2-16-266/20 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

haldur võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning kohustada võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 17.11.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 800 eurot tähtajaga kuni 25.11.2016, alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud ühe võlausaldaja II rahuldamisjärgu nõue summas 17 813,17 eurot. Võlgnik nõudele vastuväidet ei esitanud. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Pankrotivara menetluses ei olnud. Võlgnik töötab ehitusettevõttes, tema palk ei kuulu arestimisele ega pankrotivara hulka. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei esitatud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei makstud. Jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega kinnitati pankrotimenetluses tasutud massikohustused summas 115,44 eurot. Peale jaotusettepaneku kinnitamist kulutusi ei tehtud. Pankrotimenetluse kulud olid järgmised: Kulu nimetus Ajutise pankrotihalduri tasu Käibemaks ajutise halduri tasult Ajutise pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused Käibemaks ajutise pankrotihalduri kulutustelt Pankrotihalduri taotletav tasu Käibemaks pankrotihalduri tasult Menetluskulud Pankrotitoimkonna liikmete tasud

(üldkoosoleku registreerimislehe, häälte määramise tabeli, pankrotihalduri ettekande, pankrotivara nimekirja, üldkoosoleku protokolli koostamine); nõudeavaldusega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine (registreerimislehe, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja koostamine); pangas allkirjaõiguste ja internetipanga vormistamine; pankrotiseaduses sätestatud aruannete, jaotusettepaneku ja menetluse lõpetamise taotluse koostamine. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ning neid esitada ei ole alust. Menetluskulusid ei olnud. Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused: ajutise pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 80,97 eurot. Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused on 115,44 eurot (sh käibemaks 19,24 eurot), mis sisaldavad töökoha üüri summas 81,12 eurot (1 tund 10,40 eurot x 7,8); transport ja parkimine (18 km) 6,82 eurot; materjalid, telefon, tasulised registrid 8,26 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotihalduri hinnangul faktiliselt põhjustas võlgniku maksejõuetuse suutmatus tasuda eluasemelaenu. Hüpoteegipidaja avalduse alusel realiseeriti korter laenuvõla katteks, kuid müügist laekunud summa ei katnud panga nõuet. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 163 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks, s.o Danske Bank AS Eesti filiaali nõude osas summas 17 813,17 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur taotleb tasu määramist tunnitöö alusel. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 7,8 tundi, mis sisaldab: pankrotimäärusega tutvumine, pankrotiteadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele 1,2 tundi; võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine - nõudeavaldustega tutvumine, häälte määramise tabeli, pankrotivara nimekirja, pankrotihalduri ettekande esimesel üldkoosolekul, registreerimislehe, üldkoosoleku protokolli koostamine, ettepaneku esitamine kohtule jätta pankrotitoimkond moodustamata 2,7 tundi; nõudeavaldustega tutvumine, nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise kuulutuse koostamine ja avaldamine, koosoleku läbiviimine 1,1 tundi; jaotusettepaneku koostamine, kuulutuse avaldamine sellega tutvumise võimaluste kohta 1,1 tundi; vestlus pankrotivõlgnikuga 0,3 tundi; PankrS §-s 132 sätestatud ettekande ja § 66 lg-s 1 sätestatud aruande koostamine 1,4 tundi. Töötasu arvutamisel on

haldur lähtunud tunnitasu määrast 80,00 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri töötasuks 624,00 eurot, millele lisandub käibemaks 124,80 eurot. Haldur taotleb tasu väljamaksmist OÜ-le Capitalist, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Võlgnik ja võlausaldajad halduri tasu osas vastuväited esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 624,00 eurot, millele lisandub käibemaks 124,80 eurot, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 748,80 eurot (sh käibemaks 124,80 eurot) väljamaksmisega OÜ-le Capitalist, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (arvelduskonto nr EE221010220192522224 AS SEB Pank). PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd kohus lõpetab XXXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu väljamaksmise OÜ-le Capitalist, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXXX (pankrotis) on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik töötab ehitusettevõttes. Võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada XXXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt kutsus pankrotihaldur 20.09.2016 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muu hulgas usaldusisiku suhtes ettepaneku tegemine. Antud pankrotimenetluses on üks võlausaldaja – Danske Bank AS Eesti filiaal, kelle esindaja osales koosolekul. Võlausaldaja tegi ettepaneku kohustada pankrotivõlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.