lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-13808/19

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-13808/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2415
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 1, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPankrS § 141 lg 1, 2PankrS § 83 lg 1, 5VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselPankrS § 2PankrS § 77

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Tsiviilasja number

2-15-13808

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

24.03.2016 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kohtuasi

Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised

Liili Lauri XXXAS (pankrotis) juhatuse liikme XXX hagi

XXXAS

(pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot TsMS § 131 alusel 01.03.2016 Hageja XXXAS (pankrotis) juhatuse liige XXX, isikukood XXX, XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts, e-posti aadress: [email protected] Kostja XXXAS (pankrotis), registrikood XXX, XXX, esindaja toimkonna esimees XXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jaanus Prost

Kohtuistungil viibisid

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Jaanus Prost

Kohtuotsuse resolutsioon.

1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks XXXAS (pankrotis) üldkoosolekul vastu võetud otsused nr 1 ja 2.

võlausaldajate

septembri

3.Jätta tsiviilasja menetluskulu kostja kanda.
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 131Hagihind juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise puhul
TsMS § 132 lg 4Hagihind mittevaralise nõude puhul
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 229 lg 1Tõendi mõiste
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 632 lg 1Apellatsioonitähtaeg
TsMS § 633 lg 1Apellatsioonkaebuse vorm ja sisu
VÕS § 180 lg 1Ettevõtte üleminek
VÕS § 181Kohaldamise piirangud
Mõista kostjalt XXXAS (pankrotis) välja hageja XXX kasuks menetluskulu 2094 eurot. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
1.Harju Maakohtule 17.09.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutati XXXAS (pankrotis) pankrot välja 20.12.2013 ning pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. 26.08.2015 avaldati teade üldkoosoleku kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded, kus päevakorras olevaks küsimuseks oli ettevõtte ülemineku heakskiidu otsustamine. Võlgniku võlausaldajate 07.09.2015 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsused, millega anti nõusolek XXXAS (pankrotis) ettevõtte üleminekuks XXXOÜ-le ja otsustati ettevõtte üleminekuga lugeda mitte üleantuks XXXAS (pankrotis) nõudeõigused juhatuse liikme XXX vastu, mis tulenevad juhatuse liikme kohustuste rikkumisest.
2.Hageja hinnangul on üldkoosolek ületanud oma pädevust otsuste vastuvõtmisel. XXXOÜ ei ole sõlminud võlgnikuga ettevõtte võõrandamislepingut. Võlausaldajad ei saa vastu võtta otsuseid, mis ei ole sätestatud PankrS § 77 või muu seadusega, seetõttu on tegemist seadusevastase otsusega. Ükski seadus ei võimalda võlausaldajate üldkoosolekul otsustada ettevõtte üle antuks, kui ei toimu ettevõtte müüki. PankrS § 141 lg 1 kohaselt võib haldur müüa ettevõtte või selle iseseisva osa üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Olemasoleval juhul ei ole toimunud ega toimu ka tulevikus ettevõtte või selle iseseisva osa enampakkumiseta müüki. Tegemist ei ole PankrS § 141 lg-s 2 sätestatud küsimuse otsustamisega ning muud PankrS sätted ei näe ette ettevõtte ülemineku tagantjärgi heakskiitu võlausaldajate üldkoosoleku poolt.
3.Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu. Kostja XXXAS (pankrotis) esindaja seisukohad.
4.Kostja hagi ei tunnista (tlk 36). Hagejal puudub õigus vaidlustada üldkoosoleku otsust. Üldkoosoleku otsus on tehtud kooskõlas PankrS § 77 punktiga 9 ja § 141 lg 2 punktiga 1. Kostja leiab, et ettevõtte võõrandamiseks nõusoleku andmine on üldkoosoleku pädevuses. XXXOÜ ainuosanik on XXX, kes on XXX isa ja seega tema suhtes lähikondne. Võlausaldajate üldkoosolekuga on antud nõusolek XXX keskkonna haldamise ja valuutaoperatsioonide ettevõtte üleandmiseks XXXOÜ-le seadmata üleandmise vormi osas piiranguid. Toimunud on ettevõtte müük. PankrS § 141 regulatsioon on kohaldatav analoogia korras ka sel juhul, kui ettevõtte võõrandamine toimub muul viisil kui müük. Seega seadus ei näe ette, kas võlausaldajate üldkoosolek peab andma nõusoleku ettevõtte võõrandamiseks enne või pärast ettevõtte müüki. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused on kehtivad.

