Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada menetlusabi
saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vÔi muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvÀiteid. Seaduses sÀtestatud alustel vÔib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustÀhtaja kulgemist. Seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi riigilÔivu tasumiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmisid S OĂ ja OĂ P 16.04.2012 laenulepingud nr 001 ja 002. 17.04.2012 sĂ”lmisid samad Ă€riĂŒhingud laenulepingute lisa 1 (edaspidi laenulepingud). Laenulepingute kohaselt laenas S OĂ OĂ-le P 340 000 eurot tĂ€htajaga 16.07.2013, intress 10% aastas.
2.17.04.2012 allkirjastas kostja kÀenduslepingu, millega vÔttis endale kohustuse viivitamatult tÀita kÔik laenulepingutest tulenevad tÀitmata rahalised kohustused. KÀenduslepingus viidatud kuupÀevaks peaks olema 16.04.2012 16.04.2013 asemel. Lepingu sisust tulenevalt on tegemist kÀenduslepingu, mitte garantiilepinguga. KÀenduslepingu kohaselt on vastutuse maksimummÀÀraks 170 000 eurot.
3.Laenulepingute alusel kandis S OĂ OĂ-le P laenusumma ĂŒle 17.04.2012 ja 15.06.2012 kokku 4 maksega. OĂ P kandis ajavahemikul 11.10.2012 kuni 03.05.2013 S OĂ-le ĂŒle 290 698.36 eurot, millest 14 581.56 eurot intressimaksena ning 276 116.80 eurot pĂ”hinĂ”ude tagastusena.
4.Laenu otstarbeks oli traktori (buldooseri) soetamine. Kostja poolt loodud Ă€riskeemi kohaselt vĂ”imaldas traktori soetamine ja rendile andmine lĂ€bi mitme isiku teenida projektis osalejatele kasumit. SeetĂ”ttu oli Ă€riprojekti teostamisse kaasatud mitmeid fĂŒĂŒsilisi ja juriidilisi isikuid (osade isikute juhtorganitesse kuulus ka kostja).
5.Enne laenusumma tagastamise ja intresside tasumise tĂ€htaja saabumist edastas S OĂ kostjale 10.07.2013 meeldetuletuse vĂ”etud kohustuste kohta ja palus teatada hiljemalt 11.07.2013 kirjalikult kohustuste tĂ€itmise valmidusest. Kostja tĂ€htaegselt ei vastanud ning asus pĂ€rast teate saamist oma varasid vÔÔrandama. Kostja vormistas 10.07.2013 abikaasa SK nimele Laulasmaal asuva elamumaa ja osaluse Ă€riĂŒhingus L OĂ. Abieluvararegistrist nĂ€htuvalt valisid abikaasad 10.07.2013 sĂ”lmitud abieluvaralepingus oma varasuhteks varalahususe. SKle kuuluv ja kostja elukohaks olev korter aadressiga XXX Tallinnas on kostjaga seonduva 8 Ă€riĂŒhingu registrijĂ€rgseks aadressiks. Seost kostja ja SK vahel kinnitab ka see, et SK ja kostja tĂŒtar K-LF on korteri aadressiga XXX Tallinnas kaasomanikuks.
6.S OĂ mĂŒĂŒs laenulepingutest ja kĂ€enduslepingust tulenevad nĂ”uded OĂ P ja kostja vastu hagejale. 15.07.2013 edastas hageja kostjale nĂ”uete ĂŒlemineku kinnituse.
7.Hageja palus kostjalt vÀlja mÔista 83 052.16 eurot (pÔhi- ja intressinÔue 82 157.80 eurot + viivisenÔue 31.07.2013 seisuga 894.36 eurot) ning TsMS § 367 alusel hagi esitamise seisuga sissenÔutavaks muutumata viivise 0,1% pÔhinÔude summast pÀevas kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. Kostja vastuvÀited 2(14)
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja taotles kĂ€ekirjaekspertiisi mÀÀramist. 17.04.2012 S OĂ ja OĂ P vahel sĂ”lmitud laenulepingute nr 001 ja 002 lisa, aga ka 17.04.2012 kuupĂ€evaga dateeritud nn kĂ€endusleping on vĂ”ltsitud. Kostja neid ei allkirjastanud, seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Hagi oleks pidanud esitama pĂ”hivĂ”lgniku OĂ P vastu. Ăldse on imelik kostjalt kĂ€endust nĂ”uda, sest 16.04.2012 laenulepingu nr 002 punkti 6.1 kohaselt olid laenulepingust tulenevad laenuvĂ”tja kohustused tĂ€ielikult hĂŒpoteegiga tagatud.
9.Laenutehingu protsessi selgitas kostja jĂ€rgnevalt: AB-le kuuluv firma S OĂ laenas kokku 340 000 eurot OĂ-le P. Oli tehtud kaks laenulepingut, igaĂŒks summas 170 000 eurot eesmĂ€rgiga rahastada B OĂ poolt buldooseri ostu. Samas kuulub AB-le 25% osalus P OĂ-s ja tema on selle juhatuse liige. Hagejale kuulub samuti 25% osalust P OĂ-s. ĂlejÀÀnud 50% kuulub B OĂ-le, millest omakorda 50% kuulub OA-le (kes on hageja abikaasa). OA on samuti OĂ B juhatuse liige (ĂŒks neljast). Eeltoodust nĂ€htub, et isikud laenasid raha sisuliselt endaga seotud firmadele, kuid kogu riski ja vastutust peab aga kandma ainuisikuliselt P OĂ juhatuse liige, so kostja, kel osalust ei ole.
10.Kostjale teadaolevalt ei ole hageja pÔhivÔlgniku poole laenu tagastamise nÔudega pöördunud, kuna nii hageja kui laenuandja seaduslik esindaja on pÔhivÔlgnikuga otseselt seotud isikud ning antud asjaolu viitab selgelt hageja pahatahtlikule kÀitumisele.
11.S OĂ ja OĂ P sĂ”lmisid tĂ”epoolest laenulepingud. Laenulepingute lisa ei ole aga pooled kunagi sĂ”lminud. Nimetatud laenulepingute lisa kuupĂ€ev on jĂ€rgmine pĂ€ev peale laenulepingute sĂ”lmimist. Sel ajal ei olnud mingit vajadust laenulepingutes midagi muuta ega oluliselt nende tĂ€htaega lĂŒhendada. Seda enam, arvestades pooltevaheliste suhete praktikat, tundub kahtlasena, et laenulepingute lisa ja nn kĂ€endusleping on tehtud kĂ€sikirjas, kuigi kĂ”ik pooltevahelised lepingud ja kirjad olid alati korrektselt trĂŒkitud. Puudub eluliselt usutav pĂ”hjendus, et kui kostja on nii suurte kogemustega Ă€rivaldkonnas, siis miks oli tal vaja antud kĂ€enduslepingut sĂ”lmida. Kostja arvamusel on kĂ€enduslepingus ridamisi tĂ€helepanekuid kĂ”rvalekallete kohta tavalisest praktikast. Nt saab lepingust vĂ€lja lugeda âDFâ, mitte ei ole kirjutatud âMina, DF.â Samuti on eksimus kuupĂ€evas, 2012 asemel on kirjutatud 2013. Inimesed, kes teevad dokumentidega tööd, eksivad tavaliselt aasta arvudega allapoole, mitte ĂŒlespoole. Ka ei ole allkirja juures kirjutatud nime. Reeglina kirjutakse aga allkirja juurde nimi. Leping on kĂ€sikirjaline, toimunud ei ole mingisugust kooskĂ”lastamist ning lepingut ei ole saadetud kostjale tutvumiseks, mis ei ole tavapĂ€rane. KokkuvĂ”ttes on vigu liiga palju, et seda juhuseks pidada. Siiani politsei poole pöördumiseks vajadust ei olnud. Hageja vĂ€itis vande all ĂŒlekuulamisel, et AB-il oli vĂ€ga kiire lepingu toomisega hagejale, kuid millegipĂ€rast ei olnud sinna kostja allkirja kiiresti vaja. Mingil pĂ”hjusel tuli dokumendile allkiri nĂ€dal aega hiljem. See, et unustati allkiri vĂ”tta, on kostja arvamusel vĂ€ga ebatĂ”enĂ€oline.
12.16.04.2012 laenulepingu nr 002 punkti 6.1 kohaselt kohustub laenuvĂ”tja lepingu tĂ€itmise tagamiseks koormama korteriomandi XXX Tallinnas hĂŒpoteegiga laenusumma ja intressi ulatuses laenuandja kasuks. Sama lepingu punkti 6.2 kohaselt, kui laenuvĂ”tja tĂ€idab lepingu, kohustub laenuandja vormistama nĂ”usoleku hĂŒpoteegi kustutamiseks (vĂ”i selle ĂŒleandmiseks laenuvĂ”tja poolt nimetatud isikule). Kinnistusraamatu vĂ€ljavĂ”ttest selgub, et hĂŒpoteek oli tĂ”epoolest S OĂ kasuks seatud, kuid tĂ€naseks on see seatud juba hageja kasuks. Tuginedes eelnimetatud laenulepingu punktile 6.2, vĂ”ib kostja hinnangul teha jĂ€relduse, et vĂ€hemalt 16.04.2012 laenulepingust nr 002 tulenevad kohustused on nĂ”uetekohaselt tĂ€idetud.
13.Kuna kostja kÀenduslepingu sÔlmimist ei tunnistanud, siis nÔutavate summade arvestuse osas
3(14)
ta iseseisvaid vastuvÀiteid ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus rahuldas hagi ja mÔistis kostjalt vÀlja hageja kasuks 83 052.16 eurot (pÔhinÔue 63 883.20 eurot, intressinÔue 18 274.60 eurot ja viivisenÔue 31.07.2013 seisuga summas 894.36 eurot) ning viivise 0,1% pÀevas tasumisele kuuluvast pÔhinÔudest (63 883.20 eurot) alates 01.08.2013 kuni pÔhinÔude tÀitmiseni. Menetluskulud jÀttis kohus kostja kanda.
15.Kohus jĂ€ttis 12.11.2013 mÀÀrusega rahuldamata kostja taotluse kĂ€ekirjaekspertiisi mÀÀramiseks, pĂ”hjusel, et kostja ei ole usutavaks muutnud oma vĂ€idet, nagu oleks 17.04.2012 allkirjastatud kĂ€endusleping ning 17.04.2012 laenulepingute nr 001 ja 002 lisa vĂ”ltsitud. Kostja paljasĂ”naline vĂ€ide hageja poolt dokumentaalsete tĂ”endite vĂ”ltsimise kohta ekspertiisi mÀÀramiseks ei olnud kĂŒllaldane.
16.Kohus jĂ€ttis rahuldamata ka 05.12.2013 kohtuistungil hageja korduva taotluse kĂ€ekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi mÀÀramiseks, jÀÀdes 12.11.2013 samas kĂŒsimuses tehtud mÀÀruses vĂ€ljendatud seisukohtade juurde. Ăhtlasi leidis kohus, et kostja kahtlused laenulepingu lisa ja kĂ€enduslepingu teksti kirjutamise ning nimetatud dokumentide allkirjade kirjutamise kuupĂ€eva osas on oletuslikud ja asjasse puutumatud. Isegi kui ekspertiisiga oleks vĂ”imalik tuvastada mingi teksti vĂ”i allkirja andmise tĂ€pset kuupĂ€eva, ei tĂ”endaks see iseenesest kostja vĂ€idetud dokumendi vĂ”ltsitust. Samuti ei ole kostja pöördunud politsei poole vĂ€idetava vĂ”ltsimise osas kriminaalasja algatamiseks, kuigi kohus sellist vĂ”imalust kostjale oma 12.11.2013 mÀÀruses selgitas.
17.Kohus ei pea vĂ€hemalt ĂŒldjuhul Ă”igeks praktikat, kus tsiviilkohtule esitatakse teise poole vastu sisuliselt kriminaalsĂŒĂŒdistus (antud juhul sĂŒĂŒdistus vĂ”ltsimises) ilma esmalt vastava avaldusega politsei poole pöördumata. Kuigi TsMS § 277 lĂ”ike 5 kohaselt dokumendi vĂ”ltsituse kahtlusest teavitab kohus prokuratuuri, on antud sĂ€tte mĂ”tteks prokuratuuri teavitamine ĂŒksnes siis, kui kohtul on tekkinud pĂ”hjendatud kahtlus dokumendi vĂ”ltsimise osas. Antud asjas kohtul sellist pĂ”hjendatud kahtlust tekkinud ei ole, mh ka seetĂ”ttu, et kostja ei ole dokumentide vĂ”ltsituse pĂ”histamiseks tuginenud TsMS § 277 lĂ”ike 2 alusel dokumentide vĂ”rdlemisele. KĂ”rvutades omavahel S OĂ ja OĂ P vahel sĂ”lmitud laenulepingutel nr 001 ja 002 olevaid kostja allkirju (I kd, lk 16-18, lk 22-24), mille isiklikku allkirjastamist kostja vande all kinnitas, 17.04.2013 laenulepingute nr 001 ja 002 lisa 1 algdokumendil ja 17.04.2012 kĂ€enduslepingu algdokumendil olevate kostja vaidlustatud allkirjadega, siis antud allkirjad visuaalselt ĂŒksteisest ei erine. Ka kostja ise ei ole vĂ€itnud, et need vĂ”rreldavad allkirjad omavahel visuaalselt erineksid.
18.Kostja vande all ĂŒlekuulamise kui tĂ”endi usaldusvÀÀruse seab kĂ€esolevas asjas kahtluse alla kostja valikuline mĂ€lu erinevate episoodide meenutamisel. MĂ€letades enda vĂ€itel kindlalt, et ta 17.04.2012 laenulepingute lisa 1 ja 17.04.2012 kĂ€enduslepingut ei allkirjastanud, ei mĂ€letanud kostja samas nt seda, kas ta on nĂ€inud talle 10.07.2013 hageja poolt saadetud ekirja. Samuti ei mĂ€letanud kostja, et ta oleks nĂ€inud talle 15.07.2013 hageja poolt saadetud nĂ”ude ĂŒleminekust teavitavaid e-kirju. Vastusena hageja kĂŒsimusele ei mĂ€letanud kostja samuti seda, kas tal on B OĂ pangakonto kasutamise Ă”igus, kuigi antud Ă€riĂŒhing on registreeritud kostja kodusel aadressil.
19.Lisaks vĂ€itis kostja vastuses hagiavaldusele, et 17.04.2012 laenulepingute lisa ja 17.04.2012 kĂ€endusleping on vĂ”ltsitud hageja poolt. Vande all ĂŒlekuulamisel vĂ€itis kostja aga vastusena kohtu kĂŒsimusele, et tal puudub oma seisukoht vĂ”i oletus selle kohta, kes vĂ”is tema allkirja
4(14)
vĂ”ltsida. LĂ€htudes siiski vastuses hagile pĂŒstitatud eeldusest, nagu olnuks laenulepingute lisa ja kĂ€endusleping vĂ”ltsitud hageja poolt, ei ole eluliselt usutav, et hageja (kelle kinnitusel olid tal enne vaidlust kostjaga suurepĂ€rased suhted ning keda kostja enda kinnitusel usaldas, vt II kd, lk 41) pani toime kriminaalkuriteo ning vĂ”ltsis kostja allkirja.
20.Eluliselt mitteusutav on, et kostja, isikuna, kes on veendunud oma allkirja vĂ”ltsimises, kusjuures vĂ€idetavalt vĂ”ltsitud allkirja alusel nĂ”utakse temalt kĂ€esolevas menetluses enam kui 83 000 euro tasumist (millele lisandub viivise ja menetluskulude nĂ”ue), ei pöördunud politseisse vĂ”ltsimise suhtes kriminaalasja algatamiseks isegi pĂ€rast seda, kui kohus oli 12.11.2013 mÀÀrusega kĂ€esolevas asjas jĂ€tnud rahuldamata kostja taotluse kĂ€ekirjaekspertiisi mÀÀramiseks ning selgitanud vĂ”imalust pöörduda oma Ă”iguste kaitseks vastava avaldusega politseisse. Kuigi politsei poole pöördumine ei ole kostja kohustus, muudab kostja selline ebamĂ”istlik tegevusetus oma huvide kaitsel (seda enam, et vastuses hagiavaldusele on kostja vĂ€itnud teadvat isegi tema dokumentide vĂ”ltsija isikut, kelleks olevat hageja) ebaveenvaks kostja vĂ€ited, nagu ei oleks ta 17.04.2012 laenulepingute lisa 1 ja 17.04.2012 kĂ€enduslepingut allkirjastanud ning nagu oleks nimetatud dokumendid vĂ”ltsitud. Kostja poolt 05.12.2013 kohtuistungil esitatud vastus politseile avalduse mitteesitamise kohta ei sisalda adekvaatset infot selle kohta, miks ei ole kostja tema allkirja vĂ”ltsimise osas politseisse pöördunud. Kostja vĂ€ide, et âKui vaja, siis me pöördume politseisseâ jÀÀb arusaamatuks, kuna kostjal oleks vĂ”inud selline vajadus tema vastuvĂ€iteid arvestades olemas olla juba hiljemalt kĂ€esolevas asjas hagi kostjale kĂ€tte toimetamisest.
21.Kostja on seisukohal, et 17.04.2012 laenulepingute lisa 1 on vĂ”ltsitud, kuid kostja arvates kehtivad laenulepingud nr 001 ja 002 esialgsel kujul ja OĂ P laenu tagastamise tĂ€htaeg on 17.04.2014. Olnuks loogiline, et kostja kui OĂ P juhatuse liige oleks sellele asjaolule juba varem tuginenud. Kohtule ei ole esitatud tĂ”endeid, et OĂ P oleks vaidlustanud tema vastu suunatud nĂ”udeid pĂ”hjendusel, et laenu tagastamise tĂ€htaeg ei ole veel saabunud. Vastupidi, kostja kui OĂ P juhatuse liige kinnitas vande all antud seletuses, et OĂ P on tĂ€itnud vaidlusalustest laenulepingutest tuleneva kohustuse suuremas ulatuses, jĂ€ttes samas tĂ€psustamata, miks oli OĂ-l P vaja laenu ennetĂ€htaegselt (kostja vĂ€idetud laenu tagastamise tĂ€htaeg 17.04.2014) tagastada. Samuti ei ole kostja kĂ€esolevas menetluses alternatiivse vastuvĂ€itena vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 149 alusel tuginenud sellele, et laenu tagastamise tĂ€htaeg ei ole veel saabunud. Selle asemel on kostja vĂ€itnud, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja hageja peaks pöörduma nĂ”udega pĂ”hivĂ”lgniku, st OĂ P poole.
22.S OĂ on edastanud kostjale 10.07.2013 meeldetuletuse, milles tuletas meelde vĂ”etud kohustust ja palus kostjal teatada vĂ”etud kohustuste tĂ€itmise valmidusest. Kostja nimetatud kirjale ei vastanud ning kohtuistungil ei mĂ€letanud kostja e-kirja saamist. Samas ei ole kostja asja materjalidest nĂ€htuvalt ka selgelt vĂ€itnud, nagu ei oleks ta eeltoodud meeldetuletust kĂ€tte saanud vĂ”i nagu oleks meeldetuletus saadetud valele e-posti aadressile. Samal pĂ€eval viidatud e-kirja saatmisega on kostja aga asunud oma varasid vÔÔrandama. Hagimaterjalidest nĂ€htuvalt vormistas kostja 10.07.2013 oma elukaaslase SK nimele Laulasmaal asuva elamumaa ja osaluse Ă€riĂŒhingus L OĂ. Seda, et 10.07.2013 sĂ”lmitud abieluvaralepinguga vormistati kĂ”ik kostja registris olevad varad SK nimele, on kinnitanud ka kostja ise. Samas 17.04.2012 laenulepingute lisa 1 muudatuse kohaselt saabus laenusumma tagastamise tĂ€htaeg 16.07.2013 ehk kuus pĂ€eva pĂ€rast seda, kui kostja vormistas oma registris olevad varad abikaasa nimele. Kostja kĂ€itumine varade abikaasa nimele vormistamisel koos muude eelpool kirjeldatud asjaoludega kinnitavad kohtu siseveendumust selles, et kostja vĂ€ited 17.04.2012 laenulepingute lisa 1 ja 17.04.2012 kĂ€enduslepingu vĂ”ltsituse kohta ei ole tĂ”epĂ€rased. Usutav ei ole kostja vĂ€ide, et varade naise nimele vormistamine toimus nö tĂ€nuvĂ”la katteks kostja
5(14)
Àmma poolt minevikus osutatud abi eest. Sellele vÀitele ei ole kostja eelnevalt varasemas menetluses ka tuginenud.
23.Kostja seadis kahtluse alla ka kĂ€enduslepingu sĂ”lmimise vajaduse tema poolt, vĂ€ites mh, et ei pidanud kĂ€enduslepingut allkirjastama, kuna tal ei olnud mingisugust vajadust seda riski endale vĂ”tta. KĂ€enduslepingu sĂ”lmimine on tĂ”epoolest igaĂŒhe vaba valik ja iseenesest ei olegi kĂ€enduslepingu sĂ”lmimiseks vaja mingit erilist pĂ”hjust vĂ”i majanduslikku kasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et S OĂ ja OĂ P vahelised laenulepingud sĂ”lmiti eesmĂ€rgiga finantseerida OĂ B poolt buldooseri soetamist ja sellega seotud Ă€ri, mis ulatus vĂ€lja TĆĄiili Vabariiki. Kohus ei pidanud vajalikuks anda hinnangut erinevate osapoolte panustele ja ootustele antud Ă€ris ja seega ei arvestanud ka hageja ja kostja poolt antud Ă€ri detailidega seotud vande all antud ĂŒtlusi, kuivĂ”rd vastavaid nĂ”udeid ei ole kohtule esitatud ning see ei ole oluline kĂ€esoleva vaidluse lahendamiseks. Samal pĂ”hjusel puudus vajadus arvestada ka poolte vĂ€iteid ja tĂ”endeid selles osas, kes ja millises ulatuses on OĂ P osanik vĂ”i milline roll on OA-l OĂ-s B.
24.KĂ€esolevas asjas on oluline, et kostja on vĂ”tnud endale kĂ€enduslepingu alusel vastutuse pĂ”hivĂ”lgniku kohustuste tĂ€itmise eest. Siiski on kĂ€esolevas asjas tuvastatud ka kostja majanduslik huvitatus eelnimetatud laenu- ja Ă€riskeemis osalemises. Nimelt kinnitas kostja vande all antud seletuses, et âMinu isiklik kasu seisnes selles, et kui Ă€ri toimiks, siis see tagaks mulle juhatuse liikme kompensatsiooni, mida ma olen ka saanudâ. Kuna kĂ€endus toetas laenuskeemi ja sellega seotud Ă€ri, mis omakorda tagas kostjale (vĂ€hemalt) juhatuse liikme kompensatsiooni, siis ei ole Ă”ige kostja vĂ€ide, et tal ei olnud mingisugust vajadust seda riski endale vĂ”tta. Antud kontekstis on oluline ka asjaolu, et kostja on nii OĂ P kui ka OĂ B juhatuse liige, kes mĂ”lemad olid eelviidatud laenu- ja Ă€riskeemi lahutamatud osalised, kusjuures kostja isiklikult teostas laenudega seotud jm ĂŒlekandeid antud Ă€riĂŒhingute poolt. Vande all antud seletuses kinnitas kostja, et âMina kui juhatuse liige olen kohustatud hoolitsema selle eest, et firma Ă€ri Ă”itseks. Kui kĂŒsitakse minu kĂ€est, et kas on vĂ”imalik sellesse projekti raha kaasata, siis loomulikult ma seda ka teenâ. Seega kostja ei olnud eelviidatud laenu- ja Ă€riskeemi osas nö kĂ”rvaliseks isikuks, vaid oli sellega lahutamatult seotud ainuĂŒksi OĂ P ja OĂ B juhatuse liikme staatuse ja sellega seotud hĂŒvede tĂ”ttu.
25.On eluliselt usutav hageja vande all ĂŒlekuulamise kĂ€igus antud seletus selles, miks sĂ”lmiti ĂŒks pĂ€ev peale laenulepingute sĂ”lmimist juba laenulepingute muudatus koos kĂ€enduslepinguga. Hageja vande all antud seletuses kohaselt âNiipalju kui mina sain aru ja see nĂ€htub ka laenulepingutest nr 001 ja 002, leidis AB mĂ”lemas laenulepingus jĂ€medad vead. Lepingud olid allkirjastatud 16.04.2012, kuid samas oli lepingutes ette nĂ€htud, et esimene osa laenust tuleb ĂŒle kanda 17.03.2012. Kui nad poleks vormistanud lepingu lisa, siis ei saanuks korrektselt tĂ€ita seda lepingut.â Hageja seletus vastab esialgsete laenulepingute sisule â esialgsetes 16.04.2012 laenulepingutes oli tĂ”epoolest kokku lepitud, et laenusummade esimesed maksed tuleb teostada hiljemalt 17.03.2012, mis ei olnud aga kuu aega hiljem sĂ”lmitud laenulepingute puhul vĂ”imalik. Samas toimus esimese laenusumma tegelik vĂ€ljamaksmine kooskĂ”las 17.04.2012 laenulepingute nr 001 ja 002 lisaga 1 17.04.2012. Ka teise laenusumma tegelik vĂ€ljamaksmine kooskĂ”las 17.04.2012 laenulepingute nr 001 ja 002 lisaga 1 toimus 15.06.2012, mitte aga esialgsete laenulepingute punktis 2.1.2 ettenĂ€htud tĂ€htajaks 20.06.2012. Seega ka laenusummade vĂ€ljamaksmise tegelikud kuupĂ€evad, mille osas vaidlus puudub ja mis kattuvad 17.04.2012 laenulepingute lisaga 1, kinnitavad 17.04.2012 laenulepingute lisa 1 olemasolu.
26.Kohus nÔustus hagejaga, et 17.04.2012 S Oà ja DF vahel sÔlmitud kÀenduslepingus tehtud
6(14)
viide 16.04.2013 S OĂ ja OĂ P vahel sĂ”lmitud laenulepingute nr 001 ja 002 kĂ€endamise kohta kujutab endast aastaarvu 2013 osas eksitavat viga. KĂ€esolevas asjas ei ole pooled vĂ€itnud, et 16.04.2013 oleks sĂ”lmitud S OĂ ja OĂ P vahel laenulepingud nr 001 ja 002. Samuti on kĂ€enduslepingus viidatud 16.04.2013 sĂ”lmitud (st minevikus sĂ”lmitud) laenulepingutele, mitte tulevikus sĂ”lmitavatele laenulepingutele. VĂS § 29 lĂ”ike 2 kohaselt lepingu tĂ”lgendamisel ei vĂ”i aluseks olla ebaĂ”ige tĂ€histus vĂ”i vĂ€ljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tĂ”ttu. Seega tuleb 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingut tĂ”lgendada nii, et kĂ€endatud on 16.04.2012 S OĂ ja OĂ P vahel sĂ”lmitud laenulepinguid nr 001 ja 002.
27.Seda, et 17.04.2012 laenulepingute lisal ning S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingul on kostja DF allkiri, tĂ”endab kohtu hinnangul ka hageja poolt vande all antud seletus. VĂS § 9 lĂ”ike 1 kohaselt leping sĂ”lmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nĂ”ustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja poolt vande all antud seletuse kohaselt toimus laenulepingute lisa ja kĂ€enduslepingu allkirjastamine nii, et lepingud valmistas ette S OĂ esindaja AB, kes tĂ”i lepingud enda allkirjaga hageja kĂ€tte, seejĂ€rel edastas hageja lepingud kostjale ja kostja tĂ”i need lepingud tagasi hagejale koos enda allkirjaga. Kuigi lepingute sellisel viisil allkirjastamine tĂ€hendab, et kostja ei pruukinud lepinguid allkirjastada tingimata 17.04.2012, ei muuda see sĂ”lmitud lepingute kehtivust ning lepingutest tulenevaid Ă”igusi ja kohustusi. 17.04.2012 S OĂ ja OĂ P vahel sĂ”lmitud laenulepingute lisa ning 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingut ei muuda kohtu jaoks ebausaldusvÀÀrseks ka asjaolu, et lepingud on koostatud mitte arvutis, vaid kĂ€sikirjas. Seadusest ei tulene nĂ”ue, et lepingud ja lepingute muudatused peaksid olema ette valmistatud arvutis. Hageja on selgitanud asjaolusid, miks leping koostati kĂ€sikirjas (kiirustamine, printeri puudumine) ja kohtul ei ole alust selles kahelda. Kui hageja tĂ”epoolest oleks tahtnud lepinguid vĂ”ltsida, siis ei oleks kĂ€sikirjalise teksti koostamine, vĂ”rreldes lepingute tekstide arvutist vĂ€ljaprintimisega, talle selleks mingit eelist andnud. Samuti ei kinnita vĂ”ltsimiskahtlust isikute nimede puudumine laenulepingu lisa ja kĂ€enduslepingu allkirjade kĂ”rval, kuivĂ”rd lepinguid sĂ”lmivate isikute nimed on mainitud juba lepingute preambulas (sh kĂ€enduslepingus on mĂ€rgitud kostja DF nimi koos isikukoodiga).
28.Arvestades eeltoodud asjaolusid, ei ole kokkuvÔtlikult alust arvata, nagu ei oleks hageja 17.04.2012 laenulepingute nr 001 ja 002 lisa 1 ja 17.04.2012 kÀenduslepingut allkirjastanud ning nagu oleks nimetatud dokumendid vÔltsitud. KÀesolevas asjas ei ole kostja veenvalt pÔhistanud oma vastuvÀiteid laenulepingute lisa ja kÀenduslepingu vÔltsituse kohta. Kohtu hinnangul kinnitavad 17.04.2012 laenulepingute nr 001 ja 002 lisa 1 ning 17.04.2012 kÀenduslepingu ehtsust hageja poolt kohtule esitatud algdokumendid ja samuti hageja vande all antud seletus. SeetÔttu arvestas kohus otsuse tegemisel 17.04.2012 S Oà ja Oà P vahel sÔlmitud laenulepingute nr 001 ja 002 lisa ning 17.04.2012 sÔlmitud kÀenduslepingut (algdokumendid II kd lk 23-24, tÔlked eesti keelde I kd lk 29 ja 160). Vastavalt eeltoodud pÔhjendustele on nimetatud dokumentidel kostja DF allkiri.
29.Kostja on viidanud asjaolule, et 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu venekeelse originaaldokumendi pealkirjaks on âgarantiilepingâ, mitte kĂ€endusleping (II kd, lk 24). Hageja on selgitanud, et antud lepingu sisu jĂ€rgi on tegemist kĂ€enduslepinguga. VĂS § 29 lĂ”ike 4 kohaselt, kui lepingupoolte ĂŒhist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tĂ”lgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mĂ”istlik isik seda samadel asjaoludel pidi mĂ”istma. 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu venekeelse originaaldokumendi sisus on selgelt viidatud kostja poolt isikliku kĂ€enduse andmisele, mida
7(14)
kinnitab venekeelse vĂ€ljendi âlitĆĄnogo porutĆĄitelstvaâ kasutamine. SeetĂ”ttu lepingu pealkiri ei mĂ”juta lepingu sisu ja lepingupoolte tahe nö mĂ”istliku isiku silme lĂ€bi nĂ€htuna oli see, et kostja vastutab isikliku kĂ€endusega S OĂ ja OĂ P vahelistest laenulepingutest nr 001 ja 002 tulenevate OĂ P rahaliste kohustuste tĂ€itmise eest. Seega laienevad 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingule VĂS-i kĂ€endust reguleerivad sĂ€tted.
30.KĂ€enduse andmise ajal kehtinud VĂS § 143 lĂ”ike 2 kohaselt on tarbijakĂ€endusleping tĂŒhine, kui ei ole kokku lepitud kĂ€endaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingus on kokku lepitud kĂ€endaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 170 000 eurot. Seega ei ole kostja kĂ€endus tĂŒhine, isegi kui kostjat lugeda tarbijaks. Kuna kostja andis kĂ€enduse OĂ P rahaliste kohustuste tĂ€itmise tagamiseks, mille juhatuse liige ta samaaegselt oli, on asjakohane Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 antud seisukoht, et osaĂŒhingu juhatuse liikme osaĂŒhingu kohustuse tĂ€itmise tagamiseks sĂ”lmitud lepingule ei laiene VĂS-i tarbijakaitsesĂ€tted, kuna leping osaĂŒhingu kohustuse tĂ€itmise tagamiseks sĂ”lmiti huvist ĂŒhingu majandustegevuse vastu ning osaĂŒhingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt ka Riigikohtu 08.12.2009 otsus nr 3-2-1-126-09, punkt 12). SĂ”ltumata nimetatud Riigikohtu seisukohast ei ole kĂ€esolevas asjas esitatud asjaolusid, mis mĂ”jutaksid 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepingu kehtivust isegi eeldades, et antud kĂ€enduslepingut saaks lugeda tarbijakĂ€enduslepinguks.
31.Selleks, et saaks tĂ”usetuda kĂŒsimus kostja kui kĂ€endaja vastutusest, peab olema tuvastatud, et hageja on pĂ”hivĂ”lgnikule laenu andnud ja seejĂ€rel on pĂ”hivĂ”lgnik rikkunud kohustust laen tagastada. VĂS § 145 lĂ”ike 1 kohaselt vastutavad pĂ”hivĂ”lgnik ja kĂ€endaja vĂ”lausaldaja ees solidaarselt ĂŒksnes kohustuse rikkumise korral. PĂ”hivĂ”lgnikule OĂ P laenu andmise osas poolte vahel vaidlust ei ole ning laenu andmine on tĂ”endatud ka hagile lisatud pangakonto vĂ€ljavĂ”ttega. Samuti ei ole vaidlust selles, et OĂ P poolt saadud laen on osaliselt tagasi maksmata. Laenulepingutest tuleneva vĂ”lgnevuse olemasolu kinnitas kostja, kes on ka OĂ P juhatuse liige, mh oma vande all antud seletuses. 26.08.2013 menetlusdokumendis on hageja esitanud tĂ€psustatud arvestused nĂ”ude kujunemise kohta. Kokku moodustab hageja nĂ”ue kostja vastu 31.07.2013 seisuga 83 052.16 eurot (pĂ”hi- ja intressinĂ”ue summas 82 157.80 eurot + viivisenĂ”ue 31.07.2013 seisuga summas 894.36 eurot). Samas nĂ”uab hageja kostjalt TsMS § 367 alusel ka hagi esitamise ajal sissenĂ”utavaks muutumata viivist 0,1% pĂ”hinĂ”ude summast pĂ€evas kuni pĂ”hinĂ”ude tĂ€itmiseni. Kostjapoolsete vastuvĂ€idete puudumisel lĂ€htus kohus nĂ”ude suuruse osas hageja poolt esitatud arvestusest.
32.Poolte vahel puudus sisuline vaidlus selles, et S OĂ mĂŒĂŒs oma laenulepingutest ja kĂ€enduslepingust tulenevad nĂ”uded OĂ P ja kostja vastu hagejale ning et S OĂ ja hageja allkirjastasid selle kohta 12.07.2013 nĂ”uete loovutamise kinnituse. Isegi kui kostja ei oleks nimetatud nĂ”ude loovutamise kinnitust kĂ€tte saanud hageja poolt 15.07.2013 saadetud ekirjaga vĂ”i muul viisil, sai kostja nimetatud nĂ”uete loovutamise kinnituse kĂ€tte hagiavalduse kĂ€ttesaamisega. Kostja ei ole esitanud vastuvĂ€ited, nagu ei oleks nĂ”uete loovutamine hagejale kehtiv.
33.16.07.2013 muutusid sissenĂ”utavaks kĂ”ik laenulepingutest ja kĂ€enduslepingust tulenevad nĂ”uded. Kostja kĂ€enduslepingust tulenevat nĂ”uet vabatahtlikult tĂ€itnud ei ole. VĂS § 142 lĂ”ike 1 jĂ€rgi kohustub kĂ€enduslepinguga kĂ€endaja kolmanda isiku (pĂ”hivĂ”lgniku) vĂ”lausaldaja ees vastutama pĂ”hivĂ”lgniku kohustuse tĂ€itmise eest. VĂS § 145 lĂ”ike 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad pĂ”hivĂ”lgnik ja kĂ€endaja vĂ”lausaldaja ees solidaarselt, kui kĂ€enduslepinguga ei ole ette nĂ€htud, et kĂ€endaja vastutab ĂŒksnes juhul, kui vĂ”lausaldaja ei saa nĂ”uet pĂ”hivĂ”lgniku vastu rahuldada. VĂS § 145 lĂ”ike 2 kohaselt kĂ€endaja vastutab
8(14)
kĂ€endatava kohustuse eest tĂ€ies ulatuses. PĂ”hjendatud ei ole kostja vastuvĂ€ited, nagu kinnitaks kĂ€enduslepingust tuleneva nĂ”ude suunamine kostja vastu hageja pahatahtlikkust, sest kostja arvates oleks hageja pidanud eelnevalt nĂ”udma kohustuse tĂ€itmist pĂ”hivĂ”lgnikult OĂ P. 17.04.2012 S OĂ ja DF vahel sĂ”lmitud kĂ€enduslepinguga ei ole ette nĂ€htud, et kĂ€endaja vastutab ĂŒksnes juhul, kui vĂ”lausaldaja ei saa nĂ”uet pĂ”hivĂ”lgniku vastu rahuldada.
34.Asjakohased ei ole kostja vastuvĂ€ited tulenevalt VĂS § 149 lĂ”ikest 5. Kostja viitab asjaolule, et laenulepingust nr 002 tulenevate kohustuste tĂ€itmist tagab lisaks kĂ€enduslepingule korteriomandile aadressil XXX Tallinnas seatud hĂŒpoteek. Kostja esitatud kinnistusraamatu vĂ€ljavĂ”ttest nĂ€htuvalt oli antud juhul seatud pandiĂ”igus mitte pĂ”hivĂ”lgnikule OĂ P kuuluvale kinnistule, vaid hagejale kuuluvale kinnistule. Seega ei ole VĂS § 149 lĂ”ige 5 kĂ€esolevas vaidluses kohaldatav. Samuti ei kinnita hĂŒpoteegikande muutmine (algselt S OĂ kasuks seatud hĂŒpoteek muudeti hageja kasuks seatud hĂŒpoteegiks) kostja jĂ€reldust laenulepingust nr 002 tulenevate kohustuste tĂ€itmise kohta. Laenulepingust nr 002 tulenevate kohustuste tĂ€itmist saaks kinnitada ĂŒksnes tĂ”enditega, millest nĂ€htuks laenulepingust nr 002 tulenevate summade reaalne tagastamine, mitte aga kaudsete asjaoludega. HĂŒpoteegi ĂŒmbervormistamine vĂ”ib toimuda vĂ€ga erinevatel pĂ”hjustel ja see iseenesest ei saa kinnitada laenu tagastamist. Hageja on esitanud tĂ”endid laenusumma vĂ€ljamaksmise ja osalise tagastamise kohta ning kostja neid vaidlustanud ei ole. Kostja on mĂ€rkinud, et hageja poolt nĂ”utavate summade arvestuse osas ta eraldi vastuvĂ€iteid ei esita.
35.Hageja nÔuab kostjalt 83 052.16 euro tasumist (pÔhi- ja intressinÔue summas 82 157.80 eurot + viivisenÔue 31.07.2013 seisuga summas 894.36 eurot), millele lisandub TsMS § 367 jÀrgne viivisenÔue. Seega on hageja nÔue vÀiksem kui kÀenduslepingust tulenev kostja vastutuse rahaline maksimumsumma 170 000 eurot. Kostja vastuvÀited hageja nÔudele ei leidnud kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel kinnitust. Seega tuleb hagi rahuldada.
Apellatsioonkaebus
36.Kostja palub tĂŒhistada maakohtu otsus tĂ€ies ulatuses. Teha uus otsus, millega jĂ€tta hagi rahuldamata ning kĂ”ik menetluskulud jĂ€tta hageja kanda vĂ”i alternatiivselt saata asi uueks lĂ€bivaatamiseks esimese astme kohtule.
37.KĂ€esolevas asjas on keskne tĂ”endamisele kuuluv asjaolu, kas kostja allkirjastas kĂ€enduslepingu vĂ”i mitte. Selle tĂ”endamiseks on tal kasutada piiratud valik tĂ”endeid. Maakohus on alusetult keeldunud ekspertiisitaotluste rahuldamisest. Dokumentide visuaalne vaatlemine eriteadmisi mitteomava isiku poolt ei saa asendada eksperdi arvamust allkirja ehtsuse kohta. Kuna kĂ€esolevas asjas esitas hageja lisaks taotlusele mÀÀrata asjas kĂ€ekirjaekspertiis ka taotluse dokumendiekspertiisi lĂ€biviimiseks, siis on selle taotluse rahuldamata jĂ€tmine ilmselgelt pĂ”hjendamatu. Kohus on ekslikult kirjutanud kostja korduvast taotlusest dokumendiekspertiisi mÀÀramiseks. Kostja ei ole sellist taotlust korduvalt esitanud ning kohus on selle taotluse rahuldamata jĂ€tmise pĂ”hjendamata jĂ€tnud, kuna jĂ€i ekspertiisitaotluse lahendamisel oma varasemate seisukohtade juurde. Varasemad sellekohased pĂ”hjendused puudutasid aga ainult kĂ€ekirjaekspertiisi rahuldamata jĂ€tmist. Kuna kohus jĂ€ttis ekspertiisi taotluse rahuldamata, puudus kohtul vĂ”imalus hinnata seadusest juhindudes kĂ”iki tĂ”endeid igakĂŒlgselt, tĂ€ielikult ja objektiivselt. Selliselt seati kostja kohtu poolt ilmselgelt halvemasse olukorda kui hageja.
38.VÀÀr on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole astunud mingeid samme dokumentide vÔltsituse kahtluse tÀiendavaks pÔhistamiseks olukorras, kus talle oli teada 12.11.2013 kohtumÀÀrus
9(14)
ekspertiisitaotluse rahuldamata jĂ€tmisest ning vĂ”imalus esitada tĂ€iendavaid tĂ”endeid. Kostja esitas taotluse tema ja vastaspoole vande all ĂŒlekuulamiseks, samuti esitas tĂ€iendavaid pĂ”histusi seoses kahtlusega dokumentide vĂ”ltsituses. Asjatundja arvamust ei olnud kostjal vĂ”imalik esitada juba ainuĂŒksi seetĂ”ttu, et originaaldokumendid toimikus puudusid. Kohus lisas originaaldokumendid toimikusse ja tutvustas kostjale laenulepingu lisa originaali ja kĂ€enduslepingu originaali alles 05.12.2013 toimunud kohtuistungil.
39.Tulenevalt sellest, et kohus jĂ€ttis ekspertiisi mÀÀramata, on tegemist olukorraga, kus tĂ”endamiskoormus on ĂŒmber pööratud. Kostja oli olukorras, kus ta pidi tĂ”endama negatiivset asjaolu â et ta ei ole allkirjastanud kĂ”nealuseid dokumente. On ilmselge, et selle asjaolu tĂ”endamise vĂ”imalused on kostjal kĂ€ekirja- ja dokumendiekspertiisi lĂ€biviimiseta praktiliselt vĂ”imatu. Kostja on kĂ”nealuste dokumentide vĂ”ltsitust piisavalt pĂ”histanud ning teinud ka oma piiratud vĂ”imaluste juures kĂ”ik, et seda tĂ”endada. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 32-1-64-12, on hageja olukorras, kus tema (mitte kostja) peab tĂ”endama, et kostja on dokumendid allkirjastanud.
40.Politseisse mittepöördumine ei saa olla aluseks tsiviilasjas ekspertiisi mÀÀramata jĂ€tmiseks. See, et kostja ei ole pöördunud kuriteokaebusega politseisse, ei tĂ€henda, et ta tunnistab dokumentide ehtsust. Kuni 05.12.2013 kohtuistungini oli lahendamata taotlus dokumendiekspertiisi mÀÀramiseks ega olnud lahendatud kostja vastuvĂ€ide kohtu tegevusele seoses ekspertiisi mÀÀramata jĂ€tmisega. Seega lootis kostja kĂ”ik ekspertiisid teostada ĂŒhes menetluses. Seda enam, et selline vĂ”imalus on TsMS-is ette nĂ€htud.
41.Kohus on ebaÔigesti toetanud hageja seisukohta, et kuna 10.07.2013 sÔlmisid kostja ja tema abikaasa abieluvaralepingu, siis on ilmselge, et nimetatud toimingud on tehtud kÀenduslepinguga vÔetud kohustuste tÀitmise vabanemise eesmÀrgiga. Kohus on jÀtnud tÀhelepanuta, et notaritehingu ettevalmistamine vÔtab aega vÀhemalt mitu pÀeva, notar ei tÔesta kunagi tehingut samal pÀeval, mil isik pöördub tema poole. Pealegi oleks loogiline, kui kostja teinuks seda kohe peale vÀidetava kÀenduslepingu sÔlmimist, so veel aprillis 2012 vÔi vÀhemalt mais 2013, millal poolte vahel algasid vÀidetavalt arusaamatused.
42.Kohtuotsus sisaldab ĂŒksteist vĂ€listavaid faktivĂ€iteid. Kohus leidis, et kohtule ei ole esitatud tĂ”endeid, et OĂ P oleks vaidlustanud tema vastu suunatud nĂ”udeid pĂ”hjendusel, et laenu tagastamise tĂ€htaeg ei ole veel saabunud. Samas on otsuse punktis 16 mĂ€rgitud, et hageja ei ole esitanud nĂ”udeid pĂ”hivĂ”lgniku vastu, kuna temale teadaolevalt puuduvad P OĂ-l vĂ€idetavalt rahalised vahendid vĂ”i muu vara kohustuse tĂ€itmiseks. Arusaamatuks jÀÀb, kuidas oleks saanud esitada tĂ”endeid OĂ P vastu suunatud nĂ”uete vaidlustamise kohta pĂ”hjendusel, et laenu tagastamise tĂ€htaeg ei ole veel saabunud, kui on teada, et OĂ P vastu ei ole nĂ”udeid ĂŒldse esitatudki.
43.Kohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta kostja vĂ€ited, mille kohaselt kĂ”ik pooltevahelised lepingud ja kirjad olid alati korrektselt trĂŒkitud. VĂS § 25 lĂ”ike 1 kohaselt on lepingupooled majandustegevuses sĂ”lmitud lepingu puhul kohustatud jĂ€rgima praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud.
44.Menetlusosaliste vande all antud seletuste hindamisel on kohus selgelt kĂ”rvale kaldunud poolte vĂ”rdsuste printsiibist. Kohus peab eluliselt mitteusutavaks peaaegu kĂ”iki kostja poolt antud ĂŒtlusi, kuid samas jĂ€tab tĂ€helepanuta hageja poolt teadlikult esitatud valeandmed, nt nagu kĂ€enduslepingu venekeelses tekstis on mĂ€rgitud kuupĂ€evaks 16.04.2012, mĂ€rkides, et tegemist on vaid eksitava veaga. Kohtul ei tekkinud kahtlust asjaolu suhtes, et neid vigu liiga
10(14)
palju, et seda pidada juhuseks.
