Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kostja vastuväited Kostja teatas kirjalikus vastuses, et on laste emale kandud igakuiselt raha, kuid ema ei kasuta raha söögile vaid alkoholile ja narkootikumidele. Kostja on püüdnud viia lastele süü ja riideid, kuid ema hakkab karjuma. Laste ema ei ole võimaldanud isal lastega suhelda ja on blokeerinud kõned. Kostja teatas, et ei hakka elatist maksma enne kui hooldusõigus on paika pandud ja ta esitas avalduse kohtule. Kostja teatas ka, et kõik lapsed ei ole tema omad ja ta on nõus loobuma hooldusõigusest laste suhtes, kes pole tema omad. Kostja teatas, et soovib isadusteste. Kohtuistungil teatas kostja, lapsed ema juures ei ole, nad on vanaema juures xxxxxx. Kostja on pakkunud, et ostab lastele riideid jms, kuid ema ei soovi. Septembris andis sularaha kokku üle 100 eurot, mitme väiksema summana sularahas. Oktoobris lapsi ei toetanud. Saadud raha kulutab ema narkootikumidele. Kostja möönis, et tarvitab alkoholi, kuid see pole lausjoomine. Kostja teatas, et tema võõrast last ülal pidama ei hakka aga pole veel esitanud kohtule isaduse vaidlustamiseks avaldust. Kostja teatas, et tema sissetulek on 300 eurot, tal on suured võlad (ca 10 000 eurot) ja elatist ei ole millestki maksta. Kostja avaldas, et lapsed võivad elada temaga, siis aitaks tema elukaaslane lapsi ülal pidada ja saaks ka lastetoetuse. Pärast kohtuistungit kostja uusi seisukohti ega tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PrkS) § 97 p 1 sätestab: Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning § 96 lg 1 sätestab: Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. Samuti sätestab PrkS § 100 lg 1, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kohus tegi rahvastikuregistri kannete alusel kindlaks, et kostja onxxxxxxxxxxx.a sündinud MxxxExxxx Vxxxxx xxxxxxxxxx sündinud Rxxxx-Mxxxxx Vxxxx ja xxxxxxxxxx sündinud Axxxxx Vxxxxxisa (t lk 5-7). Laste ema on Nxxxxxxx Vxxxxxxx. Pooled ei vaidle, et kostja ei ela koos lastega ega osale vahetult nende ülalpidamises. Kostja teatel ei ole tal kohustust kõiki hagejaid ülal pidada, sest ta pole mõne hageja isa: kostja arvates on ta kindlasti vaid Axxxxxxisa ja Mxxx-Exxxxxsuhtes on tal kahtlus, kusjuures Rxxxx-Mxxxxxx isa ta kindlalt ei ole. PrkS § 84 lg 1 sätestab: lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Käesolevalt ei olnud kostja ja laste ema abielus ning ühegi lapse puhul pole kohus ka isadust tuvastanud. Seega võttis kostja kõigi kolme hageja suhtes ise isaduse omaks, tehes selle kohta vastava avalduse (Perekonnaseisutoimingute seadus § 25 lg 2, § 26). Lahendi tegemiseni ei ole kostja eistanud kohtule hagi isaduse vaidlustamiseks. Nagu kohus eelpool tuvastas, on kõigi kolme hageja isana rahvastikuregsitrisse kantud kostja, mis tähendab, et ametlikult on hagejate isaks kostja, kellel selle õigussuhte alusel kaasnevad kõik perekonnaseadusest tulenevd isa (ehk üleneja sugulase) kohutused, sh ka ülalpidamiskohustus.

Kostja esitas pärast elatise nõude saamist kohtusse avalduse osade hagejate ainuhooldusõiguse saamiseks (tsiviilasi 2-22-14070). Nimetatud asjas on menetlus pooleli ja kohus ei ole kostjale seega ka ühegi hageja ainuhooldusõigust andnud. Kostja ei ole ka teatanud, et kõik või mõni hagejatest on alaliselt asunud elama tema juurde. Eeltoodust tulenevalt on kostjal, kes on laste (hagejate) isa ja ei ela koos latsega, kohustus osaleda laste ülalpidamises, eelkõige maksta peridoodiliselt raha- elatist. Kostja pole tõendanud, et laste ema lapsi ei kasvata ega taga laste igapäevaste kulude katmist vähemalt ulatuses, milleks tal rahalisi vahendeid on. On eluliselt usutav, et laste ema sissetulekust ei piisa kõigi vajalike kulude katmiseks. Kostja istungil väitis, et lapsed on vanaema juures ja ema neid ülal ei pea. Kohus märgib, et kui lapsed ka viibivad mingi aja vanaema juures, siis vanaemal puudub kohustus lapsi ülal pidada- see kohustus on laste vanematel ja seega ka kostjal, kelle vastu on hagi esitatud. Hagejate hooldusõiguse asjas (2-22-14070) on kohtule seisukoha esitanud xxxxxxx vallavalitsus (t lk 27). Seisukohast nähtub, et perioodil, kui valla sotsiaaltöötajad on perega tegelenud- s.o 01.09- 17.10.2022, on hagejad elanud koos ema, Nxxxxxxx Vxxxxxxxxxx xxxxxxx vallas xxxx külas. Maja on vana ja vajab remonti. Laste ema on korduvalt saanud vallast toiduabi (16.09, 11.10), sest laste isa- kostja ei ole lapsi rahaliselt toetanud. Veel 16.09.2022 läksid ka lastetoetused kostja arvele, misjärel SKA teotused ümber suunas. Perega on varasemalt tegelenud Tartu linnavalitsus ja Jõgeva vallavalitsus. Laste ema on ka avaldanud, et on tarvitanud narkootikume. Samas kasutas laste isa temale laekunud toetusi alkoholi ostmiseks. Lasteaiaga teeb koostööd isa. Ema on olnud kadunud ja pidutsenud. Seisukoha kohaselt kolis kostja oktoobriks 2022 elama xxxx valda, kus elab koos elukaaslase ja tema tütrega. Eeltoodust tulenevalt on kostja pere ja eelkõige laste juurest lahkunud, laste elu korraldab ja seega katab ka esmased kulud nende ema, kellel aga selleks rahalisi vahendeid napib- pere saab vallalt toiduabi. Valla seisukoha kohaselt on selle olukorra põhjuseks ka see, et kostja laste kulude katmises ei osale. Kostja etteheited laste emale on seega pahatahtlikud, sest just kostja ise on jätnud täitmata oma kohustuse osaleda laste kulude katmises. Kostja esitas mitmeid vastuväiteid. Kostja väitis, et soovib anda hagejatele riideid ja toitu. Kohus selgitab, et PrkS § 100 lg 3 kohaselt võib muul moel kui raha maksmisega ülalpidamist anda, kui vanemad selles kokku lepivad. Käeolevalt kokkulepet ei ole, mistõttu peab kostja ülalpidamist andma rahas. Samuti väitis kostja, et on andnud mõnel kuul laste emale väiksemaid rahasummasid- kostja teatel andis ta septembris 100 eurot. Kohus märgib, et hagi on esitatud nõudega alates 20.09.2022- septrembris makstud 100 eurot läks sellele eelneva kuuosa ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja ise kinnitas, et oktoobris ta pole hagejatele ülalpidmist andnud. Kohus küsis kostja ja hagejate seadusliku esindaja -ema- kontode väljavõtted krediidiasutustelt. Üheltki hagejate ema kontolt ei nähtu, et kostja oleks sinna mingeid makseid teinud ei oktoobris, novembris ega detsemrbis. Küll aga nähtub kostja enda AS Swedbank kontolt, et kostja ise on kasutanud hagejate kontosid: MxxxExxxxxVxxxx nimel olevat kontot EE632200221079586059 ja Axxxxx Vxxxx nimel olevat kontot EE252200221079602360. Kostja on teinud neile kontodele nii väljamakseid kui saanud ise sealt sissemakseid ja ülekannetes on kirjas, et tegemist on maksetaga oma kontode vahel. Kostja AS Swedbank kontolt EE762200221066093513 on näha järgmised maksed: - Mxx-ExxxxxVxxxx kontolt kostjale: 2.10 2.08€, 11.10 20€, 01.11 24.39€, 03.11. 2€, 07.11 20€, 11.11 9€ (kaks eraldi makset), 14.11 10€, 18.11 3.18€, 04.12 31€ (neli makset), 05.12 16.68€ (kaks makset), 14.12 10€- kokku 148.33€. - Axxxxx Vxxxx kontolt kostjale 17.10 5€, 28.10 28€, 10.11 10€, 11.11 6€, 17.11 70€ (kaks makset), 18.11 60€ (neli makset), 19.11 24€ (kolm makset), 21.11 16€ (2 makset), 07.12 4.60€ (kaks makset), 08.12 5.90€, 12.12 20€- kokku 249.59€.

- Kostjalt Mxx-Exxxx Vxxxx kontole 03.11 makstud 6€ ja 10€, 14.11 20€ - Axxxxx Vxxxxxkontole makstud 08.11 150€, 12.12 0.95€. Kokku on kostja saanud perioodil 01.10-15.12.2022 hagejatelt 397.92€ kui ise on maksnud 186.95€. Lisaks küsis kohus ka hagejate kontode väljavõtted. Kontosid analüüsides selgus, et kõigi kolme hageja kontode (konto on ka Rxxxx-Mxxxxx Vxxxxx EE162200221079730368) vahel on toimunud ülekandeid, mida ilmselgelt ei teinud eelkooliealised lapsed ise vaid üks nende vanematest. Kuna muudes ülekannetes figureerib valdavalt kostja nimi, siis eeldatavalt käsutab kontosid just kostja. Ebaselge on, miks peab laste kontode vahel raha liigutama: näiteks 18.10. Mxx-Exxxx kontole laekub Axxxxx kontolt 3€ ja 20.10. kantakse Axxxxxxx tagasi sama summa ja veel 4.56€ ning veel 180€ (miks korraga ei kantud 187.56€, on arusaamatu), misjärel Axxxxx kontolt lakub samal päeval Mxx-Exxxxxx 30€. Axxxxx kontol aga on näiteks 20.10 üldse ilmelikud kanded: pärast MxxxExxxx kontolt 180€ laekumist kantakse sama summa kellegi Axxxxx-Mxx Axxxxxxx, kes sama summa jälle tagasi kannab ja kellele seejärel seesama 180€ jällegi tagasi kantakse- milleks on vajalikud sellised korduvad kanded, on ebaselge. Nii MxxxExxxxxkui Axxxxx kontodel on palju kandeid nii eelpool märgitud Axxxxx-Mxx Axxxxx kui ka Rxxxx Hxxxxxxxxxxx seoses (nii makseid kui laekumisi). Kontodelt nähtub, kuidas kostja kasutab laste kontosid kui enda isiklikke: Mxx -Exxxx Vxxxxxkontole laekub kostja töötutoetus 20.10. ja 10.11.2022. Samas on sellelt kontolt makstud Mxxxx Vxxxxxxxx Jxxxx Vxxxx laen 21.10. 331€ ja 27.11. 280€; 22.10.2022 on kostja tasunud Uxxxx korteri üüri 325€, 09.12 on tasutud laen 115e Jxxxxxxxxx Mxxxxxxxx ja 12.12 laen 220e KxxxxxNxxxxxx. Kohus ei hakka kõiki analoogseid mõistatuslikke makseid välja tooma, kuis üheselt on selge, et pigem on laste kontodelt tasutud kostja enda kulusid. Kohus märgib, et ka Rxxxx-Mxxxxx kontot kasutavad vanemad (poigem siis ema) oma kasuks: hagejate esindaja töötutoetus laekub just sellele kontole ja sellet on tehtud makseid Axxxxx kontole (kes elab väidetavalt esindajaga, kuid kelle kontot kasutab kostja) aga makstud ka näiteks Telia arveid ja Bolti teenuse eest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole ühtegi hagejat kasvõi osaliselt ülal pidanud. Kõik kostja sellekohased väited on tõendamata. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja ei ole nõuetekohaselt täinud ülalpidamiskohustust ja sega tuleb kostjalt elatis välja mõista. Elatis määratakse alaealise lapse puhul PrKS § 101 alusel. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõige 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta oli seaduse vastu võtmise ajal 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

mis jagatakse võrdselt kolme hageja vahel (s.o (300:2):3=50€ lapse kohta), ja seejärel igal lapsel veel pool lastetoetusest. Sellisel viisil arvutatuna on hagejatel elatise nõudesummad järgmised: Mxx-ExxxxxVxxxxx 175.65 eurot (255.64-50-30), Rxxxx-Mxxxxx Vxxxxx 175.65 eurot ja Axxxxx Vxxxxx 155.64 eurot (255.64-50-50). Käesolevalt on kostjal kohustus kolme hageja ees, kelle vanusevahed on üsna väikesed. PrkS § 101 lg 7 sätestab: Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Seega tuleb hagejate väikest vanusvahet käeolevalt arvesse võtta. Vanim hageja, Mxx-Exxxx Vxxxx on õigustatud saama elatist 175.65 eurot, kuid Rxxxx-Mxxxxx Vxxxx ja Axxxxx Vxxxx elatist tuleb vähendada 15% võrra. Sellise arvustuse tulemusel saab RxxxxxMxxxxx Vxxxx elatist 149.29 eurot ja Axxxxx Vxxxxx132.29 eurot. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hagejate kausks välja elatis alates 20.09.2022.a. PrkS § 101 lg 2 sätestab: Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Käesolevalt saab kohus määrata elatise kindla summana vaid hagi esitamsest kuni 31.03.2023, sest seejärel muutuvad nii elatise baassumma kui võimalik, et ka erinevad perehüvitised. Vastvalt hagejate taotlusele ja jähtudes TsMS § 445 lg 1 tuleb elatis tasuda hagejate seadusliku esidnaja kontole iga kuu 15-daks kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.