2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Villa Marika hageja AS-i Holmen Mets kasuks 31 765 (kolmkümmend üks tuhat seitsesada kuuskümmend viis) eurot 24 senti (26 471, 01 eurot + käibemaks 20% 5 294, 21 eurot)
3.Välja mõista OÜ-lt Villa Marika AS-i Holmen Mets kasuks viivis alates 21.02.2014.a - 22.03.2016 5 369 (viis tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot 82 senti ja alates 23.03.2016.a tasumata põhinõudelt (31 765, 24 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Poolte menetluskulud jätta kostja OÜ Villa Marika kanda.
4.1 Välja mõista OÜ-lt Villa Marika AS Holmen Mets menetluskulude katteks 3 714 (kolm tuhat seitsesada neliteist) eurot 40 senti. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AS Holmen Mets ja OÜ Villa Marika sõlmisid 25.01.2013.a seonduvalt Ollepi maaüksusega kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr T5/0113. Hageja täitis oma raielepingu p 3.1 tuleneva kohustuse ehk tasus Ollepi maaüksusel metsa raieõiguse eest OÜ-le Villa Marika 36 500 eurot (+ käibemaks). Kokku lepiti, et lõplik tasumine toimub peale materjalide realiseerimist. Vastavalt täiendavalt sõlmitud suulisele kokkuleppele oli Ollepi maaüksusel puidu ülestöötajaks OÜ Villa Marika.
2.Raietööde teostamine kostjal ei edenenud. 03.07.2013.a leppisid pooled kirjalikult kokku, et OÜ Villa Marika kohustub lõpetama raietööd Ollkepi maaüksusel hiljemalt 2013. aasta juulis. OÜ Villa Marika ei täitnud kokkulepet. 04.02.2014.a sõlmisid pooled kokkukeppe, mille p 3 järgi ostis OÜ Villa Marika tagasi Ollepi maaüksusega seotud raieõiguse (osas, milles Holmen ei olenud raielepingu alusel realiseerinud) kohustudes hiljemalt 20.02.2014.a tasuma raieõiguse müügi eest Holmenile 26 471, 03 eurot (+km). 04.02.2014.a võetud rahalist kohustust OÜ Villa Marika samuti ei täitnud. Hageja saatis kostjale 06.02.2015 kirjaliku nõude (sh pankrotihoiatuse) seoses rahalise kohustuse 34 262, 90 eurot (millest põhivõlg 31 765, 24 eurot + viivis 2 497, 66 eurot) täitmata jätmisega. Kostja hageja nõudele ei reageerinud.
3.Hageja leiab, et poolte vahel 04.02.2014 sõlmitud kokkuleppe p 3 on käsitletav VÕS-i mõistes müügilepinguna. AS Holmen Mets on võimaldanud 04.02.2014.a müügilepingu esemeks oleva õiguse OÜ-l Villa Marika omandada. Villa Marika on omandatud kasvava
metsa raieõigust ka faktiliselt realiseerinud. Villa Marika ei ole täitnud kokkulepitud ostuhinna tasumise kohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 31 765, 24 ja seadusjärgne viivis kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest (8% asstas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav vastav viimane intressimäär) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja leiab, et kostja kostja vastuväited hagile põhinevad ebaõigetel eeldustel. 03.07.2013 ja 04.02.2014.a kokkuleppd ei ole kehtetud. Tehingute tühistamise vormilised ja materiaalsed eeldused on täitmata, lisaks osundab hageja, et kostja ise oli see isik, kes raielepingu objektiks oleva raieõiguse võõrandas ning seejärel ka puidu vahetult üles töötas. Kostjal ei saanud seetõttu olla mingisugust eksimust, millist puitu ja millises koguses on võimalik raieõiguse alusel veel üles töötada ehk müügilepingu objekti väärtuses. Asjakohatud ja ebaõiged on kostja üldistatud väited nagu oleks kogu pooltevahelise koostöö vältel ülestöötatud puidu müügist saadud või ülejäänud summade osas kuidagi teda petetud või eksitatud. Kostja ei ole hagejale mingisuguseid pretensioone esitanud ega lisadokumnete nõudnud (mille puudumist kostja väidab). 03.07.2013 ja 04.02.2014.a kokkulepped sõlmiti kostjast tulenevatel põhjustel, sest kostja ei täitnud raietööde teostamise kohustust. Asjaolud, mida on kirjeldatud poolte vahelises e-kirjavahetuses ei muuda mingil viisl 04.02.2014.a kokkuleppe p 3 sisalduva müügilepingu tingimusi sh raieõiguse tagasiostu hinda. Hageja juhib tähelepanu, et kostja on 04.02.2014.a kokkulepet ka täitnud (tasunud hagejale kokkuleppe alusel 14 252, 75 eurot). Kostja esitatud tühistamisavaldused on esitatud hilinemisega. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib pettuse või eksimuse korral tehingu tühistada 6 kuu jooksul pettusest või eksimusest teadasaamisest. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga. Kostja ise on seisukohal, et asjaoludest (milliseid peab eksitavaks) sai ta teada hageja Kunda osakonna juhataja H. N.e 30.09.2014.a e- kirjast. Seega on kostja 13.04.2015 avaldus poolte vahel 03.07.2013 ja 04.02.2014.a sõlmitud kokkulepete tühistamiseks esitatud peale seaduses sätestatud 6 kuu möödumist ning kostja on kaotanud õiguse kõnealuste tehingute tühistamiseks. Kuigi kostja on kaotanud õiguse kokkulepete tühistamiseks, ei ole kostja esile toobnud ka kõnealuste tehingute tühistamiseks ettenähtud materiaalseid eeldusi. Tehingu tühistamise välistab ka TsÜS § 92 lg 5, mille kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Eeldades, et kostja peab eksimuseks raieõiguse tagasiostmise tehingu hinda (selle kujunemist), tuleb arvestada, et tehingu ettevalmistamise käigus tehtud omandatud raieõiguse väärtuse hinnariski kannab vaieldamatult kostja ise. Tegemist ei ole kostjale võõra valdkonnaga. Kostja müüs esmalt ise hagejale sama raieõiguse ning oli seejärel puidu reaalse ülestöötajana täpselt kursis, millise koguses ja millist metsa on faktiliselt raiutud ning kui palju ning millist on reaalselt alles. Kostja käsitlus käibemaksuseadusest on meelevaldne. Võla väljanõudmine ei sõltu arve esitamisest ega riigile arve deklareerimisest või käibemaksu tasumisest/tasumata jätmisest. Hageja on seisukohal, et 04.02.2014.a kokkuleppe p 3 tuleneva kohustuse täitmise eelduseks ei ole AS Holmen Metsa poolt OÜ-le Villa Marika arve esitamine. Kostjal oli hageja arveldusarve teada, mida kinnitab mh 13.02.2014.a maksekorraldus, millega kostja tagastas 04.02.2014.a kokkuleppe p 2 alusel 14 252, 75 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses.
