Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud solidaarselt D.A. ja V.B.i kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 27. oktoobril 2020 Viru Maakohtule D.A. (kostja I) ja V.B.i (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks hagi, milles palus lõpetada X XXXX asuva kostjate ühisomandisse kuuluva korteriomandi (korter) ühisomandi korteri müümisega avalikul enampakkumisel selliselt, et müügist üle jääv raha jagatakse võrdselt kostjate vahel ning kostjale I jäävast osast rahuldatakse hageja nõue kostja I vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BigBank AS ja kostja I 13. juulil 2012 notariaalse võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe (kokkulepe), mille kohaselt on kostjal I BigBank AS-i vastu täitmata kohustusi 10 689 eurot 88 senti. BigBank AS loovutas kokkuleppest tuleneva nõude kostja I vastu hagejale. Täitemenetluses ei ole õnnestunud kostja I lahusvara arvel kogu võlga sisse nõuda. Võla jääk on 6626 eurot 40 senti. Korter kuulub kostjate ühisvara hulka. Hageja nõuab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamist, mille tulemusena rahuldada kostjale I jäävast osast hageja nõue kostja I vastu.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I tasub täitemenetluses sõlmitud kokkuleppe alusel võla katteks iga kuu 50 eurot. Hagejal puudub alus kokkuleppest taganeda. Kostja I ei ole nõus ühisvara jagamise viisiga. Korter on kostja II ja tema ema elukohaks. Seetõttu tuleb lõpetada ühisomand selliselt, et korter jääb kostja II ainuomandisse, kostja I kasuks tuleks kostjalt II välja mõista omandiõiguse kaotuse eest hüvitis 2500 eurot, mis tasutakse ositi 24 kuu jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning millest rahuldatakse hageja nõue kostja I vastu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 10. novembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ja lõpetas kostjate korteri ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras selliselt, et korteri müügist saadud raha arvel tasutakse müügiga seotud kulud ning ülejääv raha jagatakse kostjate vahel võrdsetes osades. Sama otsusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palus rahuldada enda nõude kostja I vastu, mis tuleneb 13. juuli 2012. a notariaalsest võlatunnistusest ja sundtäitmisele allumise kokkuleppest. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning 28. oktoobri 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
Maakohus leidis, et esinevad TMS § 14 lg-s 2 sätestatud eeldused kostjate ühisvara jagamiseks. Kostja I majanduslik olukord ei võimalda hageja nõuet rahuldada muul viisil. Hageja nõude rahuldamist ei välista see, et korter on kostja II ja tema ema elukohaks. Korter tuleb müüa avalikul enampakkumisel, saadud raha arvel tasuda esmalt müügiga seotud kulud ja ülejäänud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude täita ühisvara jagamise tulemusena kostjale I jääva osa arvel hageja nõue kostja I vastu. Maakohus selgitas, et hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid. Kohus ei saa sekkuda ühisvara jagamise nõuet lahendades müügitulemi jaotamisse. Ühisvara jagamise tulemusena kostjale I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab kohtutäitur, kuna hageja rahalised nõuded kostja I vastu ei ole perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mis tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole hageja nõue TsMS § 445 lg 1 järgne kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlus. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara jagamise nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole arvestanud, et sissenõudja ja kostja I vahel oli kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja I võla ositi 50 euro kaupa kuus. Kostja I on kokkulepet täitnud. Hageja ei saa kokkuleppest taganeda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I sissetuleku arvelt ei saaks rahuldada sissenõudja nõuet. TMS § 14 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et korteri võõrandamisest saadava raha arvelt on võimalik katta kogu või suurem osa kostja I võlast. Maakohus ei arvestanud ka seda, et kostja I olid nõus tasuma 2500 eurot, mis on 1⁄2 korteriomandi väärtusest. Kostja II kaotab korteriomandi võõrandamisega oma eluaseme.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostjate kanda jätmist. Ebaõige on kostja I väide, et temal on kehtiv kokkulepe võla tasumiseks. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja I ei ole täitemenetluse raames võlga tasunud. Täitemenetluse raames ei ole kokkulepet võla tasumiseks sõlmitud. Laekumised on toimunud arestimise akti alusel. Hageja on korduvalt pakkunud kompromissi sõlmimise võimalust, kuid kostjal I puudub igasugune huvi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja I ei ole olnud nõus tasuma võla katteks 2500 eurot. Arvestades võla summat ja võla katteks toimuvaid laekumisi kestaks täitemenetlus pea 221 kuud s.o üle 18 aasta, mis tähendaks ebamõistlikult pikka nõude rahuldamise perioodi. Nõude esitamine TMS § 14 lg 2 alusel on põhjendatud.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse osas, milles maakohus jättis hageja nõude läbi vaatamata. Ringkonnakohus keeldus 8. aprilli 2022. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel. Hageja esitas
ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus jättis 26. oktoobri 2022. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
8.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu on kostjad vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas. Hageja vaidlustas küll maakohtu otsuse osas, milles tema nõue jäeti läbivaatamata, kuid hageja apellatsioonkaebus on jäetud jõustunud määrusega menetlusse võtmata. Seega ei kontrolli kohus maakohtu otsust hagi osalise läbivaatamata jätmise osas.
