Kostja I osas hagi hind 597,24 eurot Kostja II osas hagi hind 597,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate seaduslik esindaja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Harju Maakohtu 07.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-100076 kinnitatud elatise suurust alljärgnevalt:
2.1.Välja mõista X`lt A`i kasuks igakuine elatis 225,64 eurot alates 30.05.2022 kuni A`i täisealiseks saamiseni.
2.2.Välja mõista X`lt B kasuks igakuine elatis 225,64 eurot alates 30.05.2022 kuni B täisealiseks saamiseni.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja kostjate seadusliku esindaja kooselust sündinud A ja B. 07.04.2015 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-100076 hageja ja kostjate vahelise kompromissi elatise suuruse osas, mille kohaselt alates 20.04.2015 maksab hageja kostjatele elatist mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg 1 kehtestatud alammääras kuus. Käesoleval ajal on elatise suuruseks 292 eurot kuus. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et alates 01.01.2022 on PKS § 101 järgi muutunud õiguslik olukord elatise suuruse arvutamises. Alates 1. aprillist 2022 on elatis 225 eurot 64 senti (209.20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest). Eeltoodust tulenevalt palub hageja vähendada elatist alates hagi esitamisest mõlema kostja osas 225 eurot 64 senti kuus. Kostjate vastus
2.Kostjad leiavad, et hageja poolt esitatud elatise vähendamise nõue on põhjendamata. Hageja ainsad lapsed on A ja B ning rohkem lapsi hagejal ei ole keda ülalpidada. Kostjate kulud on 997,30 eurot kuus lapse kohta. Kostjate huvides on lahendada asi kokkuleppel sel viisil, et hageja jätkab elatise tasumist tsiviilasjas nr 2-15-100076 sõlmitud kompromissi järgi. Kostjate seaduslik esindaja on nõus lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused
3.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui 4 vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostjate täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 07.04.2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-15-100076.
6.Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist mõlema kostja osas 225,64 euroni kuus tuginedes asjaolule, et õiguslik olukord elatise suuruse arvestamisel on muutunud.
7.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Käesoleval juhul ei ole hageja ühtegi nimetatud asjaolu esile toonud. Samas saab kohtu hinnangul antud juhul lugeda oluliseks asjaolu muutuseks ka seaduse muudatust seoses miinimumelatisega.
8.Riigikohus on 30.11.2022 tsiviilasjas nr 2-20-9571 asunud seisukohale, et PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. a
1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne 1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus.
9.Tuginedes eelmärgitud Riigikohtu seisukohale, saab kohtu hinnangul lugeda oluliseks asjaolu muutuseks õigusliku olukorra muutumisele seoses miinimumelatisega.
10.Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja 5 lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5).
11.Alates 1. aprillist 2022 on elatis 225 eurot 64 senti (209.20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest).
12.Kehtiva seaduse kohaselt on alates 01.04.2022 elatise suuruseks 225,64 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning vähendab elatist alates hagiavalduse esitamisest selliselt, et hagejalt tuleb mõlema kostja osas välja mõista elatis alates hagi esitamisest 225,64 eurot kuus. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.