CONDOR INKASSO OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
312,61 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja
esindajad
11081243), lepinguline esindaja Anne Talviste
CONDOR
INKASSO
OÜ
(registrikood
Kostja XXX(isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXXCONDOR INKASSO OÜ kasuks põhivõlg 239 eurot ja viivis 28.03.2016 seisuga 37,19 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (215,10 eurot) 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 97 % ulatuses kostja kanda ja 3 % ulatuses hageja kanda.
2.Rahuldad CONDOR INKASSO OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
3.Välja mõista XXXCONDOR INKASSO OÜ kasuks menetluskulud 189,15 eurot.
4.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXX CONDOR INKASSO OÜ-le tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-15-114248 teatavakstegemisest (28.03.2016). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.CONDOR INKASSO OÜ on esitanud Pärnu Maakohtule avalduse XXXvastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgnik on esitanud talle esitatud makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 21.08.2015 määrusega anti nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohus keeldus 25.08.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas hagiavalduse kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. CONDOR INKASSO OÜ (hageja) esitas 08.10.2015 Harju maakohtule hagi XXX(kostja) vastu, milles nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust tasumata põhisumma 239 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 12,55 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõudeõigus on tekkinud seoses Korteriühistu Võidu 6 Kiviõli (korteriühistu) 11.06.2015 nõude loovutamisega hagejale. Korteriühistu on asutatud 28.09.2014, kuid kanti registrisse 14.11.2014. Kostja on Võidu 6-88, Kiviõli korteriomanik ning korteriühistu liige. Korteriühistu on ühistu majandmisega seonduvalt arveldanud teenuste pakkujatega ja esitanud kostjale arveid. Kostja võlgnevus on tekkinud perioodil september 2014. a kuni juuni 2015. a. Kostja on jätnud kõik korteriühistu asutamise hetkest talle väljastatud arved tasumata. Hagiavalduse kohaselt koosneb nõudesumma majandamiskulude võlgnevusest. Hageja selgitab, et sihtotsarbelised maksed (nn täishooldustasu) on majandamiskulud, s.o kulud, mis kantakse maja korrashoiuks ning mille kohta esitatakse igale korteriomanikule igakuiselt arve, sh kostjale. Arvestus toimub asutamiskoosoleku otsuse kohaselt proportsionaalselt korteriomaniku korteri suurusele arvestusega 0,50 eur/m2 kohta. Kostjale kuuluva korteri üldpind on 47,80 m2, seega igakuine makse 47,80 m2 x 0,50 eur/m2 = 23,90 eurot. Korteriühistu asutamiskoosoleku protokolliga otsustati kehtestada ka korteriühistu osamaks proportsionaalselt korteriomaniku korteri suurusele arvestusega 0,50 eur/m2 kohta, mis kostja puhul moodustab osamaksuks 23,90 eurot. Maksete mittetähtaegsel tasumisel peab korteriühistu liige KÜS § 7 lg 4 alusel tasuma 0,07% viivist iga viivitatud päeva eest. Kostja vastuväited hagile
2-15-114248
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja toob välja, et majandamiskulude võlgnevust nõutakse perioodi eest september 2014. a kuni juuni 2015. a, kuid Korteriühistu Võidu 6 Kiviõli on registreeritud alles 14.11.2014. Kostja esitab vastuväite mai ja juuni 2015. a esitatud arvete majandamiskulude osas, sest arvel puudub kulude sisu, koosseis ja alused kuidas neid on arvestatud. Ühtlasi leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud teenuste osutamist ja seetõttu on hagi täies ulatuses tõendamata ja alusetu. Kostja leiab, et ajavahemikul september 2014. a kuni juuni 2015. a koostatud arvetel näidatud sisu ja koosseisu ei ole võimalik tuvastada, st ei ole võimalik aru saada kas tegemist oli majandamiskuludega. Kostja viitab, et korteriühistu põhikirja punktis 17.4 sätestatud sihtotstarbelise makse kogumise detailne otstarve on hageja poolt välja toomata. Kostja leiab, et isegi juhul kui on võimalik tuvastada kulude sisu ja koosseis, siis tuleb tuvastada, kas need olid vajalikud korteriühistu majandamiseks ja säilitamiseks. Kostja esitab vastuväite KÜS § 7 lg 4 kohasele viivisemäärale, sest kui ei ole võimalik tuvastada kulude arvestamise alust, sisu ja koosseisu, siis ei ole alust rakendada viivisemäära 0,07% päevas. Lisaks eelnevale on kostja seisukohal, et 31.10.2014 arvel nr 88-10 märgitud liikme osamaksult ei ole lubatud arvestada viivist, sest tegemist ei ole majandamiskuluga, vaid korteriühistu varaga mille arvelt KÜS § 7 lg 4 alusel ei või viivist arvestada. Maakohtu põhjendused
3.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.
hagi
lihtsustatud
korras
vastavalt
4.Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
5.Pooled ei vaidle, et kostja on korteri asukohaga XXXomanik ja korteriühistu liige (tl 23). Korteriühistu asutati 28.09.2014 ja alates sellest ajast on elamut aadressil XXXmajandanud korteriühistu (tl 80). Alates korteriühistu asutamisest ei ole kostja talle esitatud arveid tasunud. Võlgnevuse perioodiks on september 2014. a kuni juuni 2015. a (tl 116, 117-125).
6.Korteriühistu on loovutanud nõude hagejale (VÕS § 164 lg 1). VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
7.Korteriühistu liikmeks on korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. KÜS § 7 lg 1 järgi korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele.
8.Korteriühistu 28.09.2014 asutamiskoosolekul otsustati liikme osamaksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 ja kehtestati sihtotstarbelise makse suuruseks 0,50 eurot/m2
2-15-114248 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (tl 80). Seega on kostja osamaksu suuruseks (korteri üldpind 47,80 m2) 23,90 eurot ja igakuine sihtotstarbeline makse 23,90 eurot. Korteriühistu on kindlaks määranud igakuise majandamiskulu suuruse sihtotstarbelise maksena, mis korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Hageja esindaja on selgitanud, et nimetatud tasu ei ole korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sest korteriomanikel on sõlmitud eraldi lepingud teenuse pakkujaga (tl 156). Kohtu hinnangul on seetõttu ainetud kostja erinevad viited Riigikohtu lahenditele ning vastuväited, et hageja ei ole tõendanud osutatud ja ostetud teenuseid ega hinda.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6, KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirja p 3.4 alusel on korteriühistul õigus arvestada majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist 0,07 % päevas. Seega saab hageja arvestada viivist üksnes nõudelt summas 215,10 eurot. Otsuse tegemise seisuga on viivisenõude suuruseks perioodi 26.07.2015 kuni 28.03.2016 eest (215,10 x 0,07% x 247 päeva) 37,19 eurot. Hageja tulevikku suunatud viivise nõue TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele ulatuses, et viivist arvestatakse summalt 215,10 eurot. Menetluskulud
10.Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Osaliselt ei olnud hageja viivisenõue põhjendatud. Kohus rahuldab hagi 97 % ulatuses, mistõttu menetluskulud jäävad 97 % ulatuses kostja kanda ja 3 % ulatuses hageja kanda.
11.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
12.Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot (tl 46-47). Menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1). Kostja menetluskulusid toimikust ei nähtu.
13.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Kohtu hinnangul on riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud 120 eurot põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 189,15 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-15-114248
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.