Kostja märgib, et pooled on koostööd teinud alates 2004. aastast ning reeglina toimus see nii, et hageja ostis kasvavat metsa kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingute alusel nii kostjalt kui teistelt isikutelt eelkõige eesmärgiga tekitada endale kasvava metsa ladu erametsades, mis võimaldas varuda puitu ja seda üles töötada vastavalt vajadusele. Kuivõrd kostja omas ka vajalikku tehnikat raide teostamiseks, lepiti reeglina kokku, et kostja ise teostab vajalikud raied, kostja töökulud tasub hageja, hageja tegeleb kinnistult raiutud puidu müügiga ja akteerimisega ning lõplik tasumine toimus alati peale materjalide realiseerimist hageja poolt. Lõpliku tasumise arvestamisel võeti arvesse kui palju hageja tasus kostjale raieõiguse eest, kui palju sai hageja raha võõrandatud puidu eest, kui suures sulatuses sai hageja puitu endale ning millised olid raie ülestöötamise kulud.
6.Kogu poolte vahelise koostöö vältel ei esitanud hageja kordagi kostjale akte puidu vastuvõtmise kohta, vaid vastav kokkuvõte edastati kostjale e-posti teel allkirjastamata ilma ühegi lisadokumendita ning kostja heas usus uskus alati kokkuvõtetes toodud tihumeetrite koguseid ja hindasid. Samuti eeldas kostja, et kogu ülestöödeldud puidu müügist või väärtusest ülejääv summa makstakse kostjale välja, kuivõrd poolte vaheline leping ei sisaldanud muud kokkulepet ega lisatasu hagejale. Kokkulepete puhul lähtus kostja eeldusest, et hageja esitab kostjale õigeid ja tõeseid andmeid ning allkirjastas vastavad kokkulepped (03.07.2013 ja 04.02.2014) teadmises, et Ollepi kinnistu raidest saadi metsamaterjali kokku 359, 051 tm, millest jäi peale kuluarvete mahaarvestamist järgi tulu summas 10 028, 97 eurot ja millest tulenevalt oleks kostja pidanud hagejale tasuma 26 471, 03 eurot. Hageja Kunda osakonna juhataja H. N. saatis kostjale 30.09.2014.a e- kirja milles nendib, et kostja on suutnud vaidlusalusel kinnistul pea kõik raied ära teha ning teinud täiendavalt 1048 tm küttepuid. Koos varemraiutud kogusega on kogu ümarmaterjali kogus 1489 tm. Viidatud ekirjas on raiekokkuvõte: raie ostuhind 36 500 eurot, senine raietulu 441,035 tm pealt kokku 17 788, 18 eurot, kokku on raiest puudu 23 866, 15 eurot. Lisaks Holmeni marginaal 2604, 88 eurot ning summa kokku 26 471, 03 nagu ka varasemates korduvates kokkulepetes. Kostjale oli väljend Holmendi marginaal esmakordne ja üllatuslik. Kostja küsis suuliselt selgitusi, selgus, et hageja on kogu poolte koostöö vältel arvestanud Holmeni marginaali (ehk maha kulu) mille arvestamiseks pooltel kokkulepe puudus ning on seeläbi alusetult rikastunud. Kostja leiab, et hageja on kostjat petnud ja eksitanud esitades kostjale ebaõigeid andmeid, mis tingisid asjaolu, et kostja allkirjastas eksimuses olles 03.07.2013 ja 04.02.2014 kokkulepped. Kostja esitab hagejale tühistamisavalduse, millega loeb tühistatuks 03.07.2013.a ja 04.02.2014.a sõlmitud pooltevahelised kokkulepped.
