Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-22-113886

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-22-113886 kohtule saadetud vastuskirjas, et võtab hagi õigeks ega pea kohtuistungi pidamist vajalikuks. Kostja kinnitas, et on nõus sellega, et kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab temalt lapse A. K. e kasuks välja elatise perekonnaseaduse § 101 järgi arvutatud määras alates 24.04.2022.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, nagu hagiavalduses taotletakse.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on nõude õigeks võtnud ega esita sellele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et A. K. (hageja) on K. E. ja K. K. e (kostja) ühine alaealine laps, sündinud XXX. a. Vanemate kooselu lõppes 19.12.2021. a ja alates sellest ajast elab hageja oma ema juures. Kostja elab lapsest eraldi. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Alates 01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotleb hageja kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras muutuva suurusena alates 24.04.2022. a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega esitanud PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuvat

2-22-113886 põhjust, mis annaks alust temalt elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud määra. Poolte vahel puudub ka vaidlus PKS §-s 101 sätestatud elatise arvestamise aluseks olevate asjaolude üle. Muu hulgas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale makstakse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähem kui seitse päeva kuus, millisel juhul ei tule PKS § 101 järgi elatise arvestamisel elatise summat proportsionaalselt vanemaga koos veedetava ajaga vähendada. Riigikohus on 22.06.2022. a otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 18) avaldanud seisukohta, et kui kohus mõistab välja elatise pärast 1. jaanuari 2022 muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust kindla summana välja arvutama ja võib elatise välja mõista muutuva suurusena. Sealjuures on Riigikohus selgitanud, et kui kohus mõistab alates 1. jaanuarist 2022 elatise välja muutuva suurusena, on lahend TsMS § 442 lg 5 mõttes selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt PKS § 101 lg-le 3 ning PKS § 101 lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Antud juhul on hageja taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist muutuva suurusena PKS § 101 alusel arvutatuna. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, märgib kohus otsuse selguse ja täidetavuse huvides otsuse resolutsioonis elatise kogusumma, mis PKS § 101 alusel arvutades on 225,64 eurot ((209,20 eurot (baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud igakuine elatis tasuda ette sama kuu

2-22-113886 Käesoleva otsusega lahendab kohus alaealise lapse ülalpidamisasja ja seetõttu tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.