45.Hageja vande all antud seletuse kohaselt oli AB-l ja kostjal vĂ€idetavalt tavapraktika vĂ”tta isiklik kĂ€endus ning AB-l oli vĂ€ga kiire lepingu toomisega kostjale, kuid millegipĂ€rast ei olnud kostja allkirja kiiresti vaja. Mingil pĂ”hjusel tuli dokumendile allkiri oluliselt hiljem. Hageja vĂ€ide, et allkiri unustati vĂ”tta, on vĂ€ga ebatĂ”enĂ€oline. Kuid kohtu jaoks on eluliselt usutav hageja vande all ĂŒlekuulamise kĂ€igus antud seletus dokumentide allkirjastamise osas. Kohtul ei tekkinud kahtlust asjaolu suhtes, et miks kostjalt ei vĂ”etud kĂ€endust samal pĂ€eval laenulepingute sĂ”lmimisega. Kui see on tavapraktika, nagu selgub hageja ĂŒtlustest, siis oleks loogiline, kui nii laenulepingud kui kĂ€endusleping olid sĂ”lmitud korraga. Hageja vande all antud seletusest tuleneb mh, et kĂ€endusleping ja laenulepingute lisa ei olnud kostja juuresolekul koostatud ja samuti ei olnud tema juuresolekul alla kirjutatud, kuid vaatamata sellele leidis kohus, et tegemist on ehtsate dokumentidega. JÀÀb arusaamatuks, kuidas on vĂ”imalik teha kindlaks, et tegemist on ehtsa dokumendiga sellise hulga vastuolude olemasolul. Vastus apellatsioonkaebusele
47.30.12.2014 otsusega jĂ€ttis Tallinna Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et pĂ€rast maakohtu otsuse tegemist alustati kostja avalduse alusel kriminaalmenetlust, milles teostati 17.04.2012 kuupĂ€eva kandvate laenulepingute nr 001 ja nr 002 lisal nr 1 ning sama kuupĂ€eva kandval kĂ€enduslepingul olevate kostja allkirjade suhtes kĂ€ekirjaekspertiis. Pooled ei vaielnud ringkonnakohtu istungil selle ĂŒle, et kĂ€ekirjaekspertiisi jĂ€relduse kohaselt oli mĂ”lemale dokumendile tĂ”enĂ€oliselt alla kirjutanud apellant. TĂ€pse arvamuse andmine ei olnud eksperdil vĂ”imalik, kuna allkirjades ei olnud piisavalt eritunnuseid. Eeltoodu tĂ”ttu ja poolte poolt maakohtu menetluses esiletoodud asjaolude alusel vaidlusaluste dokumentide vormistamise ja allakirjutamise kohta leidis kolleegium, et maakohtu jĂ€reldus mĂ”lemal dokumendil kostja allkirja olemasolu kohta on veenev. Samuti, et kĂ€ekirjaekspertiisi ja dokumendiekspertiisi mÀÀramine apellatsiooniastmes ei ole vajalik.
48.Riigikohus tĂŒhistas ringkonnakohtu otsuse. Lahendis nr 3-2-1-79-15 leiti, et maa- ja ringkonnakohus rikkusid kĂ€ekirjaekspertiisi mÀÀramata jĂ€tmisel oluliselt menetlusĂ”iguse norme, mis vĂ”is viia asja ebaĂ”igele lahendamisele (punkt 9). Dokumendiekspertiisiga seonduva osas nĂ”ustus Riigikohus, et selle mÀÀramise taotlus tuli jĂ€tta rahuldamata, kuna kostja ei pĂ”hjendanud, kuidas selle asjaolu, et laenulepingute lisa 1 ja kĂ€enduslepingu sĂ”lmimine nendes dokumentides mĂ€rgitust erineval ajal, tuvastamine mĂ”jutaks asja lahendamise tulemust.
49.Seonduvalt kÀekirjaekspertiisi mÀÀramise taotluse lahendamisega andis Riigikohus jÀrgmised juhised: 1) tsiviilkohtumenetluse ekspertiisitaotluse rahuldamata jÀtmist ei saa pÔhjendada kriminaalmenetluses tehtud ekspertiisiga, kui nimetatud eksperdiarvamust ei ole vÀlja nÔutud ega kÀsitletud tsiviilkohtumenetluse sÀtete kohaselt (punktis 11); 2) kohtud oleksid vÔinud TsMS § 293 lÔike 3 ja § 463 lÔike 1 alusel teha mÀÀruse kriminaalasjas tehtud ekspertarvamuse tsiviilasja juurde vÔtmiseks ja keelduda seetÔttu kostja taotluse rahuldamisest, kui kohus saab kriminaalasjas antud eksperdiarvamust vajalikul mÀÀral hinnata uut ekspertiisi korraldamata (samuti punktis 11); 3) asja uuel lÀbivaatamisel peab ringkonnakohus uuesti lahendama kostja kÀekirjaekspertiisi mÀÀramise taotluse, arvestades
11(14)
mh vÔimalust kasutada kriminaalmenetluses antud ekspertarvamust (punkt 15). Tsiviilkolleegiumi seisukoht
50.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil Ă€ra poolte seisukohad ning tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse vĂ€ited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tĂŒhistamiseks, kuid TsMS § 657 lĂ”ike 1 punkti 21 alusel tuleb muuta lahendi pĂ”hjendusi osas, milles maakohus keeldus rahuldamast kostja taotlust kĂ€ekirjaekspertiisi mÀÀramiseks. Muus osas nĂ”ustub kolleegium maakohtu pĂ”hjendustega ja TsMS § 654 lĂ”ike 6 alusel neid kĂ€esolevas lahendis ei korda. TsMS § 651 lĂ”ike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja pĂ”hjendatust ĂŒksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Alternatiivseid pĂ”hjendusi, juhuks, kui tĂ”endite vĂ”ltsitus tĂ”endamist ei leia, apellant kaebuses ei esitanud.
51.Kaebuses heidab apellant maakohtule ette tema poolt kÀenduslepingu vÔltsituse kohta esitatud vÀidete arvestamata jÀtmist, mh kÀekirja- ja dokumendiekspertiisi mÀÀramata jÀtmist. Kolleegium on seisukohal, et etteheited on osaliselt pÔhjendatud kÀekirjaekspertiisi mÀÀramata jÀtmise osas. TsMS § 238 lÔike 3 punkt 4 annab kohtule Ôiguse keelduda tÔendi vastuvÔtmisest, kui selle esitamise vajadust ei ole pÔhjendatud. Kostja pÔhjendas maakohtu menetluses ekspertiisi mÀÀramise vajadust korduvalt (t I kd lk 139-144, 182-192). TsMS § 293 lÔikest 1 tulenevalt mÀÀrab kohus ekspertiisi siis, kui leiab, et tal endal ei ole vajalikke eriteadmisi asjas tÀhtsa asjaolu selgitamiseks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-15, punkt 10; nr 3-2-172-09, punkt 16). Vaidlustatud otsuses ei toonud maakohus esile kohtunikul vajalike eriteadmiste olemasolu. Kuna kostja vaidlustas hageja poolt esitatud dokumentaalsete tÔendite ehtsuse, oli ekspertiisi mÀÀramine pÔhjendatud ka TsMS § 277 lÔike 4 alusel. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus rikkus kÀekirjaekspertiisi mÀÀramata jÀtmisel oluliselt menetlusÔiguse norme ja vastavas osas tuleb maakohtu pÔhjendusi muuta.
52.Dokumendiekspertiisi mÀÀramata jÀtmise osas nÔustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks vastavaid pÔhjendusi siinkohal korrata. Kostja ei pÔhjendanud, kuidas asjaolu, et laenulepingute lisa 1 ja kÀendusleping sÔlmiti vÀidetavalt nendes dokumentides mÀrgitust erineval ajal, mÔjutaks asja lahendamise tulemust. Maakohtuga nÔustus ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-79-15 punktis 13.
