Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-17-17713
Kohtuasi
N.I kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
N.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik: N.I (endine Q, isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Valeria Titova Võlausaldajad: Sihtasutus Eesti 90014017)
Maaelumuuseumid
(registrikood
Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (registrikood 70007340) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 10. juuni 2024 määrus osas, millega N.I jäeti vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest SA Eesti Maaelumuuseumid ees.
2.Teha uus määrus, millega vabastada N.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest SA Eesti Maaelumuuseumid ees.
3.Kohtumääruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.2.Vabastada N.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.3.Vabastada N.I usaldusisiku kohustustest.
3.4.Avaldada teade N.I kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Rahuldada N.I määruskaebus.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
2-17-17713 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus kuulutas 15.12.2017 välja N.I (avaldaja, võlgnik) pankroti. 28.05.2019 lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ja kohustas võlgnikku täitma enda usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõue 873 eurot ja SA Eesti Maaelumuuseumid nõue 110 341,90 eurot.
2.Võlgnik esitas kohustuste täitmise kohta aruanded 28.05.2019 (väljamaksed puuduvad) ja 27.05.2020 (väljamakse Riigi Tugiteenuste Keskusele 0,17 eurot ja SA-le Eesti Maaelumuuseumid 16,83 eurot, lisaks läks Riigi Tugiteenuste Keskuse nõude katteks tuludeklaratsiooni alusel tagastatav 155,90 eurot). 12.04.2022 esitas võlgnik aruande ja avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks enne viie aasta möödumist. Aruande kohaselt on võlgnik teinud ajavahemikus 2018 kuni märts 2022 võlausaldajatele järgmised maksed: 2018. a tulumaksust Rahandusministeeriumile 180 eurot; 2019. a 60 eurot võlausaldajatele, lisaks tagastatav tulumaks 155,90 eurot; 2020. a tagastatav tulumaks 580,33 eurot; 2021. a 46 eurot võlausaldajatele, lisaks tagastatav tulumaks 6,56 eurot; 2022. a puudub sissetulek, v.a töötutoetus ja abi elukaaslaselt. 13.06.2023 aruande kohaselt tegi võlgnik 01.06.2022–13.06.2023 võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) 2,81 eurot, SA Eesti Maaelumuuseum 357 eurot.
3.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), keda esindab Maksu- ja Tolliamet, teatas 05.04.2024 kohtule, et võlgnik on pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused 873 eurot ära tasunud. Võlausaldaja SA Eesti Maaelumuuseum teatas 28.03.2024 kohtule, et sihtasutuse tänane juhtkond ei tea kohtuasjast midagi ega oma seisukohta.
4.12.04.2024 kohtuistungil kinnitas võlgnik, et jääb avalduse juurde. Kohus selgitas võlgnikule, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustustest isikut vabastada ei saa. Seega ei saa kohus vabastada SA Eesti Maaelumuuseumi nõudest.
5.Võlgnik esitas 18.04.2024 seisukoha, milles märkis, et ei nõustu kohtuga, et isikut ei saa vabastada SA Eesti Maaelumuuseumid ees olevast kohustusest. Nii varem kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 176 lg 2 kui ka hetkel kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega vaid õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Siinsel juhul tunnistati võlgnik kriminaalasjas nr 1-17-4053 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 205 lg 1 järgi ja võlgnikult mõisteti kannatanu (Eesti Vabariik SA
2-17-17713 Eesti Maaelumuuseumi kaudu) kasuks välja 110 341,90 eurot. KarS § 205 lg 1 reguleerib ettevaatamatusest toime pandud kuritegu. Ettevaatamatu tegu ei ole tahtlikult toime pandud kuritegu (KarS § 15) ja PankrS § 176 lg 2 ega FIMS § 50 lg 2 ei kohaldu. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus lõpetas 10.06.2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis võlgniku vabastamata SA Eesti Maaelumuuseumid nõudest ja vabastas võlgniku Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõudest. Kohus vabastas võlgniku ka usaldusisiku kohustustest.
7.Kohus lähtus asja lahendamisel FIMS § 68 lg 2 järgi pankrotiseadusest. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Võlgnik pani toime KarS § 205 lg 1 alusel kvalifitseeritava süülise teo, milles ta tunnistati 08.05.2017 otsusega süüdi (kriminaalasi nr 1-17-4053). Kriminaalasjas esitas tsiviilhagi mh Eesti Vabariik (Maaeluministeeriumi, SA Eesti Maaelumuuseumid kaudu). Seejuures sõlmis võlgnik kriminaalasjas kokkuleppe teadlikult. Õige ei ole võlgniku seisukoht, et tegemist on ettevaatamatu, mitte tahtliku teoga. KarS § 15 lg 2 järgi on tegu tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. KarS § 205 lg 1 koosseisuks on „kultuurimälestise, arhivaali, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamine ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju“, seejuures on piisavaks tagajärjeks ka rikkumine või hävitamine ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 2 kohaselt loetakse selline tegu tahtlikuks.
8.Eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võimalik sekkuda karistusõiguslikku hinnangusse isiku teo suhtes, kuna karistusseadustikus on avaldaja tegu kvalifitseeritud kuriteona, s.o tema tegu vastas karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisule, tegu oli õigusvastane ning isik oli teo toimepanemises süüdi (vt ka TlnRnKm 03.04.2023, 2-22-13533). Kuriteoga tekitas avaldaja õigusvastast kahju, mille ta peab tulenevalt kohtuotsusest hüvitama. SA Eesti Maaelumuuseumid nõue on võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud kahju hüvitamise nõue. Selle täitmisest ei ole võlgnikku võimalik vabastada.
