ERGO Insurance SE hagi A.D. vastu 3960,09 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3960,09 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. septembri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.D. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): A.D. (ik: XXXX) Vastustaja (hageja): ERGO Insurance SE (rk: 10017013), esindaja Kairi Koppel
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. septembri 2015 otsus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.D. kanda.
2.Välja mõista A.D.lt ERGO Insurance SE kasuks menetluskulude katteks 325 eurot.
3.Vabastada A.D. TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 275 euro riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.ERGO Insurance SE esitas 23.12.2014 A.D. vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna võlgnik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 13.02.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis ERGO Insurance SE nõude A.D. vastu 3960,09 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Esitatud hagiavalduses palus ERGO Insurance SE mõista liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel A.D.lt välja hageja kasuks liikluskahju ja käsitluskulud kokku 3960,09 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 03.08.2012 Venemaa Föderatsioonis liiklusõnnetus, kus kostja, olles alkoholijoobes, juhtis sõidukit Volvo (XXX) ning põhjustas varalise kahju veokile MAN (XXX) ja haagisele Schmitz (XXX). Sõiduki Volvo suhtes oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõlmitud liikluskindlustuse leping ERGO Insurance SE-s. Hageja on hüvitanud liikluskahju kogusummas 3443,56 eurot. Liikluskahju koosneb kahjustusi saanud sõiduki MAN ja haagise Schmitz remondikuludest ning ERGO RUSS käsitluskuludest. Hüvitatud liikluskahjule lisandub hageja käsitluskulu 516,53 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt viibis kostja pärast 03.08.2012 liiklusõnnetust kuni 24.08.2012 ravil Šuja linnahaiglas ning haiglasse sattudes võeti kostjalt vereproov ja alkoholijoobe tunnuseid ei avastatud. Kogu ravil viibimise aja jooksul kostjat kusagile ei kutsutud, mingeid protokolle õigusrikkumise kohta ei koostatud, samuti ei viidud teda narkodispanserisse. Hagiavaldusele lisatud haldusõigusrikkumise protokoll on võltsitud ja selle sisu ei vasta tõele. Kostja töötas OÜ-s NHL-Trans, protokollis on sõiduki omanikuks märgitud aga Ilanda-Auto OÜ, kus kostja kunagi töötanud ei ole. Hagiavalduses on toodud, et kostja juhtis sõidukit Volvo, kahju on aga tekitatud sõidukile MAN. Kostja palus erilist tähelepanu pöörata asjaolule, et kostjale esitati pretensioon seoses liiklusõnnetusega alles peale seda, kui kostja esitas kohtusse tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõude (tsiviilasi nr 2-13-37211). Kuna kostja ei ole sõidukit alkoholijoobes juhtinud, siis puudub ka alus nõuda kostjalt liikluskahju hüvitamist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 9. septembri 2015 otsusega hagi ja mõistis A.D.lt välja ERGO Insurance SE kasuks 3960,09 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude (riigilõiv) katteks 325 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt asja materjalidest nähtub, et: 1) 09.08.2012 on Venemaa Föderatsiooni Šuja linna politseiametnik koostanud haldusõigusrikkumise protokolli nr 37 OB 335330 selle kohta, et kostja, juhtides sõidukit Volvo FH-440 (XXX) (omanik Ilanda-Auto OÜ) pani 03.08.2012 kell 20.30 Rostovi–Ivanovo– Nižni Novgorodi mnt 252. kilomeetril toime seaduserikkumise, juhtides sõidukit alkoholijoobes (Venemaa Föderatsiooni liikluseeskirja alapunkt 2.7). Protokolli on märgitud kostja seletus „ei mäleta midagi“ ja allkiri. Protokollis on märgitud, et kostjale on tema õigusi ja kohustusi selgitatud ning antud protokolli koopia. Protokollile on lisatud Ivanovo oblasti narkoloogia dispanseri tõendi dublikaat; 2) Ivanovo oblasti narkoloogiadispanseri tõendi keemilis-toksikoloogiliste uuringute tulemuste kohta kohaselt suunati 03.08.2012 Šuiski rajooni keskhaigla poolt keemilis-toksikoloogilisele uuringule A. D. bioloogiline objekt (kood XXX, veri), milles 07.08.2012 tehtud uuringutes leiti etanooli kontsentratsiooniga 2,3 promilli; 3) Šuja keskhaigla haigusloo väljavõtte kohaselt viibis kostja ravil 03.–24.08.2012 diagnoosiga kaela lõikehaav, lai vasaku õla lõikehaav, vasaku õla ja aba pehmete lihaste kehaväline ese trauma tõttu liiklusõnnetuses. Väljavõttes on toodud andmed vere ja uriini analüüside kohta. Kohus leidis, et p-des 1 ja 2 nimetatud tõenditega on tõendatud, et kostja juhtis 03.08.2012 sõidukit alkoholijoobes ning põhjustas liiklusavarii. Kohus ei nõustunud kostjaga, et haigusloo väljavõttega on tõendatud, et haiglasse sattudes ei tuvastatud kostjalt võetud vereproovist joobetunnuseid. Ivanovo oblasti narkoloogiadispanseri tõendist nähtub, et kostja vereproov suunati 03.08.2012 eraldi uuringutele narkoloogiadispanserisse ja keemilis-toksikoloogilistes uuringutes leiti verest etanooli kontsentratsiooniga 2,3 promilli. Seega teostati joobe tuvastamist vere uuringutega eraldiseisvalt ning haigusloo väljavõte, milles on märgitud andmed vere ja uriini proovide kohta, ei peagi sisaldama alkoholijoobe mõõtmise tulemusi. Kostja väited selle kohta, et haldusõigusrikkumise protokoll on võltsitud ja selle sisu ei vasta tõele, on paljasõnalised. Protokolli võltsimise ja selle sisu õigsuse kohta ei saa teha järeldust ainuüksi selle pinnalt, et sõiduki omanikuna on protokolli märgitud Ilanda-Auto OÜ, kus kostja pole kunagi töötanud, kostja töötas OÜ-s NHL-Trans. Sõiduki omanik ja kostja endine tööandja ei pea olema üks ja sama isik. Kindlustuspoliisist nr L005137687/2 nähtub, et sõiduki Volvo FH-440 (319BBE) kindlustusvõtjaks oli AS DNB Pank ning vastutavaks kasutajaks (mitte omanikuks) OÜ NHL-Trans. Kostja väide selle kohta, et hagiavalduses on toodud, et ta juhtis sõidukit Volvo, kahju aga on tekitatud veokile MAN, on õige, kuid ei oma sisulist tähendust, sest hageja taotleb regressi korras kahju hüvitamist, mille hageja ise on hüvitanud ERGO RUSS kindlustusseltsile, mis on ERGO Insurance SE Venemaa äripartner ning tegutseb 19.12.2008 sõlmitud kindlustusseltside ERGO RUSS ja ERGO Baltic States vahel sõlmitud vastastikuse koostöö lepingu alusel. ERGO RUSS kindlustusselts on hüvitanud kahju 3443,56 eurot sõiduki MAN ja haagise Schmitz omanikule (tl 23–30). Kostja seisukoht, et erilist tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et varem talle pretensioone seoses liiklusõnnetusega ei esitatud ning pretensioon tekkis peale seda, kui kostja esitas saamata jäänud palga nõude tööandja vastu kohtusse (tsiviilasi nr 2-13-37211), on arusaamatu, sest saamata jäänud töötasu vaidluse ja käesoleva vaidluse vahel puudub igasugune seos. Hagi on õiguslikult põhjendatud LKS § 48 lg 2 p-ga 2, mis sätestab, et kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis
sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Sama seaduse § 48 lg 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega koos sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. septembri 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sattus 03.08.2012 avariisse vaid kostja juhitud mootorsõiduk Volvo. Teisi mootorsõidukeid ega haagiseid avariis ei osalenud (kostja sõiduk kaotas juhitavuse ja kukkus sillalt alla). Seega puudub alus nõuda kostjalt sõidukile MAN tekitatud kahju hüvitamist; 2) toimetati kostja peale avariid raviasutusse, kus ta oli ravil kuni 24.08.2012. Sellel aja jooksul ei toimetatud kostjat ei politseisse ega muusse raviasutusse ning mingeid protokolle politseis ei koostatud. 09.08.2012 koostatud haldusõigusrikkumise protokoll, kus puudub kostja allkiri, ja Ivanovo oblasti narkoloogiadispanseri tõend on võltsitud. Kohus ei määranud käekirjaekspertiisi võltsitud protokolli kontrollimiseks. Kui kostja peale tervenemist 09.08.2013 pöördus Viru Maakohtusse hagiga endise tööandja OÜ NHL-Trans vastu saamata töötasu väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-13-37211), siis sai kostja nii Viru Maakohtust kui ka Tartu Ringkonnakohtust eitavad otsused, kuna menetluses selgus, et kostjal olid töösuhted endise tööandjaga lõppenud juba 30.07.2012. Seega avarii toimumise ajal ei olnud kostjal töösuhet liikluskahjuhüvitise saajaga, s.o OÜ-ga NHL-Trans.