7.Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Kostja nendib, et poolte vahel sõlmiti 15.01.2012 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping T5/0113 ning kostja on saanud nimetatud lepinguga seoses hagejalt 36 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Samas märgib kostja et lõplik tasumine pidi toimuma lepingu p 3.1 järgi pärast raiete lõpetamist ja materjalide realiseerimist. Lepingus ei ole sätestatud kes ja kellele ning kui palju peaks tasuma. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendnud seda kuidas ja
mille eest peaksid tasumised toimuma, millised laekumised olid hagejal materjalide realiseerimisest, millises koguses sai hageja puitu raielangilt ning millised olid hagejakulutused seoses raielangiga. Fikseerimta on ka see missugune osa raietest on teostatud ning missugune teostamata. Lõpetamata raiete osas ei tohiks hagejal nõuet tekkida. Lisaks puudub kostjal tänaseni dokument mille alusel, juhul kui kohustus eksisteeriks, oma kohustusi täita. Hageja ei ole kostjale vaidlusaluse lepinguga seoses esitanud mitte ühtegi arvet, millest saaks kostjal maksekohustus tekkida. Arusaamatu on käibemaksu arvestamine nõutava summa hulka. Ainuüksi kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust ei tulene kostjale ühtegi raha tasumise kohustust ega tähtaega. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
8.Kostja märgib, et isegi kui 03.07.2013.a ja 04.02.2014 kokkulepped oleksid kehtivad, ei ole 04.02.2014.a kokkulepe käsitletav müügilepinguna. Juhul, kui pooled oleksid soovinud müüa raieõigust hagejalt kostjale tagasi, siis oleks ka raieõiguse müügileping sõlmitud. Nagu igal müügilepingul, on ka raieõiguse müügilepingul olulised vorminõuded, mis 04.02.2014.a kokkuleppel on puudu (Nt on kokkuleppe tekstist puudu, mida müüdi, kui palju müüdi ja missuguse hinnaga müüdi). Hageja märgib küll, et kostja oli see isik, kes raielõiguse võõrandas ning puidu vahetult üles töötas, mistõttu ei saanud olla mingisugust eksimust, samas jätab tähelepanuta, et puidu turustajaks lõpptarbijani on alati olnud hageja ning seega on poolte lõplikud arvestused tulenenud alati sellest, kui palju ja millise raha eest on hageja puidu lõpptarbijani toimetanud. 04.02.2014 kokkulepe tähendab Ollepi kinnistult Villa Marika OÜ poolt müüdud raielepingu nr T5/0113 täitmata osade tagasimakset, mille suurus on arvestatud hageja poolt arvutatud väljatuleku meetodil ehk raiest juba saadud tulu lahutatuna ostu hinnast (aritmeetika kirjas 03.07.2013 kokkuleppe p 3). Kokkulepete mõte oli lõpetada poolte vaheline koostöö mitte sõlmida ostu-müügilepingut ning fikseerida kohustuste jäägid. Kostja märgib, et ta ei ole kunagi väitnud, et kostja ei jätkanud raietegevust, kuid kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja jätkas raietegevust ajendatuna tagasiostetud raieõigusest, kuivõrd kostja ei ole raieõigust tagasi ostnud. Kostja teostas raiet tulenevalt raielepingust nr T5/0113. Kostja ei saanud tasuda kokkuleppes nimetatud summat, sest see on tõendamata. Kostja ei nõustu hageja etteheitega eksitamise või petmise tõendamatuse osas. Kostja sai nimetatud asjaoludest teada hageja esindaja 30.09.2014.a e- kirjast. Kirjale järgnevalt hakkas kostja väidetava marginaaliga seonduvat täpsemalt uurima ning siis sai selgeks, et ilmselt ka varasemalt on hageja esitanud kostjale valeandmeid, kus marginaali pole mitte eraldi välja toodud, vaid peidetud teiste kulude hulka. Kostja rõhutab, et mitte üheski poolte kokkuleppes ei ole kokku lepitud hageja õigust nõuda mingisugust vahendustasu vmt. 03.07.2013.a ja 04.02.2014.a kokkulepped ei sõlmitud mitte kostjast tulenevatel asjaoludel nagu väidab hageja, vaid initsiatiiv tuli hagejalt ning eesmärgiks oli tegelikkuses lõpetada poolte koostöö kuna hageja on äriliselt oma tegevussuunda muutnud ning ei soovi enam kasvava metsa ostmise ja müümisega tegeleda ning soovib teha muudatusi äriühingu puiduvarumise poliitikas. Kostja tõepoolest allkirjastas 04.02.2014.a kokkuleppe heas usus ja tahtes, kuid kokkuleppe juurde ei esitatud mitte ühtegi dokumenti, mis tõendaks raidest puudu oleva summa jääki, kokkuvõtte sai kostja hagejalt alles 30.09.2014.a e-kirjaga. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga justkui oleks kostjal tulnud esitada hagejale kreeditarve. Hageja enda väitel müüs ta tagasi raieõiguse ehk sõlmis kostjaga müügilepingu. Ilmselgelt esitab kauba müügi korral müügiarve müüja, mitte ostja kreeditarvena.
9.Kostja ei nõustu ka hageja väitega selles, et avaldus 03.07.2013 ja 04.02.2014.a kokkulepete tühistamiseks on esitatud pärast kuuekuulise tähtaja möödumist. 30.09.2014.a ekirjas märgiti küll esmakordselt Holmeni marginaali, kuid asjaolu, et hageja on kogu koostöö vältel nimetatud marginaali arvestanud, sai kostjale teatavaks alles järgnevate kuude jooksul toimunud suuliste vestluste käigus. Kostja üritas järgnevate kuude jooksul jõuda selgusele kui ulatuslik on olnud hageja pettus, saates 22.01.2015.a kirja ning nõudes selgitusi. Konkreetseid vastuseid Holmeni marginaali arvestamise kohta kostja hagejalt ei saanud.
