Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-20-15758
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2021, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-15758
Tsiviilasi
Aktiva Finants OÜ hagi D A ja V B vastu ühisvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Kohtuistungid
18.05.2021 ja 28.09.2021
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10150, Harju maakond) Hageja esindaja: Alla Žulinskaja (volikirja alusel, epost [email protected] ) Kostja I: D A (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja II: V B (isikukood XXX; elukoht: XXX)
2-20-15758
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Aktiva Finants OÜ esitas 27.10.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse D A ja V B vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on D A ja B AS 13.07.2012 sõlminud notar Tatjana Boitsova büroos võlatunnistuse ja sundtäitmise allumise nõusolekuga kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt on D A B AS-i ees täitmata sissenõutavaid kohustusi summas 10689,88 eurot. B AS edastas nõude sissenõudmiseks 16.12.2013 kohtutäiturile Andrei Krek ja palus pöörata täitmisele täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 alusel. Kohtutäitur on algatanud täitemenetluse numbriga 066/2013/2790. B AS on loovutanud nõude Aktiva Finants OÜ-le. Väljamõistetud summadest täitemenetluse raames on laekumisi toimunud väheses ulatuses. Kohtutäituril ei ole täitemenetluses õnnestunud võlgnikult kogu võlga sisse nõuda. Võlasumma moodustab hagi koostamise ajal kokku 6626,40 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek on 27.08.2020 esitanud täiteasjas õiendid täitmise võimatuse kohta. Kohtutäitur on kontrollinud järgnevaid registreid: Eesti väärtpaberite keskregister, Liiklusregister, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem, Töötamise register, Maksu- ja Tolliamet, Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklik register, Äriregister, Pärimisregister, Abieluvararegister. Kostjale I ei kuulu realiseerimiskõlblikku vallasvara (sh sõiduk, väikelaev, tsiviilrelv, väärtpaberid). Kostja I sissetulekuks on töövõimetustoetus ja puuetega inimese sotsiaaltoetus. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et kostjad on abielus ning et abielu ajal on võlgniku abikaasal tekkinud omandiõigus kinnistu asukohaga XXX registriosa nr 2818508. Abieluvararegistris puuduvad andmed abieluvaralepingute kohta. Arvestades Kostja I sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud 2/6
2-20-15758 täitemenetluste arvu ei ole seisuga 27.10.2020 sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik.
Ülaltoodust tulenevalt palus hageja lõpetada D A ja V B ühisomand kinnistule XXX (registriosa nr 2818508) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuv raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning D A kuuluvast osast rahuldada Aktiva Finants OÜ nõue, mis tuleneb 13.07.2012 notar Tatjana Boitsova büroos sõlmitud võlatunnistuse ja sundtäitmise allumise nõusolekuga kokkuleppest; välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskulud, s.h hageja poolt hagi ja hagi tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 720,00 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 28.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-15758 ja määras kanda hagi tagamise korras Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2818508 all registreeritud korteriomandile, aadressiga XXX, kinnistusraamatu kolmandasse jakku eelmärge Aktiva Finants OÜ kasuks ning koos eelmärkega kanda sisse märkus, mille abil teha nähtavaks, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud korteriomandit puudutav kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-20-15758, milles tehtav lahend määratleb muu hulgas korteriomandi omandiõiguse ülemineku tingimused.