Kohtuotsuse põhjendus

5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6.Hagi on kohtule esitatud 17.09.2015. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend.
7.PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. XXXAS (pankrotis) juhatuse liige XXX esitas hagi XXXAS (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 17.09.2015. Harju Maakohtu 21.09.2015 määrusega on hagi menetlusse võetud (tlk 29). Võlgniku võlausaldajate 07.09.2015 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsused, millega anti nõusolek XXXAS (pankrotis) ettevõtte üleminekuks XXXOÜ-le ja otsustati ettevõtte üleminekuga lugeda mitte üleantuks XXXAS (pankrotis) nõudeõigused juhatuse liikme XXX vastu, mis tulenevad juhatuse liikme kohustuste rikkumisest ( tlk 18-23).
8.Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kontrollib kohus avalduses toodud asjaolusid PankrS § - s 83 lg 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Võlgniku vastu esitas pankrotiavalduse võlausaldaja XXXOÜ (tlk 6-16), pankrotimenetluses on pankrot välja kuulutatud Harju Maakohtu 20.12.2013 määrusega ja pankrotihalduriks on määratud L. Müürsoo. Vastavalt PankrS § - le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Seega leiab kohus, et antud tsiviilvaidluses saavad vastuväiteid esitada PankrS § -s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab Viljar Kähari.
9.Hagi asjaolude kohaselt esineb koosolekul vastuvõetud otsuste mittevastavus seadusele PankrS § 83 esimese lõike kohaselt, sest võlausaldajate üldkoosolekul puudus PankrS § -st 77 ja 141 pädevus heaks kiita ettevõtte üleminekut. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu (PankrS § 2). Kohus nõustab hagejaga,

et võlausaldajate üldkoosoleku pädevus pankrotimenetluses ei ole piiramatu ning see tuleneb otseselt pankrotiseadusest, Pankrs §-st 77 ja antud juhul leiab kohus, et nimetatud otsuste vastuvõtmiseks pädevus puudus ning see ei ole kooskõlas seaduse üldise eesmärgiga. PankrS § 77, punkt 5 järgi kuulub võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse muuhulgas ka pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Võlausaldajate pädevus seoses pankrotivara müügiga seonduva otsustamises piirdub seaduses eraldi sätestatud õigusega ja võlausaldajate üldkoosoleku pädevust täpsustavaks normiks on § 133, mis puudutab esimest üldkoosolekut, § 137 vara enampakkumiseta müüki ning § 134 vara müüki menetluses esitatud kompromissettepaneku korral ning § 141. PankrS § 141 lg 1 kohaselt ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa võib haldur müüa üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Muu pädevus võlausaldajate üldkoosolekul seoses vara müügiga või hilisema heakskiitva otsuse andmisega väidetava ettevõtteüleminekuga, puudub. Seega ei saa üldkoosoleku heakskiitev nõusolek XXXAS (pankrotis) ettevõtte üleminekuks XXXOÜ-le ja otsus ettevõtte üleminekuga lugeda mitte üleantuks XXXAS (pankrotis) nõudeõigused juhatuse liikme XXX vastu, mis tulenevad juhatuse liikme kohustuste rikkumisest, olla kehtivad.

10.VÕS § 180 lg 1 kohaselt võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. VÕS § 181 kohaselt ei kohaldada VÕS neljandas jaos olevaid sätteid ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses. 07.09.2015 üldkoosoleku otsusest (tlk 23) nähtuvalt toimus väidetav ettevõtte müük mitte pankrotimenetluse käigus, vaid XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingu alusel. Kohus märgib, et sellekohaseid tõendeid ei ole esitatud, isegi kui ettevõtte vara on vähenenud, on pankrotihalduril õigus kaaluda pankrotiseadusest lähtuvalt tehingu tagasivõitmise võimalusi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 järgi tagasivõitmisel tunnistab kohus käesoleva seaduse §des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.
11.TsMS § 132 lg 4 p 8 alusel on hagihinnaks 3500 eurot.
12.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda.
13.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
14.Hageja on kohtule esitanud avalduse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 3704 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt peab kostja tasuma hagejale alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 3042 eurot (sh käibemaks), riigilõiv hagilt 300 eurot, riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja 01.03.2016 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemise kulu 312 eurot (sh käibemaks).

