaielnud sellele vastu. Sellest järeldab kostja, et maakohus oleks pidanud käsitama seda asjaolu vaidlustamatuna. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Asjast ei nähtu, et hageja ema oleks eelviidatud kostja väite omaks võtnud (st et ta oleks selle kostja väitega tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine oleks protokollitud). Seega pidi kostja oma väidet tõendama ja kuna ta seda ei teinud, siis ei saanud maakohus seda väidet tõendatuks lugeda.
10.Teiseks väidab kostja, et maakohus ei saanud igal juhul mõista temalt välja edasiulatuvat elatist, kuna 29. septembril 2022 on ta lasteaiateenuse osutajaga sõlminud lepingu, mille järgi on lasteaiatasu maksmise kohustus kostjal. Ta väidab ka seda, et ta ongi juba hakanud ise lasteaiatasu maksma.
11.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et see, kellega leping on sõlmitud, ei ole praegusel juhul oluline. Maakohus tuvastas õigesti, et ema on siiani lasteaiatasu maksnud ja ema on kinnitanud, et ta maksab seda ka edaspidi. Vanemate vahel ei ole ka kokkulepet tasu maksmise kohta ja seega lähtus maakohus hagi rahuldades õigesti sellest, et lastaia kohatasu maksmise põhiraskus on siiani kogu aeg olnud hageja emal, mistõttu on hageja ema kandnud suuremaid kulutusi. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et kui kostja on sõlminud lasteaiateenuse osutajaga lepingu, siis on maksmise kohustus üksnes kostjal. See kohustus on võrdselt mõlemal vanemal. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi elatis mõistetakse välja edasiulatuvalt, saab kohus lahendi tegemisel lähtuda nendest asjaoludest, mis olid olemas hagi esitamise ja kohtumenetluse ajal ning nendest asjaoludest on maakohus ka lähtunud.
12.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ka lisatõendid: Kambja Vallavalitsuse 30. septembri 2022. a ja 31. oktoobri 2022. a lasteaiaarve ning kuvatõmmised nende maksmise kohta. Lisaks esitas kostja hiljem ka 6. detsembri ja 7. detsembri 2022. a e-kirja.
13.TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel, mh siis, kui tõendit ei olnud võimalik varem esitada, sest see on tekkinud pärast maakohtu menetlust. Lisaks peavad tõendid olema ka asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid praegu asjakohased. Kostja esitatud e-kirjad kajastavad vanematevahelist suhtlust, millest saab järeldada üksnes seda, et vanemate vahel ei ole teineteisemõistmist. Kahest esitatud lasteaiaarvest üks on adresseeritud hageja emale ja teine kostjale. Maksmise kohta tehtud kuvatõmmistelt ei ole aru saada, kes on arved maksnud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja lisatõendid asja juurde võtmata, sest nendest ei nähtu asja lahendamiseks vajalikku teavet.
14.Kostja leiab, et menetluskulud tulnuks TsMS § 164 lg 12 alusel jätta hageja ema kanda. Kostja on menetluskulude jaotuse vaidlustamisel viidanud TsMS § 164 lg-le 12, mille järgi võib alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud sätte kohaldamiseks ei ole praegu alust. Maakohus ei jätnud elatisenõuet rahuldamata ja hageja ema ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Seega jättis maakohus menetluskulud õigesti poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1).
15.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.