9.Hageja on esitanud nõude kostjate vastu TMS § 14 lg 2 alusel kostjate ühisvara jagamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud hageja nõude rahuldamise eeldused. Kostja I suhtes toimub täitemenetlus, milles sissenõudjaks on hageja, ning täitemenetluses ei ole nõude rahuldamine osutunud kostja I lahusvara arvel võimalikuks, mida tõendab kohtutäituri väljastatud tõend (tl 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostjate apellatsioonkaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
10.Ringkonnakohus märgib vastuseks kostjate apellatsioonkaebuse väidetele, et kostjate vastuväide selle kohta, et hageja ja kostja I vahel on kokkulepe võla tasumiseks igakuiste 50 euro suuruste osamaksetega, on tõendamata. Kostjad ei ole enda väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja on kokkuleppe olemasolule vastu vaielnud. Hageja esitatud tõenditest (tl 45 ja 48-50) nähtub, et laekumised täitemenetluses on toimunud tulenevalt sellest, et kohtutäitur on arestinud kostja I Töötukassalt saadava sissetuleku. Tõenditest ei ole võimalik järeldada, et maksed toimuksid poolte kokkuleppel. Samuti on laekumised erinevate suurustega, mis on väiksemad kui kostjate väidetud 50 eurot kuus. Arvestades sundtäidetava nõude ja kostjalt I laekuvate maksete suurust ei oleks hageja nõude sel viisil täitmine enne tema nõude aegumist võimalik, mistõttu võib asuda seisukohale, et kostja I lahusvarast tema kohustuse täitmiseks ei piisa.
11.Kostjate väide, et korteriomandi võõrandamisest saadud raha eest ei ole võimalik katta kogu kostja I võlga või suuremat osa sellest, ei välista hageja nõude rahuldamist. Ühisvara jagamise nõude eelduseks TMS § 14 lg 2 järgi ei ole asjaolu, et jagatava vara arvelt saaks täita kogu sundtäidetava nõude. Kostjad on ise tuginenud sellele, et pool korteriomandi väärtusest on 2500 eurot, mis ei ole tühine summa. Seega ei saa pidada ühisvara jagamist ja korteriomandi müüki ka ebamõistlikuks.
12.Maakohtu otsuse tühistamist ei tingi ka kostjate väide, et kostjad oleks nõus tasuma hagejale pool korteriomandi väärtusest. Kohus saab ühisvara jagada ainult hagis või vastuhagis nimetatud viisil. Kui kostjad leidsid, et ühisvara jagamiseks oleks sobivam selline viis, kus korteriomand jäetakse kostjale II ja viimane maksab selle eest hüvitise, oleks tulnud selleks esitada vastuhagi. Maakohus andis kostjatele tähtaja vastuhagi esitamiseks, kuid kostjad vastuhagi ei esitanud.
13.TsMS § 165 lg 1 järgi, kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Ringkonnakohus leiab, et nõude eripära arvestades oli põhjendatud jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi samuti solidaarselt kostjate kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.