Tsiviilasja number
2-14-30295
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2016, Tallinn
Kohtukoosseis
Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar ja Indrek Parrest
Tsiviilasi
Elexdre OÜ hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5010,14 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.08.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Elexdre OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Elexdre OÜ (RK 11510247), lepinguline esindaja Mae Küttik Kostja AK (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Henn Koduvere
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
AK
vastu
5010,14
euro
Harju Maakohtu 17.08.2015 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Välja mõista Elexdre OÜ-lt AK kasuks menetlus-kulu 182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot 40 senti. Väljamõistetud menetluskuludelt on hageja kohustatud tasuma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud ja hageja nõue Elexdre OÜ esitas 23.09.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AK-lt 5010,14 euro väljanõudmiseks. Kostja esitas tähtaegselt hageja nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis 04.11.2014 määrusega nõude üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Elexdre OÜ esitas 01.12.2014 Harju Maakohtule hagi AK vastu 5010,14 euro väljamõistmiseks. AK ja hageja juhatuse liige RK sõlmisid märtsis 2013 kokkuleppe AK-le kuuluva kinnistu jagamises ja heakorrastamises. Lisaks lepiti kokku, et kostjale ja tema abikaasale hakatakse vastavalt vajadusele osutama mitmesuguseid teenuseid. Vastutasuks teenuste eest lubas kostja võõrandada osa oma kinnistust RK-ile, mistõttu oli viimane nõus tegema kulutusi kostjale kuuluva kinnistu parendamiseks. Ühiste kavatsuste kinnitamiseks pöördusid nad Rae Vallavalitsuse poole sooviga algatada detailplaneering kostjale kuuluva kinnistu jagamiseks. Kostja nõusolekul tegi hageja rida töid ja tellis sealhulgas osaliselt teenuseid allhanke korras. Kõik kulutused on võetud firmas ametlikult arvele. 01.08.2014 keelas kostja RK-ile kinnistule sisenemise. RK teavitas kostjat 08.08.2014 kirjaga, et taganeb kokkuleppest. Hageja nõuab tehtud kulutuste eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel hüvitist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal puudub igasugune õigussuhe hagejaks oleva äriühinguga, Elexdre OÜ-ga ei ole ta kunagi lepingut sõlminud. Hageja ja kostja vahel ei ole tehtud ka muid tehinguid. Hageja esitatud leping detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase taristu ja juurdepääsutee väljaehitamiseks, ei ole asjakohane, sest hageja ei ole selle lepingu pooleks. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja tugineb esitatud rahalises nõudes lepingule, milles lepiti kokku detailplaneeringu koostamise rahastamine ja detailplaneeringu kohase taristu ja juurdepääsutee väljaehitamine, mille alusel asus hageja väidetavalt tegema kulutusi kostjale kuuluva kinnistu heakorratöödeks ja parendamiseks. Nimetatud lepingust nähtub, et selle sõlmisid Rae vald, RK ja AK 17.03.2014 ning leppisid kokku, et RK kannab kõik kulutused seoses detailplaneeringu koostamise ja elluviimisega. Kohtule esitatud tõendid ega poolte kohtuistungil antud seletused ei kinnita poolte lepingulist suhet. Hagiavalduse kohaselt taganes RK 17.03.2014 sõlmitud lepingust, mille üle vaidlust ei ole. Hagis palub hageja VÕS § 189 lg 1 alusel välja mõista rahalised kulutused. Kuivõrd ükski tõend ei kinnita, et lepingupool RK oleks hagejale nõudeid loovutanud ning hagejaga lepinguline suhe kostjal puudub, puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. Asjas ei oma tähtsust, et RK tellis või teostas heakorratöid läbi talle kuuluva firma. 16.06.2015 kohtuistungil selgitas kostja, et tema soovil pügas RK kuusehekki, töövahendid olid kostja enda poolt, kuid mullakoorma tõi RK omal algatusel. RK ja AK selgitustest ning kohtule esitatud detailplaneeringu algatamise lepingust on võimalik järeldada, et kui RK mingisuguseid kulutusi tegi, ei kuulu teostatud tööde suurus hindamisele käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda ning kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 765,38 eurot. Kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning ei ole ülepaisutatud. Samuti on põhjendatud kostja esindaja tunnihind ja esindamisele kulunud ajamaht. Apellatsioonkaebus
Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtumenetluse käigus kinnitas kostja korduvalt, et talle on teenuseid osutatud ja töid tema kinnistul tehtud. Sisuliselt on tegemist hagi omaksvõtuga. Kostja ei tõendanud, et ta on osutatud teenuste ja tööde eest tasunud. Samas tõendas hageja nii teenuste osutamist kui ka tööde teostamist. Rae Vallavalitusega 17.03.2014 sõlmitud leping „Detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja detailplaneeringu kohase Taristu ja juurdepääsutee väljaehitamiseks” tugineb hageja ja kostja vahel märtsis 2013 sõlmitud kokkuleppele, mitte ei ole hageja ja kostja vaheliste suhete aluseks. 2013.a märtsis sõlmitud kokkuleppest taganemisele viitas hageja ka oma kokkuleppest taganemise kirjas kostjale 08.08.2014 Sellest tulenevalt eksis kohus hagi alust määrates, hagi on esitatud kostja vastu õige hageja poolt, hagi oli tõendatud ja põhistatud ning kostja on hagi korduvalt menetluse käigus omaks võtnud ja kohtuistungil antud ütlustega teenuste ja tööde saamist kinnitanud. Kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes oleks kohus pidanud tegema teistsuguse otsuse ja hagi täies ulatuses rahuldama. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja ei ole omaks võtnud ega tunnista ühtegi hageja nõuet. Kostjal puudub hagejaga igasugune õiguslik suhe. Hageja (Elexdre OÜ) ja RK ei ole samad isikud. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning kaebus rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 654 p-ga 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, sest järgib neid. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et antud asjas oli tegemist kostja omaksvõtuga, sest kostja olevat korduvalt kinnitanud nii temale teenuste osutamist kui tema kinnistul tööde tegemist. Kostja ei ole kohtule esitanud avaldust, mille põhjal saaks järeldada TsMS § 440 tähenduses hagi õigeksvõtmist. Vastupidi, kostja on menetluses läbivalt kinnitanud, et ta ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud, mistõttu ei olnud võimalik hagejal sellest ka taganeda ega tehtud kulutuste hüvitamist nõuda. Samas, ka hageja ise ei ole oma väljendustes järjekindel, väites esmalt, et ei tuginenud hagis detailplaneeringu kohta 17.03.2014 sõlmitud neljapoolsele lepingule, vaid poolte vahel märtsis 2014 sõlmitud kokkuleppele (mis olevat 17.03.2014 lepingu aluseks), teisalt aga asjaolule, et kõnealune kokkulepe sõlmiti RK ja kostja vahel. Nii nähtub kostjale saadetud 08.08.2014 kirjast (nõudekiri ja teatis lepingust taganemise kohta), et RK on kostja nõusolekul ja teadmisel teostanud töid kostja kinnistu heakorrastamiseks, sh tellinud töid hagejalt (tl 85-86, I köide). Kuigi kõnealuses dokumendis on selle koostaja viidanud muuhulgas hageja esindamisele (õigusabi osutaja poole pöördus Elexdre OÜ-d esindav RK), käsitleb selle sisu siiski üheselt RK ja kostja vahelisi kokkuleppeid ning RK teadet lepingust taganemise kohta. See, et RK, sõlmides kokkuleppe kostjaga ja tellides selle kokkuleppe täitmiseks töid hagejalt, ei loo hageja kui äriühingu ja kostja vahel iseseisvat lepingulist suhet, millest tulenevalt võiks hagejal olla nõue kostja vastu. Kuna praegusel juhul oli hagejaks äriühing, kellega seotust kostja eitas, tuli hagejal oma nõude rahuldamiseks eelkõige tõendada, et tal oli kostjaga väidetav lepinguline suhe tekkinud ning et ta on lepingust taganenud. Maakohus ei eksinud hagi aluse määramisel. Seadusest tulenevalt on hagi aluseks faktilised asjaolud, millele tuginedes hageja oma nõuet põhjendab (TsMS § 363 lg 1 p 2).
Antud asjas tugines hageja poolte vahel sõlmitud lepingule, millest ta oli taganenud ning millest tulenevalt nõudis ta tehtud kulutuste hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et hageja ja kostja vahel puudus lepinguline suhe. Seetõttu ei olnud kohtul ka võimalik hagiavalduses toodud asjaoludel hagi rahuldada. Maakohus märkis õigesti, et hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud võivad küll viidata lepingulisele suhtele kostja ja RK vahel, kuid mitte kostja ja hageja vahel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuli esmalt hagejal tõendada oma väiteid poolte vahelise lepingulise suhte kohta, millest tuleneva nõude ta esitas ning mis oleks hagi rahuldamise eelduseks. Kuna hageja seda ei teinud, ei olnud kostjal vajalik tõendada, et ta on talle osutatud tööde eest tasunud. Apellandi vastav käsitlus ei ole õige. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab hageja kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid summas 182,40 eurot (sh käibemaks). Vastavalt lisatud aruandele on kostja lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonimenetluses kostja esindamiseks 3,17 tundi hinnaga 48 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja õigusabikulude suuruseks 182,40 eurot (152 eurot + käibemaks 30,40 eurot). Kolleegiumi hinnangul on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejal kostjale hüvitada. Kostja kinnitusel ei ole ta käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel käibemaksu tagasi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.