15.Kostja peab hageja menetluskulude mõistlikuks ja põhjendatud suuruseks 1625 eurot. Kostja leiab, et hageja esindaja ajakulu ei ole mõistlik. Hagejal ei olnud vaja hagiavalduse koostamiseks läbi töötada uusi materjale, sest hageja oli materjalidega eelnevalt kursis. Samuti ei saanud hagejal kuluda 4 tundi ja 45 minutit hagiavalduse koostamiseks. Hageja ei ole pidanud hagi esitamiseks tutvuma täiendavate materjalidega ega töötama läbi uusi dokumente. Hagiavalduse sisulise osa pikkuseks on 2 lehekülge, mille koostamine ei ole nii ajamahukas nagu hageja on menetluskulude nimekirjas välja toonud. Kostja leiab, et põhjendatud menetluskuluks on 1,5 tundi, mis sai kuluda 2 lehekülje pikkuse hagiavalduse koostamiseks. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et kostja 14.10.2015 vastuse läbi töötamine ning kirjaliku vastuse koostamine võttis aega 6 tundi ja 25 minutit. Kostja leiab, et põhjendatud ajakulu on 4 tundi, kuna kostja vastuse sisulise osa pikkus oli 5 lehekülge ning hageja poolt esitatud vastuse pikkuseks oli 5 lehekülge. Lisaks puudusid uued asjaolud, mille üle vaielda. Kostja vastuse läbitöötamine ning sellele vastuse koostamine ei saanud võtta aega 6 tundi ja 25 minutit, kuivõrd hageja vastus ei sisaldanud uut sisu vaidluse lahendamiseks. Kostja leiab, et eelnevalt kirjeldatud menetlusdokumentide puhul on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjas oli määruskaebusele kulunud ajakulu 3 tundi ja 10 minutit. Tallinna Ringkonnakohus jättis enda 14.12.2015 kohtumäärusega määruskaebuse rahuldamata. Kostja leiab, et hageja poolt määruskaebuse esitamine oli ebavajalik ning määruskaebuse koostamisele kulunud ajakulu ei ole tsiviilasjas 2-15-13808 vajalik. Samuti ei ole käesolevas tsiviilasjas vajalik menetluskulu määruskaebuse eest tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vajalik menetluskulu summas 461,67 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirjas toonud välja, et kostja 08.01.2016 vastuse läbitöötamine ning sellele kirjaliku vastuse koostamine võttis hagejal aega 5 tundi ja 10 minutit. Kostja 08.01.2016 esitatud seisukoha pikkus oli sisulise osa poolest 3 lehekülge pikk ning hageja 21.01.2016 esitatud vastuse sisulise osa pikkuseks 2 lehekülge. Kostja ei nõustu hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud ajakuluga. Kostja leiab, et antud menetlusdokumendi koostamine polnud vajalik ega põhjendatud, sest selles ei sisaldunud uusi asjaolusid ega väiteid, vaid üksnes juba esitatud seisukohtade kordusi. Isegi kui dokumendi esitamine oli asjakohane, siis saab selle koostamise mõistlikuks ajakuluks pidada 1 tundi. Hageja esitas 04.03.2016 täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja on täiendavas menetluskulude nimekirjas toonud välja, et kohtuistungiks ettevalmistamine ning kohtuistungil osalemine võttis aega 2 tundi. Kuna hageja tunnihind on 130 eurot, siis on õigustatud ajakulu ning menetluskulu 260 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks.
16.Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud kuluga, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmist kostjalt kohus põhjendatuks ei pea, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu määruse

muutmata. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kulu, mis on seotud määruskaebuse koostamisega (3 tundi ja 10 minutit).

17.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud hagi aluseks olevate dokumentide läbitöötamiseks ja hagiavalduse koostamiseks 4 tundi ja 45 minutit. Käesoleval juhul on hagiavalduse pikkuseks ligikaudu 2 lk ning tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mistõttu kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks hagi aluseks olevate dokumentide läbitöötamiseks ja hagiavalduse koostamiseks 3 tundi. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindajal kulunud kostja 14.10.2015 vastuse ja menetluskulude tagatise taotluse ning lisade läbitöötamiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks kostja vastusele ja taotlusele 4 tundi ja 45 minutit. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal kulunud hageja kirjaliku vastuse kostja 14.10.2015 täiendusele 1 tund ja 40 minutit. Arvestades kostja vastuse sisulist osa ja mahtu (4 lk) ning hageja kirjalikus vastuse sisulist osa (3,5 lk), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kostja vastuse läbitöötamiseks ja seisukoha esitamiseks 4 tundi. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejal kulunud kostja 08.01.2016 vastuse läbitöötamiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks kostja vastusele 5 tundi ja 10 minutit. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kostja 08.01.2016 vastuse läbitöötamiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks 2,5 tundi, kuivõrd uusi asjaolusid ega dokumente ei ole tulnud hagejal läbi töötada ning kostja vastuse sisuline osa oli 2 lk ja hageja vastuse sisuline osa oli 1,5 lk. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja kulu 01.03.2016.a kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil osalemise eest kogumahus 2 tundi ja kogusummas 320 eurot (s.o 130 x 2 = 260 eurot + käibemaks summas 52 eurot). Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku 11 tundi ja 30 minutit. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud summas 2094 eurot ((11,5 h x 130) x 1,2) + 300.
18.TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval