Kohtutoimik 2-22-17732
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Raivo Einula
Kohtuotsuse kuupäev
8. detsember 2022
Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
8. detsember 2022 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, 10115 Tallinn)
Kohtutoimiku number
2-22-17732
Tsiviilasi
N A vs M A abielulahutuse nõudes
Kohtuistung (poolte ärakuulamine)
08.12.2022
Menetlustoiming
Lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N A (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja M A (isikukood xxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv
xxx Tallinna
Kohtutoimik 2-22-17732
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata, esitades motiveeritud apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Asjaolud 24.11.2022 esitas N A kohtule hagi M A vastu abielulahutuse nõudes. Pooled on abiellunud Tallinnas xxx. Abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx. Hagiavalduses leiab hageja, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hagi kohtule esitamise ajal pooled elasid lahus ning neil puudub ühine majapidamine. Kostja ei ole nõus lahutama abielu kohtuväliselt. Perekond on purunenud ja abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus võttis määrusega hagi menetlusse 25.11.2022. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kohus peab abieluasjas pooled ära kuulama (TsMS § 346 lg 2). Kohus kuulas pooled ära kohtuistungil. Hageja ja kostja kuulati isiklikult, vahetult ära Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.12.2022. Hageja N A kinnitas kohtus, et ta jääb abielulahutuse hagi juurde ning välistab leppimise kostjaga abielu jätkamise eesmärgil. Ta palus kohtul lahutada abielu. Pooled on lõplikult lahku läinud 19.10.2022, mil kostja asus elama eraldi. Pooltel on abielust sündinud kaks last. Hageja seletas, et soovib lahutada sellepärast, et pooltel esineb tihti tülisid ja arusaamatusi. Hageja oli 2016. aastal pöördunud kohtusse abielu lahutamiseks, kuid siis võttis hagi tagasi. Pooled on käinud ka perelepituses ja -nõustamisel. Ühist kooselu käesoleval ajal pooltel enam ei ole ja hageja ei näe seda enam võimalikuna ka tulevikus. Abielusuhted on hageja hinnangul lõppenud lõplikult. Hageja avaldas kohtule, et ta ei ole nõus kostjaga enam leppima. Hageja väitel varasemalt on pooled proovinud seda, kuid tulutult. Kostja M A kinnitas, et pooltel on erimeelsusi esinenud ja pooled on paaril korral käinud ka perelepitusel. Kostja siiski ei soovi lahutust, vaid tahaks käia veel perenõustamisel või osaleda pereteraapias eesmärgiga taastada abielusuhe ja säilitada perekond. Samas avaldas kostja kohtule, et ta ei taha abielu lahutada. Kostja soovis, et kohus määraks pooltele aja leppimiseks ja võimalusel kohustaks abikaasasid käima perelepituses eesmärgiga säilitada abielu ja perekond. Kohus küsitles ärakuulamisel hagejat korduvalt seonduvalt kostja sooviga leppida. Hageja välistas leppimise kategooriliselt ja palus, et kohus rahuldaks esitatud hagi.
Kohtutoimik 2-22-17732
Kohtuotsuse põhjendused PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 1 kehtestab, et abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu. Hageja väitel on poolte abielusuhted pöördumatult katkenud ning hageja ei soovi enam kostjaga abielus edasi olla ja välistab täielikult mistahes leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete jätkumise. Pooled elavad käesoleval ajal faktiliselt lahus. Pooled ei ole vahepeal üritanud abielusuhet jätkata ega suhelnud abielusuhete taastamise teemal. Kostja vaidles küll sõnades abielulahutusele vastu, kuid ei ole esitanud kohtu hinnangul siiski ühtki mõistlikku, kaalukat põhjendust, miks ta ei ole hagiga nõus. Kostja ühepoolne soov käia perenõustamisel või osaleda pereteraapias on inimlikult küll mõistetav, ent ei ole kohtu arvates argument, miks peaks jätma hagi rahuldamata. Pooled ei ole avaldanud kohtule ühist, so mõlemapoolset soovi neile anda aega leppimiseks ega ole ka püüdnud abielusidet taastada ja abielusuhet jätkata. Hageja on mistahes leppimise kindlameelselt ka välistanud ja avaldanud, et tema taluvuse piir on ületatud ning ta enam ei soovi kostjaga abielus olla. Seepärast ei pea kohus võimalikuks anda pooltele leppimisaega. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada ning seega hagi rahuldada. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja poolte abielu ei ole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele ja kindlale veendumusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui poolte teravnenud suhted on muutunud väljakannatamatuks ja talumatuks, siis ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks ja leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Ka abielusuhtes säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasa valikuvabadust austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistub. Hageja on
Kohtutoimik 2-22-17732
kategooriliselt leppimise vastu ning juba ainuüksi seepärast ei pea kohus võimalikuks asjas menetlust peatada pooltele leppimisaja andmisega. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks, austuseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ja igaühel on õigus teha oma vabad valikud. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Pooled elavad praegu teineteisest lahus. Nad ei ole ka kohtule teadaolevalt ka proovinud abielusidemeid taastada, millest kohus järeldab, et poolte abielusuhted on lõplikult katkenud. Seega ei ole abielu jätkamine või katkenud abielusideme taastamine kohtu hinnangul võimalik ega perspektiivikas. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest veendunult avaldab, et tema ei soovi enam abielu (see tähendab abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses esitatud abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/
Raivo Einula, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.