Kostja seisukoht
Kostjad ei vaidle vastu, et kostja I ja B AS on 13.07.2012 sõlminud notar Tatjana Boitsova büroos võlatunnistuse ja sundtäitmise allumise nõusolekuga kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt on kostjal I B AS-i ees täitmata sissenõutavaid kohustusi summas 10689,88 eurot. Kostjad ei vaidle ka selles osas vastu, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nr 066/2013/2790. Sissenõudja ja kostja I vahel oli saavutatud kokkulepe, et kostja I tasub igakuiselt 50 eurot, et võlgnevust kustutada. Kostja I on aastate jooksul kokkulepet korralikult täitnud. Seega puuduvad hagejal põhjused kokkuleppest taganeda. Kostja I leiab, et hageja ei saa keelduda ilma põhjuseta varem saavutatud kokkuleppest, et kostja I kustutab võlgnevust ositi ja hageja ei ole tõendanud, et kostja I sissetuleku arvelt ei saaks ositi rahuldada sissenõudja huve täitedokumendi aegumistähtaja lõpuni. Kostja I ei ole nõus korteriomandi jagamise viisiga. Korteriomand on kostja II ja tema ema ainuke elukoht ja kostja II on huvitatud korteriomandi säilimisest. Kostja I lähtub sellest, et korteriomandi hind on keskmiselt 5000 eurot. Kostjad on esitanud alternatiivse ettepaneku ühisvara jagamiseks.
Hageja täiendav seisukoht
Hageja on täitmise võimatust tõendanud kohtutäituri poolt väljastatud tõendiga. Hageja on seisukohal, et kostjal I on olnud võimalus võlga tasuda ja hagejale ei ole teada, miks kostja I seda teinud ei ole. Täitemenetluse raames ei ole kostjaga I võla tasumise osas kokkulepet sõlmitud. Võla tasumise osas ei ole kokkulepet sõlminud ka hageja. Täitemenetluse raames toimunud laekumised on toimunud töötukassa arvelduskontolt kohtutäituri arestimise akti alusel. Hageja ei nõustu kostjate pakutud jaotusega, mis on hageja hinnangul põhjendamatu. Hagi esitamise on tinginud asjaolu, et võlanõuet ei ole olnud senini võimalik võlgniku lahusvara puudumise tõttu täita. Samas on kostjatel ühisvara, mille arvelt on võimalik nõue rahuldada. Võlatunnistuse sõlmimisel on kostja kinnitanud, et on teadlik tagajärgedest, mis järgnevad siis, kui lepingut ei täideta nõuetekohaselt. Kostja I on olnud passiivne ja ei ole ilmutanud mingit tahet võla 3/6
2-20-15758 tasumiseks. Ka kostja II oli teadlik täitemenetlusest, aga ei näidanud üles initsiatiivi asja lahendamiseks. 18.05.2021ja 28.09.2021 istungid
18.05.2021 istungil avaldas hageja, et täitemenetluse raames on laekunud 714,21 eurot. Pooled arutasid kompromissi, kuid ei jõudnud kokkuleppele.
Kostjad ei esitanud vastuhagi ning kostja I selgitused pensioniosakute tagastamise osas ei olnud selged. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja selgitab, et põhivõlgnevus on 5989,11 eurot. Hageja oli nõus, et kostja II tasub 2500 eurot kahe aasta jooksul ja kostjal I on võimalik ülejäänud raha tasuda pensioniosakutega. Kostja I ei soovi seda teha. Kostja I soovib võlga tasuda osamaksetega. Kostjad leiavad, et ühisvara jagamine ei ole põhjendatud, kuna võlga saab tasuda ka ositi. Võlgnevus oli üle 10 000 euro, tänaseks on kaks korda väiksem.
Kohus tutvunud poolte seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on märkinud, et kolleegium leiab, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 2-181611).
2-20-15758 töövõimetoetus 461.59 eurot, puuetega inimese sotsiaaltoetus 41,17 eurot. Kostja I suhtes ei ole menetluses varem täiteasju alustatud. Arvestades kostja I sissetuleku suurust, kohustusi, varalist seisu ning varem algatatud täitemenetluste arvu ei ole 26.08.2020 seisuga sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvelt täitemenetluse raames võimalik (dtl 16). Kostja I ei ole kohtule esitanud tõendeid, et tema varanduslik olukord oleks erinev, kui kohtutäituri tõendis kajastatud.
5/6
2-20-15758
(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.