10.Kostja leiab, et ei ole hilinenud tühistamise avalduste esitamisega. Kostja on tühistamisavalduses viidanud nii eksimusele kui pettusele selleks, et vajadusel saaks kohus asuda alternatiivselt seisukohale, kas tegemist on eksimuse või pettusega. Kostja jaoks oli selgelt tegemist olukorraga, kus hageja esitas kostjale valeandmeid, mis viis kostja selleni, et uskudes hageja esitatud andmete õigsust oli valmis allkirjastama hagis viidatud kokkulepped. Kostja tugineb esmalt TsÜS § 94 pettuse sätetele, kuid kui kohus leiab, et pettusega tegemist ei ole, tugineb kostja alternatiivselt TsÜS § 92 eksimuse sätetele. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et juhul kui kokkulepe on tühine, peaks hagis nõutud summa kostjalt välja mõistma VÕS § 1027, § 1028 lg 1 ja § 1032 alusel. Hageja ei vaidle vastu ja on kohtule esitanud tõendeid, et on saanud kostja poolt puitu Ollepi raielepingu alusel 359, 051 tm, mille järgi saanud tulu 12 633, 85 eurot ning lisaks veel 81 tm puitu, mille puhas tulu on 2 850, 12 eurot. Ehk kokku on hageja saanud Ollepi täitmise pealt tagasi 15 483, 97 eurot. Hageja ei ole samas esitanud ühtegi tõendavat dokumenti selle kohta kui palju faktililiselt lepingut täideti. Kostja ei ole väitnud, et ei taha täita oma kohustusi, kuid kostja ei tea tänaseni kui suur ja kas üldse on kostjal kohustusi hageja ees.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte esindajate seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi.
12.Vaidlust ei ole selles, et - AS Holmen Mets ja OÜ Villa Marika sõlmisid 25.01.2013.a Ollepi maaüksuse kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu / raielepingu T5/0113 (tl 7-9); - kasvava metsa raieõiguse eest tasus hageja kostjale 43 800 eurot (tl 55-56) ; - puidu ülestöötaja oli Ollepi maaüksusel suulise kokkuleppe alusel OÜ Villa Marika; - pooled sõlmisid 03.07.2013.a kokkuleppe, mille kohaselt pidi OÜ Villa Marika teostama reietööd Ollepi maaüksusel ja täitma rahalised kohustused AS Holmen Mets ees seoses raie laenudega hiljemalt 25.01.2014.a (tl 11); - 04.02.2014.a sõlmisid pooled kokkuleppe, mille p –ga 3 ostab OÜ Villa Marika tagasi AS Holmen Mets müüdud Ollepi maaüksuse kasvava raieõiguse summaga 26 471, 03 eurot, millele lisandub käibemaks. Summa tasutakse hiljemalt 20.02.2014.a (tl 15) - 04.02.2014.a kokkuleppega võetud rahalist kohustust kostja ei täitnud.
13.Hagi esemeks on poolte vahel 04.02.2014.a sõlmitud kokkuleppe p 3 sisalduva võla väljamõistmise nõue. Hageja leiab, et 04.02.2014.a sõlmitud kokkuleppe p 3 sisu on käsitletav müügilepinguna VÕS § 208 lg 1 ja 3 mõttes. Hageja märgib, et on võimaldanud 04.02.2014.a müügilepingu
esemeks oleva õiguse kostjal omndada kostja on omandatud kasvava metsa raieõiguse ka faktiliselt realiseerinud, kuid jätnud tasumata kokkulepitud ostuhinna. Kostja seevastu on seisukohal, et 04.02.2014.a kokkulepe ei ole käsitletav müügilepinguna ja leiab, et juhul, kui pooled oleksid soovinud müüa raieõigust hagejalt kostjale tagasi, siis oleks ka raieõiguse müügileping sõlmitud (vormistatud). Raieõiguse müügilepingul on olulised vorminõuded, mis 04.02.2014.a kokkuleppel puuduvad (nt on kokkuleppe tekstist puudu, mida müüdi, kui palju müüdi ja missuguse hinnaga müüdi). Kostja leiab, et kokkulepe tähendab Ollepi kinnistult Villa Marika OÜ poolt müüdud raielpingu nr T5/0113 täitmata osade tagasimakset, eesmärgiga lõpetada poolte vaheline koostöö ning fikseerida kohustuste jäägid. Kostja ei nõustu hageja väitega, et jätkas raietegevust ajendatuna tagasiostetud raieõigusest, vaid teostas raiet tulenevalt raielepingust nr T5/0113. OÜ Villa Marika esitas 13.04.2015.a esitatud vastuses hagile 03.07.2013.a ja 04.02.2014.a kokklepete tühistamise avaldused kooskõlas TsÜS § 98. Kostja tugineb tühistamise alusena esmalt TsÜS § 94 ehk pettuse sätetele, kuid alternatiivselt ka TsÜS § 92 sätestatud eksimuse sätetele (tl 72).
14.Esmalt käsitleb kohus 03.07.2013.a ja 04.02.2014.a sõlmitud kokkulepete kehtivust / kostja esitatud tühistamisevaldusi ja -aluseid, seejärel 04.02.2014.a kokkuleppe p 3 sisu ja viimasena hageja rahalist nõuet kostja vastu.
15.Kostja leiab, et nii poolte vahel sõlmitud 03.07.2013 kui 04.02.2014.a kokkulepped on tühised põhjusel, et hageja on kogu koostööperioodi vältel kostjat valeandmete esitamisega tahtlikult petnud /eksitanud (tl 72), mistõttu kostja allkirjastas eksimuses olles viidatud kokkulepped uskumuses ja teadmises, et kokkulepetes märgitud andmed vastavad tegelikkusele. Hageja leiab, et tühistamisavaldused ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtajal. Lisaks ei ole kostja esile toonud ühtegi matriaalset eeldust, mis annaks alust viidatud tehingute tühistamiseks.
16.TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja märgib õigesti, et tegemist on õigust lõpetavate tähtaegadega, mille möödumisel tühistamisõigus lõpeb. Eksimusest või petmisest teadasaamise hetk on ajahetk, mil tehingu teinud isik saab teada sellest, et tal oli tehingu tegemisel ebaõige ettekujutus tehinguga seotud tegelikest asjaoludest. Isik saab eksimusest või pettusest teada alates ajast, mil ta peaks avastama, et tema poolt tehingu tegemisel eeldatud asjaolud, millele tuginedes soovib tehingu tühistada, ei vasta tegelikkusele. Kostja väited väidetavast pettusest /eksimusest teadsaamise aja kohta on vastuolulised: 13.04.2015 maakohtule esitatud menetlusdokumendis märgib kostja, et sai asjaoludest, millest tulenevalt esitab tühistamisavaldused (Holmeni marginaalist ja raie kokkuvõtte andmetest) teada 30.09.2014.a AS Holmen Mets Kunda osakonna juhataja H. N.e e-kirjast (tl 32). 21.09.2015.a seisukohas märgib kostja, et sai valeandmete esitamise asjaoludest teada nii ekirjast ja sellele järgnevatest korduvatest vestlustest (tl 69).
Edaspidi selgitab kostja, et marginaali arvestamisest kogu koostööperioodi vältel sai kostja teada järgnevate kuude jooksul toimunud suuliste vestluste käigus. Kostja üritas järgnevate kuude jooksul jõuda selgusele kui ulatuslik on hageja pettus. Kostja eeldas ka 22.01.2015 kirjas hagejale, et hageja esitab vastavad selgitused pärast mida oleks kostjal olnud lõplik veendumus toimunud pettuse osas (tl 72). Kohus juhib siinkohal tähelepanu sellele, et käesoleva tsiviilasja hagi eset silmas pidades ei ole vajadust tuvastada kui ulatuslik võis väidetav pettus olla, vaid käesoleva asja lahendamise seisukohast on oluline, kas kostja sõlmis 04.02.2014.a kokkuleppe (p 3) hagejapoolse pettuse tõttu või eksimuses olles. Kohus on seisukohal, et asjaolust teadasaamise aeg on piiritletav /määratletav konkreetse sündmuse või ajahetkega, mitte jätkuva veendumuse kujunemise protsessi tulemusena. Kui kostja peab kokkulepete tühistamise aluseks olevate faktiliste ajaoludena Holmeni marginaal arvestamisest teadasaamist ja puidu realiseerimise /raieandmete vastuoluliste/ebaõigete andmete esitamist, siis neist sai kohtumenetluses esitatud tõenditest tulenevalt kostja üheselt teada hageja e-kirjast 30.09.2014.a (tl 39 ). Kuuekuuline TsÜS § 99 lg 1 p 2 nimetatud õigust lõpetav tähtaeg saabus 30.03.2015.a. Tühistamisavalduse(d) esitas kostja 13.04.3015.a so pärast vastava õiguse minetamist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 04.02.2014.a kokkulepe (sh p 3) ei ole tühine, on kehtiv. Kehtiv on k 03.07.2013.a sõlmitud kokkulepe. Isegi kui nõustuda sellega, et pettusest /eksimusest sai kostja teada hiljem nn vestluste, selgituste käigus ja pettus /eksimus oli aastatepikkune, jääb kohtule selgusetuks, miks tühistamisavaldus esitati alles kohtumenetluses pärast seda kui kostja oli kätte saanud hagimaterjalid (tl 30 jj).
17.Kohus on seisukohal, et kokkulepete tühistamiseks puudusid ka materiaalsed eeldused.
17.1 Tulenevalt TsÜS § 94 lg 1 on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi 2. lõike järgi on ebaõigete asjaolude avaldamisega võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele tulnuks teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Pettuse olemasolu peab vaidluse korral tõendama tehingu tühistamisele tuginev pool, ehk käesoleval juhul kostja. Pettus eeldab petmistahet, mistõttu ei too igasugune ebaõigete asjaolude teisele poolele avaldamine endaga kaasa pettuse toimepanekut. Teise poole petmise tahe seondub pigem sellega, et asjaolusid avaldav tehingupool on teadlik, et asjaolude tõele vastavust ei ole kontrollitud või see on ebaselge, kuid väidab teisele poolele vastupidist. Ebaõigete asjaoludena viitab kostja peamiselt hageja e- kirjast (tl 32) väidetavalt esmakordselt mainitud Holmeni marginaalile, mille olemasolust, arvestamisest jms ei olnud kostja varem teadlik, puudus mistahes lisatasu vms tasumise /arvestamise kokkulepe. Isegi kui nõustuda kostja väidetega, et Holmeni marginaali arvestamise osas puudus igasugune varasem kokkulepe, ei saa kohtu hinnangul lugeda seda asjaolu tehingute tühistamise alusena TsÜS § 94 mõttes.
Kostja jäeldab, et eeldatavalt on hageja kostjat kogu koostöö perioodi vältel petnud, mis kohtu arvates ei ole tõendatud ning lisaks sellele ei kuulu kogu pooltevahelise koostöö /tehingute sõlmise ja täitmise asjaolud käesoleva vaidluse esemese. Isegi juhul, kui nõustuda, et Holmeni marginaali arvestamine oli alusetu või põhjendamatu ja selles osas poolte vaheline kokkulepe jms puudus, jääb kohtule selgusetuks miks on kostja jätnud täitmata võetud kohustuse muus osas. Kui kostja peab pettuse tõttu tühistamise asjaoludena silmas vastuolulisi andmeid puidukogustes, nõustub kohus hageja sisukohtadega selles, et kostjal kui raie faktilisel teostajal oli täpne ülevaade sellest, kuid palju reaalselt metsa realiseeriti ja kui palju jäi üles töötamata. Selgituse koguste fikseerimise osas 03.07.2013.a ja 04.02.2014.a kokkulepetes andis tunnistajana üle kuulatud Hendrik N. (tl 89-90) Kui ka hageja oli puidu turustajaks lõpptarbijani ning kogu arvestus sõltus sellest kui palju ja millise raha eest hageja puitu lõpptarbijani toimetas, ei ole kohtu arvates mõistlikku alust eeldada, et kostjal puudus mistahes teave eeltoodu osas ning võimalus vastavat informatsiooni saada. Kohtule ei ole menetluses esitatud tõendeid, millest tulenevalt saaks kohus järeldada hageja soovi /eesmärki kostjat petta.