9.Võlgnik ei ole PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud ja ta tuleb vabastada Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ees täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebus
10.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles keelduti võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja teha selles osas uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
11.Kaebuse kohaselt on väär kohtu seisukoht, et KarS § 205 lg 1 on tahtlik delikt KarS § 15 lg 2 mõistes. KarS § 15 lg 2 ei reguleeri küsimust, millistel juhtudel on süütegu toime pandud tahtluse või ettevaatamatusega, vaid täpsustab tahtluse aluseid. Kohus jõudis tahtluse aluseid analüüsides vastuolulisele järeldusele, et isegi kui tegu on toime pandud ettevaatamatuse vormis, on see siiski tahtlusega toime pandud. KarS § 205 koosseisu moodustab ettevaatamatu tegu. Tahtlusega toime pandud samasisulise teo eest sätestab karistuse KarS §
204.Kohus leidis kriminaalasjas, et võlgniku toime pandud kuritegu oli ettevaatamatu. Tsiviilasjas ei saa seda ümber hinnata.
2-17-17713
12.Tähtsust ei oma, et võlgnik sõlmis kriminaalmenetluses kokkuleppe teadlikult. Kokkuleppemenetlus ei muuda etteheidetavat süüteokoosseisu. Seadus ei keela vabastada võlgnikku täitmata kohustustest, mis on tekkinud kohtuasjade raames sõlmitud kokkulepetest.
13.Maakohtu viidatud ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-22-13533 ei ole asjakohane. Selles asjas selgitas kohus, et vabaneda ei saa kohustustest, mis on karistusliku iseloomuga. Siinsel juhul on tegemist tsiviilhagiga välja mõistetud kahjuhüvitisega. Menetluse edasine käik
14.Võlausaldaja Sihtasutus Eesti Maaelumuuseum palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), keda esindab Maksu- ja Tolliamet, leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis võlgniku osaliselt pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega vabastab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest täies ulatuses. Määruskaebus rahuldatakse.
17.Maakohus lähtus FIMS § 68 lg 2 alusel asja lahendamisel õigesti pankrotiseadusest. Vaidlustatud määrusega lahendas kohus PankrS § 175 lg 1 järgi võlgniku avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus leidis, et asjas puuduvad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud alused kohustustest vabastamata jätmiseks ja vabastas võlgniku Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõudest. Samas leidis maakohus, et võlgnikku ei ole võimalik vabastada Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid nõudest, mille puhul on tegu PankrS § 176 lg-s 2 nimetatud kohustusega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
18.Maakohus leidis põhjendamatult, et Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid nõude puhul on tegu õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Võlausaldaja nõue tuleneb Pärnu Maakohtu 08.05.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-4053 (dtl 287–289), millega võlgnik tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS §-s 205 sätestatud süüteos ja rahuldati muu hulgas võlausaldaja tsiviilhagi võlgniku vastu. Maakohtu viidatud KarS § 15 lg 2 ei ole siinsel juhul asjakohane, kuna tegu ei olnud kuriteokoosseisuga, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. KarS § 205 reguleerib kultuurimälestise, arhivaali, museaali ja muuseumikogu rikkumist ning hävitamist ettevaatamatusest. Seega on KarS § 205 koosseisutunnuseks ettevaatamatu tegu. Tahtlusega toime pandud samasisulise teo eest sätestab karistuse KarS § 204.
19.Maakohtu viide, et võlgnik sõlmis kriminaalasjas kokkuleppe teadlikult, ei ole asjakohane ega muuda eeltoodud tõlgendust. Ka ei ole asjakohane võrdlus Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2023 lahendiga tsiviilasjas nr 2-22-13533, milles kohus leidis, et kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võlgnikku võimalik vabastada konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud rahasummast kui karistusliku iseloomuga mõjutusvahendist. Siinsel juhul ei olnud tegemist karistusliku iseloomuga mõjutusvahendiga, vaid kriminaalasjas
2-17-17713 tsiviilhagiga välja mõistetud kahjuhüvitisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegu õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Seega ei ole võlgnikul selliseid kohustusi, millest vabastamise PankrS § 176 lg 2 välistab.
20.Maakohtu määruse kohaselt ei tuvastanud kohus võlgniku puhul PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumisi. Ringkonnakohtul ei ole tsiviilasja materjali pinnalt alust jõuda teistsugusele järeldusele. Seega tuleb võlgnik PankrS § 175 lg 1 kohaselt vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest täies ulatuses.
21.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et võlgnik tasus Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) nõude 873 eurot kohustustest vabastamise menetluse jooksul (vt Maksu- ja Tolliameti 05.04.2024 kinnitus, dtl 490). Seega puudus kohtul üldse vajadus seda nõuet kohustustest vabastamise üle otsustamisel käsitada. Eeltoodu ei muuda aga praeguse lahendi lõppjärelduse õigsust, et võlgnik tuleb kõigist täitmata jäänud kohustustest vabastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
23.Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, on õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
24.Ringkonnakohus pöörab ka tähelepanu, et võlgnik tasus määruskaebuse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatust enam. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse riigilõivu 10 eurot muuhulgas võlgniku pankrotiavalduse esitamisel. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgneb võlgniku pankrotiavaldusele, tuleb ka kohustustest vabastamise menetluses asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Võlgnik tasus 70 eurot.
25.Enamtasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel menetlusosalise avalduse alusel menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Avalduse esitamisel tuleb sellele lisada ka makse tegemiseks vajalikud andmed.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.