Määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 432 eurot, millele lisandub käibemaks 86,40 eurot, kokku 518,40 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamiseks 67,48 eurot, millele lisandub käibemaks 13,49 eurot, kokku 80,97 eurot.
5.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperile ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (registrikood 12416958) arvelduskontole nr EE462200221056801647. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
2-16-266
6.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13. aprill 2016, algusega kell 09:00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas (Harju Maakohus, Kentmanni 13, 15 158 Tallinn, V korrus, saal nr 517).
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Kohtumäärus saata võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.
14.Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Asjaolud
1.XXX(avaldaja/võlgnik) esitas 08.01.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik sattunud majanduslikult väga raskesse olukorda seoses sellega, et on jäänud koos abikaasaga võlgu panga ees, kuna ei suutnud maksta eluasemelaenu. Võlgnik
2-16-266 töötab XXX OÜ-s ning tema igakuine sissetulek on 700 eurot. Avalduse kohaselt võlgniku igakuised sissetulekud ei võimalda võlgnikul võlakohustuste täitmist ka pikema ajaperioodi jooksul. Avaldaja on muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Avaldaja palub algatada enda suhtes eraisiku pankrotimenetlus, kuulutada välja enda pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2.11.01.2016 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 01.02.2016.
3.29.01.2016 teatas võlgnik ajutisele pankrotihaldurile, et pankrotiavalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistungi ajal viibib võlgnik välismaal ning tuleb Eestisse tagasi 15.03.2016.
4.31.01.2016 esitas Peeter Sepper ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgnik XXX(isikukood XXX) on abielus ning võlgnikul on kolm last. Võlgnik töötab XXX OÜs ning tema palk on 700 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on nominaalset vara töötasu näol summas 700 eurot kuus, aga samuti kodune vara ning isiklikud tarbeesemed. Täitemenetluse seadustiku kohaselt ei kuulu arestimisele töötasu 430 eurot kuus ning 1/3 sellest iga ülalpeetava kohta, s.o. 430 + 429,99 = 859,99 eurot. Seega ei kuulu töötasu osaliselt, aga ka kodune vara ja isiklikud tarbeesemed arestimisele ning pankrotivara hulka. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 17 163,23 eurot. Ajutine pankrotihaldur saab ajutise halduri aruandes esitatud andmetele tuginedes teha järelduse, et võlgniku vara ei kata temal lasuvaid kohustusi, mille kogusumma moodustab esialgsel andmetel vähemalt 17 163,23 eurot, ning nimetatud seisund ei ole vara olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Faktiliselt põhjustas maksejõuetuse suutmatus tasuda eluasemelaenu. Hüpoteegipidaja avalduse alusel realiseeriti korter laenuvõla katteks, kuid müügist laekunud summa ei katnud panga nõuet. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: olemasoleva vara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline vara seisund on alalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avaldust, mistõttu on alus välja kuulutada pankrot. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5,4 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 432 eurot, millele lisandub käibemaks 86,40 eurot, ning vajalikud kulutused summas 67,48 eurot, millele lisandub käibemaks 13,49 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (arvelduskonto nr EE462200221056801647), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitus välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.01.02.2016 kohtuistungil lükkas kohus pankrotiavalduse läbivaatamise edasi ning määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 18.03.2016.
6.18.03.2016 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Võlgnikul vastuväiteid ajutise pankrotihalduri tasu ja aruande osas ei olnud. Peeter Sepper on nõus jätkama pankrotihaldurina.
2-16-266 Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXXesitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul nominaalselt vara töötasu näol summas 700 eurot kuus, samuti ka kodune vara ning isiklikud tarbeesemed. Samas ei kuulu täitemenetluse seadustiku kohaselt töötasu osaliselt, aga ka kodune vara ja isiklikud tarbeesemed arestimisele ning pankrotivara hulka. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 163,23 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 22.03.2016 kl 14.00. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 13.04.2016 kell 09:00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal 517.
8.Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXpankrotihalduriks. Kohus määrab Peeter Sepperi võlgniku pankrotihalduriks.
9.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
2-16-266
10.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist.
12.PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti ja pankrotimenetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 1, samuti PankrS § 150 lg-st 2 jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda.
13.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 5,4 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 432 eurot, millele lisandub käibemaks 86,40 eurot, ning vajalikud kulutused summas 67,48 eurot, millele lisandub käibemaks 13,49 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitise määramist Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (arvelduskonto nr EE462200221056801647), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, kasuks. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitus välja mõista riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.
2-16-266 PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 432 eurot, millele lisandub käibemaks 86,40 eurot, kokku 518,40 eurot ning vajalike kulutuste katteks 67,48 eurot, millele lisandub käibemaks 13,49 eurot, kokku 80,97. Ajutise halduri tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus, tutvunud ajutise halduri ja võlgniku poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot Bürooteenused ja Õigusabi OÜ, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole EE462200221056801647. Ülejäänud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.