Hageja: A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde Kostja: T. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht: xxx) Kostja seaduslik esindaja: A. S. (isikukood: xxxxxxxxxxx elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Oga Väina
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Harju Maakohtu 10. juuni 2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-2017430 kinnitatud elatise suurust alljärgnevalt: 2.1.Välja mõista A. T.`lt alates 17.05.2022 kuni T. T. täisealiseks saamiseni elatis perekonnaseaduses § 101 lõikes 1 sätestatud suuruses ehk summas 225.64 eurot (baassumma hetkel 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot, kokku 255.64 eurot millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4. Lapsetoetuse suuruse muutmisel muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi asjaolude kohaselt on A. T. ́ilt alaealise T. T. kasuks elatis välja mõistetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.06.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-17430. Kohtuotsuse alusel kohustub A. T. tasuma T. T. ́le elatist 292 eurot, kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses. Käesoleval ajal on elatise suuruseks 292 eurot kuus ja elatist tuleb tasuda kuni T. T. täisealiseks saamiseni (s.o 15.06.2036). Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et alates 01.01.2022 on PKS § 101 järgi muutunud õiguslik olukord elatise suuruse arvutamises. Kooskõlas PKS § 101 lg 1 p 1 ei või hagejalt kostjale makstav igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, milleks on 213,44 eurot kuus. Kostja vastus
2.Kostja leiab, et hageja poolt esitatud elatise vähendamise nõue on põhjendamata. Hageja ei esitanud ühtki dokumentaalset tõendit, mis muutus hagejal kohtuotsuse tegemisest 10.06.2021 ning kuni hageja poolt hagiavalduse esitamiseni kohtule. Elatise vähendamiseks riikliku peretoetuse arvel pole mingit põhjust ega seadusliku alust. Kostja on seisukohal, et hageja igakuine sissetulek võimaldab kostjatele elatist maksta suurusel 292 eurot seejuures ei ole see hagejale ebamõistlikult koormav ning ei pane hagejat olukorda, kus tal ei oleks võimalik säilitada enda minimaalset elustandardit. Kohtu põhjendused
3.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui 4 vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps. Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostja täisealiseks
saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 10.06.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-2017430.
6.Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud summani, milleks on 213,44 eurot kuus, tuginedes asjaolule, et õiguslik olukord elatise suuruse arvestamisel on muutunud.
7.Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Käesoleval juhul on hageja esile toonud, et Harju Maakohus 07.09.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-21-8851 otsustas kuulutada välja A. T. pankrot (dtl 7). Pankroti väljakuulutamine kinnitab võlgniku püsivat maksejõuetust. Hageja sissetulekuks on palk ca 1200 eurot (sõltub öövahetuste arvust kuus), millest tema saab kasutada 814 eurot kuus (pankrotimenetluse käigus määratud summa). A. T. tasub igakuiselt elatise 292 eurot ning peale elatise tasumist endale jääb 522 eurot (814-292, dtl 44).
8.Hageja esitas pangakonto väljavõtte seisuga november 2022 ning hageja pankrotimenetluse raames kohtu poolt määratud pankrotihalduri avalduse hageja deebetkaardi blokeerimiseks ja arvelduskonto arestist osaliseks vabastamiseks. Antud tõendiga hageja tõestab, et tema arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXXX AS_Swedbank on arestitud, kuid seaduse järgi on tal õigus enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks kasutada summat 814,84 eurot kuus. Hageja igakuiseks vabaks kasutamiseks AS Swedbank internetipanga kaudu on summa kuni 814,84 eurot kuus (dtl 51, 53).
9.Kostja seadusliku esindaja igakuine sissetulek on keskmiselt 628 eurot kuna lapsed on tihti haiged on kostja sunnitud viibima haiguslehel, kostjal on sõiduk Toyota Auris 2015 (dtl 46, 48).
10.Kohtu hinnangul saab antud juhul lugeda oluliseks asjaolu muutuseks hageja majandusliku olukorra halvenemist. Hageja põhjendab elatise muutmise vajadust seoses muutunud õigusliku olukorraga elatise suuruse arvutamisel.
11.Riigikohus on 30.11.2022 tsiviilasjas nr 2-20-9571 asunud seisukohale, et PKS § 2172 lg 1 kohaselt, kui enne 2022. a 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. a
1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Need sätted kohalduvad ka juhul, kui elatis on enne 1. jaanuari 2022 kokku lepitud kohtulikult kinnitatud kompromissiga
selliselt, et vanem peab lapsele maksma igakuist elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus.
12.Tuginedes eelmärgitud Riigikohtu seisukohale, saab kohtu hinnangul lugeda oluliseks asjaolu muutuseks ka õigusliku olukorra muutumisele seoses miinimumelatisega.
13.Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 5).
14.Alates 1. aprillist 2022 on elatis 225 eurot 64 senti (209.20 eurot (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest).
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning vähendab elatist alates hagiavalduse esitamisest selliselt, et hagejalt tuleb kostjale välja mõista elatis alates hagi esitamisest 225,64 eurot kuus. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4. Lapsetoetuse suuruse muutmisel muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.
16.Kohus ei nõustu kostja väitega, et elatise vähendamiseks riikliku peretoetuse arvel pole mingit põhjust ega seadusliku alust. Kohus märgib, et alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduses on elatise hulka arvestatud ka peretoetused. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse seletuskirja kohaselt kui toetused laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha arvata. Kui toetus läheb elatist maksvale poolele, arvatakse pool sellest summast vastavalt elatise summale juurde. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.