5.ERGO Insurance SE vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas hageja kostjale kogu informatsiooni kahju hüvitamise kohta I astme menetluses ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud; 2) asus kohus põhjendatult seisukohale, et kostja väited selle kohta, et haldusõigusrikkumise protokoll on võltsitud, on paljasõnalised. Kohus leidis, et esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõidukit alkoholijoobes, mistõttu on hagi ka õiguslikult põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 09.09.2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Tõendatud ei ole apellandi väide, et 03.08.2012 toimunud liiklusavariis ei osalenud teisi sõidukeid ning seetõttu puudus hagejal õigus nõuda temalt sõidukile MAN tekitatud kahju hüvitamist. ERGO RUSS Kindlustusseltsi arved (tl 24-29) tõendavad, et 03.08.2012 liiklusavariis osales lisaks kostja juhitud sõidukile VOLVO reg nr 319BBE ka S. K. poolt juhitud sõiduk MAN reg nr XXX koos haagisega Schmitz reg nr XXX ning varalise kahju teisele liiklusavariis osalenud
sõidukile põhjustas kostja, juhtides sõidukit VOLVO reg nr XXX alkoholijoobes. Samuti nähtub maksekorraldusest nr 159206 (tl 23), et hageja on ERGO RUSS Kindlustusseltsile hüvitanud kahju 3443,56 eurot, mille ERGO RUSS Kindlustusselts on maksnud sõiduki MAN ja haagise Schmitz omanikule.
7.2.Paljasõnaline on apellandi seisukoht, et 09.08.2012 koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja Ivanovo oblasti narkoloogiadispanseri tõend on võltsitud. Maakohus on nimetatud tõendeid hinnanud ning kohtuotsuse p-s 7 jõudnud põhjendatud järeldusele, et kostja juhtis 03.08.2012 sõidukit alkoholijoobes ning põhjustas liiklusavarii. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kindlustuspoliisist nr L005137687/2 nähtuvalt oli sõiduki VOLVO reg nr 319BBE vastutavaks kasutajaks OÜ NHL-Trans ning kostja juhtis nimetatud sõidukit töösuhtest tulenevalt. Tähendust ei ole sellel, kes oli sõiduki omanik. Põhjendatud on ka see maakohtu järeldus, et tsiviilasjal nr 2-13-37211 (kostja hagi endise tööandja OÜ NHL-Trans vastu töövaidluses) puudub seos käesoleva tsiviilasjaga. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse võtta tsiviilasja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 07.04.2015 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-37211.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2015 määrusega vabastati A.D. menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel osaliselt, s.o 275 eurot, riigilõivu tasumisest. Ülejäänud osas, s.o 50 eurot, on A.D. riigilõivu tasunud. Sotsiaalkindlustusameti Rakvere büroo 18.03.2015 otsuse (tl 69) järgi on A.D.l tuvastatud raske puue ning tema sissetulekuks on töövõimetuspension 237 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et esineb TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud mõjuv põhjus A.D. vabastamiseks riigilõivu 275 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejal menetluskulusid apellatsioonimenetluses ei esine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.