Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-19586

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

I Asjaolude kirjeldus

2-15-19586

2-15-19586 Võlgnik Osaühing XXX on kantud äriregistrisse 15.08.2006. Võlgniku osakapitali suuruseks on 2 800 eurot ning tegevusalaks on äriregistris märgitud elamute ja mitteeluhoonete ehitus (EMTAK kood 41201/EMTAK 2008). Ajutise halduri aruande kohaselt on kogu võlgniku väljaselgitatud vara kokku orienteeruva väärtusega 36 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik omab järgnevaid arvelduskontosid: SEB Pank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 02.03.2016 oli 0 eurot; Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 01.03.2016 oli 0 eurot. Alates Swedbank AS-is konto avamisest 16.05.2006 kontol toimingud puuduvad. Vastuses ajutise halduri päringule teatas juhatuse liige XXX, et võlgnikul sularaha puudub. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi põhjal kuuluvad võlgnikule Pärnumaal XXX vallas XXX külas kaks kinnistut asukohaga XXX , registriosa nr XXX ja XXX registriosa XXX . Kinnistud on kaaskoormatud 16.04.2007 asjaõiguslepingu alusel hüpoteegiga summas 1 300 000 krooni (83 085,14 eurot) SEB Pank AS kasuks. 03.05.2010 kohtutäituri avalduse alusel seati keelumärge kinnisasjade käsutamise keelamiseks, kohtutäitur Hille Kudu, SEB Pank AS kasuks. Ajutise haldurile kinnisvara müügiga tegeleva maakleri XXX ja võlngiku juhatuse liikme XXX poolt esitatud info kohaselt on nende kinnisasjade võimalik müügihind kokku 36 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakleri poolt esitatud info kohaselt on tõenäoliselt olemas konkreetne isik kes huvitatud nende kinnistute omandamisest. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 211 266,11 eurot. Võlgniku kohustused on järgnevad: XXX ees 63 990,32 eurot; XXX ees 57 752,42 eurot; XXX ees 16 059,17 eurot; SEB Pank AS ees (investeerimislaen) 24 019,88 eurot; SEB Pank AS ees (teenustasud) 18,02 eurot; XXX OÜ ees (pikaajaline laen) 49 420,30 eurot. Võlgniku juhatuse liikme XXX nõue 57 752,42 eurot tuleneb antud lühiajalisest laenust, juhatuse liikme XXX nõue 16 059,17 eurot tuleneb samuti lühiajalisest laenust. XXX OÜ on nõue 49 420,30 eurot tuleneb antud pikaajalisest laenust, laenuleping sõlmitud 14.12.2010 tähtajaga 31.12.2015. XXX OÜ on võlgniku juhatuse liikme XXX seotud isik. Ajutisele haldurile on XXX, XXX ja XXX OÜ laenulepingud esitatud. XXX ja XXX laenulepingud on vormistatud 01.11.2015 võlatunnistusena, kohustuse maksetähtaeg saabub 31.12.2016. SEB Pank AS nõue tuleneb 16.04.2007 sõlmitud laenulepingust XXX , mille sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus, kohtutäitur Hille Kudu ja pangateenustasudest. Kohustuste hulka võivad lisanduda XXX OÜ ja kohtutäitur Hille Kudu nõuded. Täpne võlgniku kohustuste summa saab selguda nõuete kaitsmisel. Võlgnikul on äriregistrile esitatud majandusaasta aruanded kuni 2014.aastani. 2014 aasta aruanne on esitatud hilinemisega 08.01.2016, parandatud aruanne 11.01.2016. 2015 majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal võlgnikul maksuvõlg puudub, esitamata deklaratsioone ei ole. Võlgnik oli registreeritud käibemaksukohustuslane alates 07.09.2006 kuni 31.03.2013. Uuesti registreeriti võlgnik käibemaksukohustuslaseks 15.02.2016. Võlgniku raamatupidamist on peetud vähemalt viimastel aastatel. Võlgniku juhatuse liikmelt XXX saadud info kohaselt peeti võlgniku raamatupidamist kuni 2012 aastani käsitsi paberkandjal, hiljem on kasutatud HansaRaama majandustarkvara. Raamatupidamistöid teeb XXX , OÜ Raamatupidamine ja Finants. Korraldusi ja juhtnööre andis peamiselt juhatuse liige XXX. Võlgniku põhiliseks tegevuseks on äriregistri andmete põhjal alates 2010. aastast elamute ja mitteeluhoonete ehitus, enne seda hoonestusprojektide arendus. Esitatud majandusaasta aruannetes alates 2012. aastast tegevusala puudub. Oma vastuses ajutise halduri päringule teatab XXX, et peale 2010. aastat praktiliselt majandustegevust ei toimunud, viimased tehingud tehti 2011. aasta alguses. Pangakonto ainsad liikumised on XXX laenu andmine võlgnikule ja SEB Pank AS-ile laenumaksete tasumised, viimased liikumised kontol