17.2 TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on teinud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel on sellise tähtsusega ei tehingu teinud sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistel tingimustel (lg 2). Tehingu tühistamiseõiguse annab eksimus juhul, kui eksimus mõjutab isiku tahet tehingut teha või teha seda kokkulepitud tingimustel. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et tühistamise alusena toodud asjaoludeta ei oleks kostja 03.07.2013.a ja 04.02.2014.a kokkuleppeid sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistel tingimustel. Vaidlust ei ole selles, et raielepingu objektiks oleva raieõiguse võõrandas esmalt OÜ Villa Marika ning pärast lepingu sõlmimist oli ka puidu vahetu ülestöötaja, mistõttu ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et kostjal ülevaade puudus, millist puitu ja millises koguses on võimalik veel üles töötada (teadmatus lepingu objekti väärtuses). Arvestades kostja eelnevat kogemust antud valdkonnas, pidi olema ja oli kohtu hinnangul kostjal teada nii puidu kogused, realiseerimise tulemused, eeldatav hind ning millist metsa on faktiliselt raiutud ja kui palju ning millist on reaalselt alles. Eeltoodut kinnitab ka tunnistajana ülekuulatud T. V.i antud selgitus, et enne 04.02.2014.a ei töötanud kostja puitu Ollepi maaüksusel üles, kuna turusituatsioon ei soosinud, müügihinnd olid madalad.(tl 93) Seega oli kostja hästi kursis nii turu hetkeolukorra kui müügihindadega, sellest tulenevalt ka lepingute eeldatavate väärtustega. Kui tugineda kostja väitele, et kogu raie tulemuse informatsiooni edastas hageja ostjale üksnes e-kirjaga ja kostja omapoolsed kohustused täitis (nii toimis koostöö aastate vältel), olid järelikult edastatud andmed ja arvestamise põhimõtted vähemalt eeldatavate koguste ja hindade osas tegelikkusele vastavad ja kostjale teada. Asjaolu, et puidu turustajaks lõpptarbijani oli hageja ning lõplikud arvestused koostati selle põhjal, mida ja millise hinnaga lõpptarbijani, ei tähenda iseenesest seda, et kostjal puudus ülevaade ja teadmine turuolukorrast ja hageja esitatud müügiandmete tegelikkusele vastavusest.
Kohus osundab Riigijkohtu 13.01.2016.a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-156-15, milles märgitakse, et tehingu tühistamise materiaalsete eelduste täidetuse hindamisel tuleb muuhulgas arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused saada vajalikke andmeid ja kui suured on vajalikud kulutused, mida ta peaks nende andmete saamiseks tegema. Iseenda võimalikku hooletust ei saa käsitleda vastaspoole tahtliku pettuse /eksimusse viimise soovina.
18.Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga selles, et 30.09.2014.a e-kirjas kirjeldatud asjaolud ei muuda mingil viisil 04.02.2014.a kokkuleppe p-s 3 sisalduvat hinda (tl 49).
19.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kokkuleppe p 3 on käsitletav müügilepinguna VÕS § 208 mõttes. Hageja on seisukohal, et 04.02.2014.a kokkuleppe p 3 on oma sisult käsitletav müügilepinguna. Kostja vaidleb sellele vastu ja väidab, et tegemist ei ole poolte tegelikule tahtele vastava müügilepinguga. Kostja allkirjastas enda sõnul kokkuleppe, mis tähendab Ollepi kinnistult Villa Marika OÜ poolt müüdud raielepingu nr T5/0113 täitmata osa tagasimakset, mille suurus on arvutatud väljatuleku meetodil ehk raidest saadud tulu lahutatuna ostu hinnast (vt 03.07.2013.a kokkuleppe p 3, tl 98 ja tl 11). Kokkulepete mõte oli kostja väitel lõpetada poolte vaheline koostöö ning fikseerida kohustuste jäägid. Kostja on seisukohal, et 04.02.2014 sõlmitud kokkuleppe p 3 ei ole võimalik aru saada mida, millises koguses ja millise hinnaga müüdi. Tulenevalt VÕS § 208 lg 1 kohustub müügilepinguga müüja andma osthjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tuleviksu omandatava asja nib tegema võimalikuks omandi üleandmise ostjale ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu Sama paragerahvi 3. lõike kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut ka õiguse müügile. Müügilepingu sisuks on teatava asja omandiõiguse (lg 3 tulenevalt ka õiguse) üleandmise kohustus tasu eest.
20.04.02.2014 kokkulepe p 3 on sõnastatud alljärgnevalt: „ Villa Marika OÜ ostab tagasi AS Holmen Metsale müüdud Ollepi maaüksuse kasvava raieõiguse summaga 26 471, 03 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud korras. Summa tasutakse hiljemalt 20.02.2014.a „ (tl 15) Kokkuleppe p 3 sõnastusest tuleneb kohtu arvates üheselt poolte vaheline (tagasi)ostu-müügi suhe sh teave mida osteti-müüdi, millise hinnaga ja tasumise tähtaeg. Eeltoodust tuleneb selgelt, et kostja oli kokkulepet allkirjastades nõus ostma raieõiguse p –s 3 märgitud maksumusega (sh käibemaks). T. V. väitis kohtuistungil, et 04.02.2014 kokkulepe sõlmiti kuna raieleping Ollepil oli täidetud osaliselt ning kokkulepe sätestab puudujäävat rahalist osa raielepingu sõlmimisel (tl 91). T. V.i väitel ei ole kokkulepe müügileping. Tol hetkel oli see Holmeni ette valmistatud lepingute jäägid, mille ta allkirjastas heauskselt. 04.02.2014.a kokkuleppe sõlmimisel dokumente ei tutvustatud tulude / kulude kohta.