53.Vaatamata eeltoodule on kolleegium seisukohal, et puudub alus maakohtu otsuse lĂ”ppjĂ€relduse tĂŒhistamiseks. Apellatsioonimenetluses tĂ€iendavate tĂ”enditena kogutud ja uuritud Politsei- ja Piirivalveameti PĂ”hja prefektuuri mÀÀramisel tehtud eksperdiarvamus ja selle objektiks olnud kaks 17.04.2012 kuupĂ€eva kandvat venekeelset dokumenti (t III kd lk 186-192, ĂŒmbrik samas lk 193) ei anna alust kogumis muude kostja poolt maakohtus esitatud vĂ€idetega tuvastada dokumentide vĂ€idetavat vĂ”ltsitust. Eksperdiarvamuse vĂ”ttis ringkonnakohus Riigikohtu juhendit arvestades TsMS § 293 lĂ”ike 3 alusel tĂ”endina tsiviilasja materjalidesse 28.10.2015 korraldava mÀÀrusega (t III kd lk 176). Saabunud dokumentidest nĂ€htub, et peale maakohtu tsiviilmenetlust toimunud kriminaalmenetluses telliti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt allkirjaekspertiis kostja DF allkirjade samasuse tuvastamiseks samadel dokumentidel, millised oleksid samaliiki ekspertiisi objektiks kĂ€esolevas tsiviilkohtumenetluses: 1) venekeelsel 17.04.2012 kuupĂ€eva kandval dokumendil, milline on pealkirjastatud âdogovor garantiiâ (t I kd lk 30, tĂ”lge lk 160; ekspertiisiaktis nimetatud garantiilepinguks) ja 2) venekeelsel 17.04.2012 kuupĂ€eva kandval dokumendil, milline on pealkirjastatud âpriloĆŸenije 1â (t I kd 28, tĂ”lge lk 29). Asjaolu, et ekspertiisiaktis on teist dokumenti nimetatud âgarantiilepingu lisaks 1â, kuigi dokumendi tekstist nĂ€htub, et tegemist
12(14)
on 16.04.2012 laenulepingute nr 001 ja nr 002 lisaga 1, ei muuda fakti, millisel dokumendil kohtueksperdid tegelikult kostja allkirja ehtsust analĂŒĂŒsisid (vrdl akti lisa t III kd lk 192 ja hagiavalduse lisa t I kd lk 28). Eeltooduga on kĂ”rvaldatud kostja 06.11.2015 korduvas taotluses esitatud kahtlused selle kohta, kas kriminaalasjas ikka uuriti samu allkirju, mida kostja taotleb uurida tsiviilasjas.
54.Samuti nĂ€htub ekspertiisiaktist, et kohtueksperdid jĂ”udsid 21.08.2014 jĂ€reldusele, et mĂ”lemad uuritud DF allkirjad on tĂ”enĂ€oliselt kirjutatud DF poolt (t III kd lk 188). Seega on tegemist riiklikus kohtuekspertiisiasutuses kehtiva arvamuste skaala (t III kd lk 189) kohaselt tĂ”enĂ€oliselt jaatava arvamusega, mis tĂ€hendab, et eksperdiuuringutest jĂ€reldus, et vaidlustatud allkiri on tĂ”enĂ€oliselt kirjutatud kontrollitava isiku poolt, allkirjas esinevad kirjutajale iseloomulikud kokkulangevad kĂ€ekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid tĂ”enĂ€osus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on vĂ€ike. Viidatud skaala kohaselt on vĂ”imalik eksperdil anda vaid ĂŒks tugevam arvamus, milleks oleks jaatav arvamus ja mis tĂ€hendaks, et vĂ”imalus, et vaidlustatud allkiri oleks kirjutatud kellegi teise isiku poolt, ei ole reaalne. Eeltoodust nĂ€htub, et kriminaalasjas andsid eksperdid vĂ”imalikest arvamustest tugevuselt teise vĂ”imaliku arvamuse.
55.Vastuseks apellandi eelpool kĂ€sitlemata vĂ€idetele kaebuses selgitab kolleegium jĂ€rgmist. Kolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuse lĂ”ppjĂ€relduse tĂŒhistamiseks ei anna alust kogumina ega ĂŒksikult vĂ”ttes apellandi poolt maakohtus esitatud muud vastuvĂ€ited. Apellant tĂ”i kaebuses vĂ€lja, et maakohus oleks pidanud hindama ka asjaolu, et tavapĂ€raselt olid pooltevahelised dokumendid vormistatud trĂŒkitult, kuid lisa 1 ja kĂ€endusleping olid kĂ€sitsi kirjutatud, samuti, et kĂ€enduslepingul oli laenulepingute sĂ”lmimise kuupĂ€ev vale. Vaidlustatud lahendist nĂ€htub, et maakohus hindas kĂ”iki kostja vastuvĂ€iteid ja andis neile vastavalt TsMS § 442 lĂ”ikele 8 kohased seisukohad. Kolleegium tĂ”endite ĂŒmberhindamiseks alust ei nĂ€e. Ăhe asjaoluna hindas maakohus kostja ja tema abikaasa poolt 10.07.2013 abieluvaralepingu sĂ”lmimist ja jĂ€reldas, et kostja oli teadlik kohustuse olemasolust S OĂ ees ja pĂŒĂŒdis abieluvaralepingut sĂ”lmides muuta enda varatuks. Apellant vĂ€itis kaebuses, et S OĂ poolt 10.07.2013 teate saatmine ei saa olla ajendiks samal kuupĂ€eval abieluvaralepingu sĂ”lmimisele, kuna abieluvaralepingu sĂ”lmimisele peavad eelnema teatud ettevalmistused. Kolleegiumi arvates on apellandi vĂ€ide eluliselt usutav, kuid ei anna alust maakohtu otsuse tĂŒhistamiseks. Hageja tĂ”i vĂ€ite kostja varatuks muutumisest esile kui elulise asjaolu, mis peaks tegema veenvaks hageja vĂ€ite selle kohta, et kostja oli teadlik juulis 2013 kĂ€enduskohustuse sissenĂ”utavaks muutumisest. Vaidlust ei ole, et vahetult enne S OĂ ja OĂ P laenulepingutest nr 001 ja nr 002 tulenevate kohustuste sissenĂ”utavaks muutumist kostja tĂ”epoolest loobus abieluvaralepinguga talle kuulunud kinnisvarast. Nimetatud asjaolu aga iseenesest ei olnud hagi rahuldamise aluseks. Apellant leidis ka, et maakohtu otsus on vastuoluline osas, kus maakohus leidis, et pĂ”hivĂ”lgnik OĂ P on enamuse vĂ”last tagastanud ega ole esitanud vastuvĂ€iteid, et vĂ”la tasumise tĂ€htaeg ei ole veel saabunud, kuid samas ei ole hageja esitanud nĂ”uet pĂ”hivĂ”lgniku vastu. Apellandi vĂ€ide on kolleegiumi arvates eksitav. Kahe 16.04.2012 sĂ”lmitud laenulepinguga on S OĂ andnud OĂ-le P laenu kokku 340 000 eurot ja enamus sellest on pĂ”hivĂ”lgniku poolt tasutud. Kuna kostja kĂ€endajana vastutab pĂ”hivĂ”lgnikuga solidaarselt, siis vĂ”is hageja esitada hagi ka ainult kĂ€endaja vastu.
56.Apellatsioonimenetluse kulud jÀÀvad TsMS § 171 lÔike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab kindlaks asja lahendanud maakohus pÀrast kohtuotsuse jÔustumist vastavalt TsMS § 177 lÔikele 2, andes Ôigustatud menetlusosalisele mÔistliku tÀhtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tÔendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuvÀite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei
13(14)
esita kohtu mÀÀratud tÀhtaja jooksul menetluskulude nimekirja, mÀÀrab maakohus TsMS § 174 lÔike 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on vÔimalik mÀÀrata tsiviilasja materjalide alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-147-14, punkt 22).
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.