2-15-19586 2015 septembris. Võlgniku äriplaan nägi ette plaani soetada kinnistud, millele ehitatakse ridaelamuboksid ning need siis realiseerida. 2007 ostiski võlgnik kaks kinnistut Pärnumaal, XXX Vallas, XXX külas, XXX ja Veskikaare 13. Selle finantseerimiseks võeti SEB Pank AS-ist investeerimislaen. Kinnisvaraturg läks langusesse, äriplaani ei õnnestunud realiseerida. Juhatuse liikmed on laenu teenindamiseks teinud kontole sissemakseid (XXX kuni märts 2011, edaspidi ainult XXX). 2013. majandusaasta aruandest nähtub, et kinnistud, mille jääkmaksumuseks 2011. aasta bilansis oli 210 755 eurot, on 2012 ümberklassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuks, ümberhindamise tulemusena tekkis suur kahjum. Ajutine haldur on seisukohal, et juhul kui oleks järgitud kinnisvara ümberhindamise reegleid, oleks võlgniku omakapital muutunud ebapiisavaks juba aastatel 2009 või 2010. 2014. majandusaasta kasum tuleneb asjaolust, et võlgnik on kandnud tuludesse XXX poolt võlgnikule antud laenu. Seda on põhjendatud asjaoluga, et laen ei kuulu tagastamisele, kuna sellele saab esitada aegumise vastuväite. Võlgnikul puudub müügitulu alates 2012. aastast. Kulud moodustavad intressi- ja viivisekulud ja maamaks. Enne 2012. aastat teeniti remondi- ja renoveerimistöödega 2010. aastal tulu 17 660 eurot ja 2011. aastal 5 911 eurot. Omakapital muutus negatiivseks juba 2013. aastal olles (miinus) –175 783 eurot, viimane majandusaasta, kui teeniti tegeliku kasumit, oli 2010 (3 129 eurot). Tänaseks on võlgniku majandustegevus seiskunud, töötajad puuduvad, rahalised vahendid, mille arvelt tegevus käivitada, puuduvad. Olemasolevate andmete põhjal on enamuse kohustuste maksetähtaeg saabunud. Võlgniku kohustused ületavad varade väärtust ja varad ei võimalda teenida jooksvat kasumit. Võlgniku kohustuste suurus ületab ilmselgelt varade väärust ja majandustegevus puudub. Kogutud informatsioonile tuginedes asub ajutine haldur seisukohale, et maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks oli ebaõnnestunud äriplaan, mis nägi ette kinnisvarabuumi ajal (2007) soetatud kinnistutele ridaelamubokside ehitamise ja realiseerimise. Kinnisvara turg läks langusesse, võlgnik ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida kinnisvaraturu muutustele ega leida muid tuluteenimise võimalusi ja oli pikemaperioodiliseks kahjumiga tegutsemiseks liiga halvasti kapitaliseeritud. Ajutine haldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Bilansiliselt maksejõuetuks muutus võlgnik aastaid tagasi, ilmselt aastatel 2008 või 2009, kui äriühingu tegelik omakapital ei vastanud seaduses toodud nõuetele. Nähtav maksejõuetus tekkis 2014. aastal, kui ei suudetud täita kohustust SEB Pank AS ja XXX ees. Ajutise halduri hinnangul võib lugeda, et maksejõuetus muutus püsivaks 2013. aasta keskel. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara, millest piisab esialgsete pankrotimenetluse toimingute läbiviimiseks, seega saab pankroti välja kuulutada. Jüri Truuts on andnud nõusoleku enda pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12,75 tundu, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1020 eurot ning vajalikud kulutused summas 8 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pankrotivara arvelt ning OÜ XXX (arvelduskonto nr XXXXXXXXXX) kasuks.

2-15-19586 esindaja tasu 2 003 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv avalduselt summas 300 eurot. Võlausaldajale on osutatud õigusabi hinnaga 115 eurot/h (millele lisandub käibemaks) ja 14 h 15min. Võlausaldaja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega. Võlausaldaja kinnitab, et tal puudub võimalus tasutud arvetelt käibemaksu tagasi saada või maha arvata oma maksukohustusest, mistõttu palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

2-15-19586

Pankroti väljakuulutamine Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 28.03.2016 kl 14:00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 13.04.2016 kell 09:30 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 517.

2-15-19586 Menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS § 172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehti. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-23-13 p 12 leidnud, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. Menetlusosalise õigusabikulud (esindajakulud) tsiviilkohtumenetluses on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 järgi osa menetlusosalise kohtuvälistest kuludest. Seadusandja on kehtestanud lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks eriregulatsiooni, TsMS § 175. Seega tuleb lähtuda TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest ja menetluskulude jaotuse alusel mõista välja õigusabikulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010, 3-2-1-132-10, p 10). Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-15, p 14). Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Kohus märgib, et pankrotimenetluses kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Kohtu hinnangul ei saa anda pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale teiste võlausaldajate ees eesõigust erinevalt PankrS § 93 lg-st 1, kuna ka tema kohtukulud on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist, mille nõudeõigus tekib kohtukulude jaotuse määramisega pankrotiotsuses. Seega on võlausaldajale ajaliselt tagatud nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses võrdselt teiste võlausaldajatega. Seega on pankrotimenetlusega seotud väljamakseid pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab võlausaldaja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrab võlausaldaja menetluskulude suuruseks 1 783,50 eurot (s.h riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 1 483,50 eurot (s.h käibemaks 247,25 eurot)). Võlausaldaja avalduse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks jätab kohus aga rahuldamata. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Ajutise halduri tasu

2-15-19586 ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 12,75 tundu, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 1020 eurot ning vajalikud kulutused summas 8 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pankrotivara arvelt ning OÜ XXX (arvelduskonto nr XXXXXXXXXX) kasuks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Toimingud seisnesid võlgniku ja temaga seotud isikute andmetega tutvumises, pankrotiavaldusega tutvumises, suhtlemises võlausaldaja esindajaga, järelepärimiste koostamises, andmete kogumises, võrdlemises ja analüüsimises ning ajutise halduri aruande koostamises ja kohtuistungil osalemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab ajutise halduri töötasuks 1 020 eurot ja teostatud kulude hüvitiseks 8 eurot ning mõistab need välja pankrotivara arvelt OÜ XXX kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.