lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-106875/33

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-106875/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1656
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2022.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-106875

Tsiviilasi

R-R R hagi K R vastu elatise nõudes 1800 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R-R R (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post xxx) Kostja: K R (isikukood xxx, e-post xxx ) kirjalik menetlus

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K Rlt elatis R-R R kasuks alates 01.03.2022 kuni R-R R täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 100 eurot kuus.
3.Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks R-R R arveldusarvele nr xxx, selgitusega: elatis lapsele.
4.Juhul, kui K R on kohtumenetluse kestel R-R Rle maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.04.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt viibib R-R R (hageja) alates 01.12.2020 asendushooldusteenusel Tallinna Lastekodus, riiklikul ülalpidamisel. Harju Maakohtu 6.11.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx piirati K R (kostja) isikuhooldusõigust hageja elu- ja viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse osas, samuti piirati kostja varahooldusõigust hageja suhtes. Hageja eestkostjaks tema elu- ja viibimiskoha määramise, tervise, hariduse ning varahoolduse osas kuni tema täisealiseks saamiseni või kuni kostja hooldusõiguse taastamiseni, määrati Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Kostja ei ole hageja suhtes hooldusõiguse taastamiseks samme astunud ega pojale elatist maksnud. Hooldusõiguse äravõtmine vanemalt ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 1983 eurot, s.o asendushooldusteenus perekodus 1943 eurot ning huvitegevuses osalemine 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatisraha igakuiselt alates 01.03.2022 summas 200 eurot. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et on hagejale soetanud iphone11 kahe aasta peale, mida iga kuu tasub koos netiga 50 eurot. Samuti annab kostja hagejale taskuraha ca 100 eurot iga kuu, vajadusel toidab, ostab riideid ja kingib raha. Kostja ei ole võimeline hagejale rohkem midagi andma, sest ka kostja tütar vajab abi ning kostja ise on töövõimetu. Kohtu põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.

3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja emaks on kostja (dtl 40). Kohus on piiranud kostja isikuhooldusõigust hageja elu- ja viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse osas, samuti varahooldusõigust hageja suhtes (dtl 27-39). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud, s.o elatist tasunud. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust muul moel täitnud. Kohus peab vajalikuks ka korduvalt selgitada, et erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud

teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5.Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 200 eurot, s.o väiksemas ulatuses, kui kehtiv miinimum. Kohus on seisukohal, et iseenesest tagab miinimummääras elatise väljamõistmine alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13).
6.Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 1983 eurot, s.o asendushooldusteenus perekodus 1943 eurot ning huvitegevuses osalemine 40 eurot. Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses väiksemas ulatuses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Ka kostja ei ole oma vastuses iseenesest hageja igakuiseid kulusid ja nende suurust vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt 400 eurole.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul on kostja menetluses viidanud oma teise lapse ülalpidamiskohustusele ning oma majanduslikule olukorrale ja tervislikule seisundile.
8.Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud puuduv töövõime perioodiga 25.04.202224.04.2027 (dtl 69-71). Vara, mille arvelt elatist tasuda, ei ole kohus menetluses tuvastanud. Kostjal on pangakonto AS-s SEB Pank, mille saldo 02.09.2022 seisuga oli 0,15 eurot (dtl 109). 6 kuu jooksul on nimetatud kontole laekunud 1284,20 eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks ca 214 eurot kuus (dtl 103-108). Kuigi igakuiseid väljaminekuid ei ole kostja kohtule esile toonud, siis on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud võivad kostjal tekkida, s.h kulud söögile, tervishoiule, eluasemele. Kohus selgitab, et kuigi vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12), siis käesoleval juhul on tõendatud, et kostja ei ole suuteline oma tervisliku seisundi tõttu täiendavat sissetulekut teenima. Arvestades kostja igakuise sissetuleku suurusega ning asjaoluga, et kostjal on puuduv töövõime, siis on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud

välja mõista kostjalt elatis alla miinimummäära, s.o summas 100 eurot. Nimetatud summa määramisel lähtub kohus kostja vastuses väljatoodust, et ta on olnud suuteline tasuma hagejale taskuraha 100 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi kostja on menetluses viidanud ka oma teise lapse ülalpidamiskohustusele, siis rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja teine laps täisealine. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit teise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise osas. Seega kohus teise lapse olemasoluga elatise väljamõistmisel käesoleval juhul ei arvesta.

9.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis summas 100 eurot alates 01.03.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele iga kuu 1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval