K. S. K. hagi I. K. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
360 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K. S. K. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. E. elukoht XXX, e-post XXX)
(isikukood XXX,
Kostja: I. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. S. K. hagi I. K. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista I. K. lt K. S. K. kasuks alates 4. novembrist 2022 kuni K. S. K. alushariduse omandamiseni koolieelses lasteasutuses, kuid mitte kauem kui XXX, elatis 40 eurot kuus.
3.Elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks K. E. i arveldusarvele nr XXX selgitusega „elatis“.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-22-11382 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K. S. K. (hageja) esitas 04.08.2022 Tartu Maakohtule hagi I. K. vastu elatise väljamõistmiseks. 24. augustil 2022 esitas hageja puuduste kõrvaldamise avalduse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni hageja alushariduse omandamiseni (koolieelse lasteasutuse lõpetamiseni), s.o kuni XXX, 40 eurot kuus. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 4. august 2021 kuni 3. august 2022 eest 670,15 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kelle juures hageja viibib tsiviilasjas nr 2-20-9494 kehtestatud suhtluskorra alusel poole ajast, st 50%. Hageja käib lasteaias, mille tasu maksab ainuisikuliselt hageja ema. Hageja on seisukohal, et seeläbi panustab hageja ema lapse ülalpidamisse suuremal määral kui kostja. Hageja on pöördunud järjepidevalt lasteaia tasu osalise hüvitamise küsimusega kostja poole, kuid kostja ei ole tasumisega nõustunud. Ka kostja juures viibides, käib hageja lasteaias. Kohtu selgitavale kirjale vastates kinnitas hageja seaduslik esindaja, et lapse viibimisel vanemate juures suhtluskorra alusel on lapse eakohased vajadused mõlema vanema poolt kaetud. Vanemate vahel ei ole kokkuleppeid kulude jagamise osas. Kumbki vanema kannab ajal, mil laps viibib tema juures lapsega seonduvad eluaseme-, toidu-, transpordi-, tervishoiu ja vabaajakulud (tl 22). Hageja on esitanud tõenditena konto väljavõte lasteaiatasu maksmise kohta (tl 12), arved (tl 14, 17), e-kirjavahetuse kostjaga (tl 13, 15, 16, 18, 19), tõendid riiete ostmise ja eluasemekulude kandmise kohta (tl 24-32, 34). Vastuväitena kostja poolt avaldatule märgib hageja esindaja, et kostja jättis lasteaiakoha kasutamise lepingu sõlmimata, et vabaneda lasteaiakoha tasumise eest. Tähtis ei ole kelle nimel leping on, vaid teenuse eest tuleb tasuda.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja hagiga ei nõustu. Kostja on seisukohal, et tema panustab lapse ülalpidamisse oluliselt suuremas määras kui lapse ema. Laps areneb kostja juures rohkem, kuna seal on tal palju mänguasju, temaga käiakse kinos, reisidel, sõprade sünnipäevadel, mängumaadel jne. Kostja on seisukohal, et juba asjaolu, et ta ostab lapsele kallimaid ja kvaliteetsemaid riideid, jalanõusid, kui ema, näitab suuremat rahalist panustamist (tl 37). Kostja ei nõustu lasteaiatasu kandmisega, kuna tema juures viibides ei vaja laps lasteaiateenust. Lisaks on kostja märkinud, et ta on nõus lasteaiakoha kasutamise lepingu üle võtma.
KOHTUISTUNG
3.Hageja seaduslik esindaja jäi oma nõude juurde ning palub igakuiselt välja mõista lasteaiatasu katteks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse kooliealiseks saamiseni 40 eurot ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates 04.08.2021. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et lapse arengu seisukohalt on oluline, et laps käiks lasteaias. Hageja hinnangul muude kulude osas panustavad vanemad võrdselt.
4.Kostja jääb oma seisukohtade juurde, et laps viibib tema juures rohkem kui 50% ajast, et ta panustab lapse ülalpidamisse rohkem kui hageja seaduslik esindaja, sest ostab kvaliteetsemaid ja kallimaid riideid ja jalanõusid, ning kannab lapsega seotud reisikulud. Kostja selgitab, et 2(5)
2-22-11382 kuna tema on panustanud reisikuludesse märkimisväärselt, siis ei pidanud ta vajalikuks kanda lasteaiakulusid. Kuna nüüdsest on lasteaiakoha kasutamise leping tema nimel, siis peab hoopis hageja seaduslik esindaja hakkama lapse ülalpidamiseks elatist maksma. Kostja ei vaidle vastu sellele, et mõlemad vanemad panustavad ajal, mil laps viibib suhtluskorra ajal ühe või teise vanema juures, lapse ülalpidamisse võrdselt, st kannavad eluaseme-, toidu-, transpordi-, ravija vabaajakulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kohtuotsuse tegemisest kuni hageja alushariduse omandamiseni koolieelses lasteasutuses, kuid mitte kauem kui XXX, igakuises summas 40 eurot. Kohus jätab rahuldamata tagasiulatuva elatisnõude ning menetluse kestel sissenõutavaks muutunud elatise nõude.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 4. augustist 2022 kuni hageja alushariduse omandamiseni 40 eurot kuus ja tagasiulatuvalt perioodi 4. august 2021 – 3. august 2022 eest 670,15 eurot.
7.Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on kostja laps. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).
8.PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Asjas on tuvastatud, et hageja viibib tsiviilasjas nr 2-20-9494 kehtestatud suhtluskorra alusel mõlema vanema juures poole ajast, st 50%. Kostja on avaldanud, et tema juures elab hageja 60% ajast, s.t olulise aja, millest tulenevalt on tema kulutused lapsele suuremad kui hageja ema omad ja seetõttu pole ta kohustatud lapse ülalpidamiseks elatist maksma.
9.Riigikohus on lahendis nr 2-18-6491 p-s 12 leidnud, et PKS § 100 lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (vt ka Riigikohtu
8.jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Kolleegium leiab, et eelnimetatud juhul ei esine PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.
3(5)
2-22-11382
10.Seega analüüsib kohus kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et ülalpidamiskohustuse täitmiseks on oluline tuvastada palju laps on tegelikult kostja juures viibinud, vaid lähtub kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast. Riigikohus on lahendi 2-18-6491 p-s 14.1. selgitanud, et ülalpidamiskohustuse tuvastamisel tuleb lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, et vältida vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähenduse pisendamist. Lisaks võimaldaks kostja lähtekoht vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Hageja selgituste kohaselt on lapse eakohased vajadused mõlema vanema poolt kaetud ajal, mil laps viibib vanemate juures suhtluskorra alusel. Vanemate vahel ei ole kokkuleppeid kulude jagamise osas. Kostja nõustus, et kumbki vanem kannab lapse tema juures viibimise ajal lapsega seotud kulud, kuid erinevus seisneb kulutuste mahus ja suuruses, nt riiete kvaliteedi ja reisikulude osas, s.h välisreisid. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et üldised ülalpidamiskulud jagunevad vanemate vahel võrdselt, st kumbki vanem kannab lapse tema juures viibimise ajal lapsega seotud eluaseme-, toidu-, transpordi-, tervishoiuga seotud kulud ja vabaajakulud. Kui suuri kulutusi eeltoodud artiklite lõikes kumbki vanem teeb, ei ole kohtu hinnangul antud vaidluse lahendamisel oluline, sest lapse põhivajadused on kaetud. Hinnata tuleb kas lasteaias käimine ja sellega kaasnevate kulutuste katmine on lapse põhivajadus või mitte. Kohus on seisukohal, et lapse eakohase arengu ja sotsiaalse suhtluse tagamiseks on koolieelses lasteasutuses käimine oluline ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt tekib ka vanematel kohustus lasteaia kohatasu maksmiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et lasteaia kohatasu on maksnud hageja ema ning kostja on vastava asjaolu omaks võtnud. Kuna kohtu ette ei ole toodud vanemate vahelist kokkulepet kulutuste kandmise kohta, siis on tõendatud, et lastaia kohatasu maksmise põhiraskus lasub ühel vanemal, st hageja emal, mistõttu kannab hageja ema suuremaid kulutusi. Kostja esitas kohtuistungil taotluse tõendite, sh kuludokumentide esitamiseks. Kohus määras tõendite esitamiseks tähtaja, kuid määratud tähtaja jooksul kostja kulutusi tõendavaid (hageja huviringi lepingut, arvet, maksekviitungit) dokumente ei esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates kohtuotsuse tegemisest kuni koolieelse lasteasutuse lõpetamiseni (alushariduse omandamiseni) 40 eurot kuus.
11.Lisaks nõuab hageja kostjalt elatist möödunud aja eest olukorras, kus hageja viibis mõlema vanema juures võrdse aja. See nõue hõlmab osaliselt tagasiulatuvat (s.o elatishagi esitamisele eelnenud aja eest võlgnetavat) ülalpidamist PKS § 108 järgi alates augustist 2021, teisalt ka hagimenetluse kestel (s.o alates 4. augustist 2022) sissenõutavaks muutunud elatist.
12.Riigikohus on lahendi nr 2-18-6491 p-s 14.2 leidnud, et lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Kui lapse vajadused on rahuldatud seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla tagasinõudeõigus teise vanema vastu (vt võlaõigusseaduse 4(5)
2-22-11382 § 78 lg 4), arvestades mh vanema enda käitumist suhtluskorra täitmisel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138). Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et lapse vajadused on olnud kaetud kummagi vanema juures elades. Samas on tuvastatud, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises, käesoleval juhul lasteaia kohatasu maksmises, omavahel kokkuleppele ning lasteaia kohatasu on maksnud ainuisikuliselt hageja ema. Seega on hageja ema andnud ülalpidamist konkreetse kulutuse osas suuremas ulatuses kui kostja. Eeltoodust tulenevalt on hageja emal tekkinud tagasinõudeõigus teise vanema vastu (VÕS § 78 lg 4). Eelnevat arvesse võttes jätab kohus hageja nõude tagasiulatuva elatise ja menetluse kestel sissenõutavaks muutunud elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.