Tunnistjana üle kuulatud H. N. väitis, et raie tagasiost oli selgelt kokku lepitud (tl 89 pöördel) Tagasimüügihind on T. V.i poolt aktsepteeritud ning 04.02.2014 kokkulepe sõlmiti kaine arutluse käigus . Dokumentatsioon kulude ja matsematerjali müügi kohta on Holmeni raamatupidamises olemas, meie kokkusaamistel on T. V.ril võimalik olnud nendega tutvuda. Millistesse dokumentidesse ta süvenes, millistesse mitte, ei oska öelda (tl 90). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kokkuleppe sõlmimise ajal oleks kostjal olnud kahtlusi/vastuväiteid hinna osas. Puuduvad ka tõendeid selle kohta, et kostjal puudus võimalus piisava huvi olemasolu korral hinna kujunemise osas täpsustusi /tõendeid saada. Kohus on seisukohal, et ükski heas usus tegutsev mõistlik majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ei võta ca 30 000 rahalist kohustust teadmata kohustuse suuruse kujunemise aluseid. Kui lähtuda Kostja seisukohast, et kokkuleppe p 3 sisu tähendab tagasimakset, kuuluksid kohaldamisele nõude alusena alusetu rikastumise sätted )VÕS § 1028 jj) Eeltoodust tulenevalt isegi juhul, kui kokkulepet (p 3) ei käsitletaks müügilepinguna, on kostja ühemõtteliselt võtnud endale rahalise kohustuse tasuda p 3 märgitud summa määratud tähtajaks.
21.Lepingu tõlgnedamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1) Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks tah, tõlgendatatkse lepingut nii nagu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. (lg 4) Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 9 lg 5 nimetatud asjaoludga (sh poolte läbirääkimisi, lepingu olemust ja eesmärki, poolte käitumist enne ja pärast lepinbgu sõlmimist, tavasid ja pooltevahelist praktikat) VÕS § 29 lg 1 mõttest tulenevalt tuleb kohtul kindlaks teha, milline oli poolte tahe lepingu sõlmimisel, kuna tehingu siduvuse aluseks on lepingu sõlmimisel väljendatud tahe olla õiguslikult seotud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et 04.02.2014 kokkuleppe p-s 3 on üheselt pooled kinnitanud, et kokkulepe on koostatud osaliste läbirääkimiste tulemusel ning kokkuleppes sisalduv vastab osaliste tegelikule tahtele (tl 15). Eeltoodust tulenevalt on pooled sellega kinnitanud, et enne kokkuleppe sõlmimist toimusid läbirääkimised, seega sai kostja esitada ka võimalikud kahtlused/vastuväited kui tal need tolleks hetkeks olid. Muuuhulgas on kokkulepitud (p 1) ka selles, et OÜ Villa Marika ei täitnud 03.07.2013.a kokkulepet Pooled ei ole menetlusees esitanud tõendeid, et 04.02.2014 kokkuleppele eelnenud läbirääkimiste käigus oleks esitatud vastuväiteid p 3 sisule. Läbirääkimiste toimumine enne kokkuleppe sõlmimist kinnitab kohtu hinnnagul seda, et enne kokkuleppe sõlmimist on pooled olulised asjaolud läbi arutanud ning kokkuleppe tingimused on selle sõlmimisel need millega pooled end siduda soovivad. Kohtul puudub alus kahelda selles, et pooled said aru lepingutingimuste sisust. Asja materjalidest tulenevalt ilmnesid kostja väited hagejapoolsest petmisest /eksitamisest, kokkuleppe mittevastavusest kostja tegelikule tahtele pärast hageja nõuet kokkuleppega võetud rahaline kohustus täita.
Muuhulgas arvestab kohus ka poolte (sh kostja) käitumist pärast 04.02.2014 kokkuleppe sõlmimist. Vaidlust ei ole selles, et kostja on pärast 04.02.2014.a omandatud kasvava metsa raieõigust ka faktiliselt realiseerinud, kuid seklele vaatamata ei ole täitnud kokkulepitud ostuhinna tasumise kohustust. Kostja ei vaidle vastu, et raieõigust on realiseeritud, kuid mitte 04.02.2014.a kokkuleppe, vaid raielepingu nr /5/0113 alusel. Kohus juhib tähelepanu Ollepi raielepingu p 4.2 ja 7.2, mille kohaselt kehtib raieleping kuni lepinguliste kohustuste kohase täitmiseni või kuini lepingu p 4.2 tähtaja saabuniseni (1 aasta – leping sõlmiti 25.01.2012.a.) sõltuvalt kumb viidatud tähtaeg saabub varem (tl 9). Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutavad T. V.i kohtuistungil antud ütlused, et raieõigust teostati 2012.a raielepingu alusel. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 04.02.2014.a kokkulepe ( p 3 sh selles sisalduv ostuhind) vastas poolte tegelikule tahtele.
22.Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et kokkuleppest ei tulene kostjale rahalist kohustust kuna hageja ei ole esitanud arvet. Rahaline kohustus tuleneb lepingust, mitte selle alusel esitatud arvest. Arve esitamata jätmine ei ole aluseks kohustuse täitmisest keeldumiseks (vt Riigikohtu 07.11.2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 p 18) ning ostuhinna tasumise kohustus ei sõltu hageja poolt arve esitamisest. Samuti on alusetud väited nagu hageja rekvisiitide puudumise tõttu ei saanujd kostja kohustust täita. Kokkuleppe p 3 sisaldab muuhulgas ka poolte kokkulepet selles, et lepingueseme hinnale 26 471, 03 eurot lisandub käibemaks seaduses sätestatud korras. Kostja vastuväited käibemaksu lisamisele nõudele on põhjendamatud ning hageja on õigesti viidanud 04.03.2016 seisukohtades (tl 111) käibemaksuseaduse asjakohastele sätetele (KMS § 4 lg 1 p 1, § 29 lg 2 , § 29 lg 3 p 1 ja lg 7 ).
23.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingulise või seadusele (VÕS § 76 lg 1) VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole täitnud 04.02.2014 kokkuleppega võetud rahalist kohustust (seejuures on realiseerinud kokkuleppega saadud raieõigust), seega on rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mis annab teisele poolele õiguse rakendada kohustust rikkunud poole suhtes õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest (8% asstas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav vastav viimane intressimäär) kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 21.02.2014.a VÕS § 94 kohane intressimäär oli Eesti Panga andmetel: 01.01 .2014 -30.06.2014.a 0,25%; 01.07.2014 – 31.12.2014 0,15%; alates 01.01.2015 kuni käesoleva ajani 0,05%; millele lisandub 8 % aastas. Viivise arvestus (põhivõlg x viivisemäär / 365 x viivitatud päevade arv / 100) kujuneb järgmiselt: 21.02.2014 – 30.06.2014 , viivitatud päevi 129, viivis 926 eurot; 01.07.2014 – 31.12.2014, viivitatud päevi 183, viivis 1 297, 98 eurot; 01.01.2015 – 31.12.2015, viivitatud päevi 365, viivis 2 557, 10 eurot; 01.01.2016 – 21.03.2016, viivitatud päevi 82, viivis 588, 74 eurot. Viivis kokku kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani (kaasaarvatud) 5 369, 82 eurot. Kostja nõutud viivise osas sisulisi vastuväiteid (sh vähendamist) esitanud ei ole. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Kohus saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (vt nt Riigikohtu 27.05.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-47-15).
24.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjusk otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 162 jäävad poolte menetluskulud kostja OÜ Villa Marika kanda.
26.Hageja on esitanud mentluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 eurot, hageja lepingulise esindaja õigusabikulud 4 519, 66 eurot ja sõidukulud 400 eurot – kokku 5 919, 66 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kulu on kantud tsiviilasjas nr 2-15-4572 Hageja tasu hagi sittamisel riigilõivu 1 000 eurot (tl 20). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamisel tasutud lõivu.
27.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtlahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks mõista hageja lepingulise esindaja kulu välja taotletud ulatuses. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud oaliselt. 27.1 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kantud kulu õigusabile 4 519, 66 eurot (km-ta) arvestades õigusabi mahtu 31 tundi 37 minutit ja tunnihinda 140 eurot + km. Õigusabi sisuks oli hagiavalduse koostamine, kohtumäärusega tutvumine, erinevate menetludokumentide koostamine, jooksev infovahetus klinediga, osalemine 30.09.2015.a kohtuistungil, tutvumine kohtu teadetega, kokkuvõtlike seisukohtade koostamine. Hageja taotleb lepingulise esindaja sõidukulu väljamõistumist 400 eurot (sõiduki kasutamine 4 tundi koos kütusega Tallinn-Jõhvi-Tallinn). 27.2 Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hind, s.o esindaja tunnitasu põhjendatus ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on oma prakikas pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 14. oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13,) Kohus möönab, et tsiviilasja asjaolusid arvesse võttes on peetud põhjendatuks ka tavapärasest kõrgemat tunnihinda nt 147, 49 eurot (käibemaksuga) (vt Riigikohtu lahdn tsiviilasjas nr ( 3-21-115-14). Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Kohus ei pea käesolevas tsiviilasja põhjendatuks (arvestades vaidluse sisu ja tõendite mahtu) arvestada tasu lähtuvalt tavapärasest kõrgemast tunnihinnast. 27.3 Taotluses kohaselt on õigusteenuse osutaja kulutanud õigusabi toimingutele kokku 31 tundi ja 37 minutit. Kohus peab eeltoodut põhjendatuks osaliselt. Kohus leiab, et põhjendamatult suur on ajakulu arvestatud menetluse vältel esitatud kirjalike seisukohtade koostamise, vormistamise ja esitamise eest. Hageja on menetluses esitanud kirjalikud seisukohad 14.05.2015 (tl 47 jj), 29.09.2015 (tl 77 jj), 04.03.2016 (tl 107 jj) ja sellele kulutanud kokku 18, 44 tundi. Arvestades viidatud menetlusdokumentide sisu olulist kattuvust peab kohus põhjndatuks Kokku 10 tundi. 27.4 Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabi kulu 21, 37 tundi tunnihinnaga 120 eurot = 2 564, 40 eurot 27.5 Hageja soovib saada esindaja sõidukulu hüvitist 400 eurot (4 h) koos kütusega (Tallinn-Jõhvi-Tallinn).
Kohus eeltooduga ei nõustu Riigikohus on leidnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning Korra § 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 17) Kohus peab põhjendatuks esindaja sõidukulu 150 eurot. 27.6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt: - riigilõiv 1000 eurot - lepingulise esindaja õigusabikulu 2 564, 40 eurot; - lepingulise esindaja sõidukulu 150 eurot kokku 3 714, 40 eurot. Kohus mõistab vastavalt kulude jaotusele OÜ-lt Villa Marika hageja menetluskulude katteks 3 714, 40 eurot (käibemaksuta). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.