Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Sama paragrahvi lõiked 3 ja 4 aga sätestavad, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad ise üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega. Siinjuures ei saa tähelepanuta jätta aga koosoleku kokkukutsumiseks ühistu põhikirjaga kehtestatud erinõudeid. Nimelt tuleneb ühistu põhikirja punktist 37, et erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku esimees, kui seda on nõudnud vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või 1/3 juhatuse liikmetest või revident. Kui esimees ei ole ettenähtud tähtajaks üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel põhikirja punktist 38 tulenevalt õigus pöörduda ühistu revidendi poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamise päevast. Revidendi poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda. Seega, kui järgida seaduses sätestatud nõudeid, pidanuks A L koosoleku kokkukutsumise kirjaliku nõude esitama esmalt juhatusele, põhjendades selle kokkukutsumise vajadust ning alles siis, kui juhatus oleks keeldunud koosoleku kokkukutsumisest, olnuks A L`il õigus see ise kokku kutsuda. Kui aga võtta aluseks ühistu põhikirja sätted, pidanuks A L, kes moodustab 1/10 ühistu liikmetest, esitama koosoleku kokkukutsumise nõude esmalt juhatusele. Kui juhatus keeldunuks koosoleku kokkukutsumisest, siis pidanuks A L pöörduma oma nõudega revidendi poole ja kui ka see oleks keeldunud koosoleku kokkukutsumisest, alles siis saanuks A L selle ise kokku kutsuda. A L aga eiras kõiki nii seadusest kui põhikirjast tulenevaid nõudeid ning kutsus omal initsiatiivil üldkoosoleku kokku, tehes niiviisi võimalikuks mitmete ebaseaduslike otsuste vastuvõtmise. Lisaks rikkus A L ka koosoleku kokkukutsumisest etteteatamise korda. Seaduse kohaselt (MTÜS § 20 lõige 5) peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ettenähtud pikemat tähtaega. Ühistu põhikirja punkt 39 järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest kirjalikult ette teatada aga 15 päeva enne koosoleku toimumist. A L pani teate 16.08.2015 toimuva üldkoosoleku kohta kõigile teadmiseks teadete tahvlile üles 11.08.2015. Seega teatas ta koosoleku toimumisest ette vaid 5 päeva, mitte 7 päeva, nagu nõuab seadus, rääkimata 15 päeva pikkusest etteteatamistähtajast nagu ühistu põhikiri seda nõuab. KÜS § 13 lõige 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Eeltoodust tulenevalt on hagejad seisukohal, et Korteriühistu REIKI 16.08.2015 toimunud erakorraline üldkoosolek ei olnud pädev otsuseid vastu võtma, kuna selle kokkukutsumisel ei järgitud seaduse ega ühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid. A L`il ei olnud õigus omal initsiatiivil koosolekut kokku kutsuda, sest enne koosoleku kokkukutsumist ei pöördunud ta kordagi ei suuliselt ega kirjalikult ühistu juhatuse poole üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega, rääkimata revidendi poole pöördumisest ning samuti ei teatanud ta koosoleku toimumisest 15 päeva ette. Samuti ei osalenud nimetatud üldkoosolekul kõik ühistu liikmed, mis andnuks võimaluse otsuste vastuvõtmiseks koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes. Nimetatud rikkumisi silmas pidades on üldkoosolekul juhatuse liikmeteks valitud A L, A U ja R J esitanud Rakvere notar Irma Rahnu`le teadvalt valeandmeid ning vandunud valet, kinnitades, et neil on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige.

Kuivõrd seadus ei võimalda pöörduda kohtusse konkreetsete isikute vastu, kes on ühistu nimel ebaseadusliku otsuse teinud, vaid võimaldab pöörduda kohtusse üksnes korteriühistu vastu, siis on hagejad sunnitud esitama käesoleva hagi korteriühistu vastu. Hagejad paluvad KÜ REIKI 16.08.2015 vastuvõetud otsused, päevakorrapunktides 1-3, tunnistada kehtetuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 sätestab üldkoosoleku otsuse tühisuse alused. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja tõi otsuse tühisuse alusena esile koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise. MTÜS § 20 lg 5 järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kooskõlas MTÜS § 20 lg 6 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kostja põhikirja (tlk 8) p 39 järgi on üldkoosoleku kokkukutsumisest tarvis ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku kokkukutsumisest etteteatamise aja üle- kuulutus (tlk 12) ilmus teadete tahvlile 11.08.2015 - vaidlus puudub. Iseenesest on kostja suulises menetluses korra ka nimetanud, et „kuulutus rippus nädal aega üleval“, kuid täpsemalt kostja seda ei selgitanud ja kohus ei pea seda ka usutavaks, et see nädal oleks alanud 7 päeva enne koosoleku kutse allkirjastamise-koostamise kuupäevana märgitud 11.augustit 2015. Kohus märgib, et isegi kui see nii ka oleks, jääb ikkagi väidetava kutse teatavaks tegemise ja koosoleku toimumise vahele maksimaalselt vaid 11-12 päeva. Vaidlustatud koosoleku (tlk13-protokoll, tlk 14 osavõtjate nimekiri) kokkukutsumise teade sisaldab kõiki seadusega ja põhikirja p.39 ettenähtud andmeid – koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda (tlk 12). Rikutud ei ole koosoleku kokkukutsumise korda sellega, et kutse (teade) pandi trepikoja teadete tahvlile. Kostja põhikiri ei reguleeri täpsemalt üldkoosoleku kokkukutsumise teate avaldamise korda. Pooled ei väitnud, et sel viisil üldkoosolekust teatamine olnuks erandlik ja/või esmakordne. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 2 järgi on tava tsiviilõiguse allikaks. Arvestades, et ka varem oli üldkoosolekute kokkukutsumise teateid pandud trepikoja teadete tahvlile, muutus selline koosolekust teatamise kord õiguslikult siduvaks. TsÜS § 2 lg 2 kohaselt tava seadust ei muuda. Käesoleval juhul ei olnud seadusega ega kostja põhikirjaga koosoleku kokkukutsumise teate liikmetele edastamise kord reguleeritud, mistõttu ei saa tekkida küsimust tava kohaldamise õigusvastasusest. Kostja põhikiri ei näe ette, kuidas tuleb koosoleku teade liikmetele edastada. Korteriühistu üldkoosoleku toimumisest korteriühistu liikmetele teatamise eesmärgiks on teate edastamine selliselt, et ühistu liikmed, kes soovivad koosolekust osa võtta, saaksid seda teha ja päevakorras olevate punktide all arutamisele tulevate küsimuste osas end aegsalt vajalikul määral kurssi viia. Sellest ka koosoleku piisava ajavaruga etteteatamise nõue. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kutse vormistanud isik on rikkunud põhikirjas ettenähtud koosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega. Lisaks sellele ei ole järgitud ka põhikirjast lähtuvat korda, kes võib ja saab üldkoosoleku kokku kutsuda. Põhikirja p. 36 kohaselt korralise, vähemalt üks kord aastas toimuva üldkoosoleku kutsub kokku ühistu esimees. Hagejad ei kinnita ja kostja ei tõenda, et kutsele allakirjutanud A L olnuks kutse vormistamise ajal ühistu esimees. Ka erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise pädevus on põhikirja p. 37 kohaselt eelkõige ühistu esimehel ning seda tingimusel, kui seda on nõudnud vähemalt 1/10 ühistu liikmetest.

Vaidlusaluse koosoleku kutse ei sisalda märget-eristust, et tegemist oleks erakorralise koosolekuga. Ühistu liikmed kuni 16.august 2015 seisuga olid, nagu kostja ka ise õigesti märgib, hagejad ja V R, ja kuna ühistu esimees põhikirja p. 49 kohaselt valitakse üksnes juhatuse liikmete seast, siis ei saanud A L 11.08.2015 koosoleku kutset esitada ühistu esimehena. 1/10 liikmetel oli võimalik taotleda erakorralise koosoleku läbiviimist, milleks tuli neil vastava ettepanekuga pöörduda eelkõige esimehe poole. Põhikiri ei sätesta korda, kas see pöördumine peab olema kirjalik või võib olla suuline, kuid kohtuasjas ei ole esitatud tõendeid, et vastav pöördumine mingil kujul esimehele oleks üldse tehtud ja sealjuures sellise ajavaruga, et 16.08.2015 määratud koosoleku kutse edastamisel olnuks järgitud põhikirja p. 39 ja 38 nõudeid. Esitatud ei ole tõendeid ka selle kohta, et koosoleku pidamisest huvitatud ja selle kokkukutsumist taotlema õigustatud isikutena oleks keegi ühistu liikmetest põhikirja p. 38 kohaselt, esimehe poolt koosoleku kokkukutsumisest keeldumise korral, pöördunud revidendi poole. Ja seega, isegi kui nõustuda, et kutse vormistanud A L moodustas põhikirja p. 38 viimase lause tähenduses 1/10 ühistu liikmetest, kellel on õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda, ei saanud ta seda teha enne, kui oli läbitud eelmärgitud ettepanekute tegemise ring esimehele ja revidendile. Kostja selgitus, et revidenti polegi valitud, on põhjendamatu ja heade käitumistavadega mittekooskõlas olev etteheide. A L on algusest peale olnud kostja liige, sealhulgas alguses ka juhatuse liige, mistõttu KÜ asutamisel juba 1997 vastuvõetud põhikirja p.35.5 kohaselt üldkoosoleku pädevuses olnud revidendi valimise tegemata jätmist ei saa ette heita hagejatele. A L oli KÜ asutamisel KÜ juhatuse liige, seega pädev isik jälgima, et põhikirjas märgitud nõuded saaks täidetud. MTÜS § 19, mis sätestab mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuse, lg 1 p 5 kohaselt kuulub üldkoosoleku pädevusse majandusaasta aruande kinnitamine. Kostja väitel ei ole juhatus esitanud majandusaasta aruandeid. Kohus leiab, et nimetatud väide on ebaõige, sest äriregistri andmetel on vähemalt alates 2009 aastast iga-aastaselt korrektselt majandusaasta aruanne esitatud. Iseküsimus on tõesti, et kas neid aruandeid enne registripidajale esitamist arutati ja kinnitati KÜ koosolekul, nagu nõuab KÜS, MTÜS ja kostja põhikiri. Majandusaasta aruande registripidajale esitamisel ei tule sinna lisada MTÜS § 36 lg 5 kohaselt muid dokumente kui andmed aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Seega puudub kohustus-vajadus lisada üldkoosoleku protokoll, mille päevakorrast peaks nähtuma majandusaasta aruande kinnitamisega seonduv. Küsitav on miks kostja selliseid etteheiteid teeb alles peale seda kui kohtusse on esitatud tema vastu hagi ja miks ei ole aastate jooksul nn rahulolematu initsiatiivgrupp seaduses ja põhikirjas võimaldaval viisil korrektselt midagi ette võtnud selleks, et seda väidetavat korralagedust likvideerida. Isegi kui mingeid minetusi majandusaasta aruande kinnitamisel esines, siis ei mõjuta need 16.08.2015 KÜ üldkoosoleku otsuse sisu ega muuda olematuks rikkumisi selle koosoleku kokkukutsumisel. Seega on need kostja avaldused esitatud hagi raames ainetud. Omapoolset nõuet mingite muude kostja üldkoosolekute või juhatuse otsuste suhtes kostja esitanud ei ole. Printsiibis on õige kostja seisukoht, et juhatuse liikmete volitused ei pikene automaatselt, aga kumbki pool ei ole kohtule esitanud tõendeid, kas ja millal olid või ei olnud aastate jooksul KÜs toimunud üldkoosolekutel arutamisel juhatuse liikmete volituste pikendamise küsimused ja kuidas see mõjutaks antud hagi eset. Registrikannete õigsust eeldades olid kuni 16.08.2015 juhatuse liikmeteks märgitud isikute volitused kehtivad kuni pole väidetud vastupidist. MTÜS § 24 lg 3 alusel saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda

mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ehkki hageja on hagis märkinud, et osales koosolekul 25 minutit, on nimetatud osalemise fakti täpsustamisel ta vande all (tlk 94) antud ütlusena kinnitanud, et koosoleku algusajaks märgitud kella 11-ks oli ta koosoleku läbiviimise kohast lahkunud. Hageja kinnitas, et saabus koosolekule kl 10.45, ehk enne selle algust ning selgitas selleks hetkeks juba kogunenud liikmetele, et koosoleku läbiviimine ei vasta kehtivale korrale ehk rikutud on selle kokkukutsumise korda ja tähtaega. Tema sõnavõtt-selgitus kestis ca 10 minutit ning peale seda ta lahkus. Kohtul puudub alus kahelda nende ütluste tõepärases, neid ei ole vaidlustanud ka kostja ja seega tuleb lugeda, et A K koosolekul ei viibinud. Vaidlust ei ole selles, et A R koosolekul ei osalenud. Mõlemad pooled on menetluses kinnitanud, et tavapäraselt fikseeriti koosolekul osalejad alles koosoleku lõpus peale hääletamisi. Iseenesest on selliselt koosoleku läbiviimine mõeldamatu ja arusamatu (ning loob igakordselt võimalusi kehtetu koosoleku läbiviimiseks), sest osalejate kontrollimine ja fikseerimine tuleb eelkõige kvoorumi väljaselgitamiseks läbi viia kohe koosoleku alguses. Tõenditena on hageja loobunud tuginemast tlk 61-62 olevatele koosoleku kutsetele ning kostja on loobunud taotlusest kostjate vande alla ärakuulamiseks. Kuivõrd kostja esitatud tõendid 07.02 ja 28.02.2016 toimunud koosolekute (tlk 87-89) kohta on seotud üksnes võimalusega uuel koosolekul vaidlustatud otsuse tühistamisega ehk vaidluse lahendamiseks kohtuväliselt, ei ole ka need asja lahendamiseks vajalikud tõendid

MENETLUSKULUD

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele summas 300 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et hagejate taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et tsiviilasja menetluse käigus on hagejatele osutatud õigusabi kokku ̴ 7,17 tunni ulatuses, tunnihinnaga 90 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabikulud moodustavad kokku 774 eurot (käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et hagejate lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas ei saa kohus täielikult nõustuda hagejate märgitud ajakuluga. Kohus ei pea põhjendatuks hagejate poolt esitatud 15.01.2016 sularahaarvel nr. 1 märgitud kohtuistungiks ettevalmistava tegevust, s.h. läbirääkimised hagejatega, ning 15.01.2016 kohtuistungil esindamise ajakulu 1,5 tundi, 02.03.2016 sularahaarvel nr. 6 märgitud kohtuistungi eelseid läbirääkimisi ja 02.03.2016 kohtuistungil esindamise ajakuluga 2 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 15.01.2016 kohtuistung 25 minutit (tlk 79-80) ja 02.03.2016 kohtuistung 1 tund ja 25 minutit (tlk 97-103). Kohus peab põhjendatuks eelmärgitud kohtuistungitel hagejate esindamise tegelikku ajakulu protokollidest nähtuvas ulatuses. Esindaja võib ja peabki oma klientidega suhtlema/läbi rääkima, kuid see ei tähenda, et see kulu peaks kuuluma vajaliku ja põhjendatud kuluna vastaspoolelt väljamõistmisele. Kohus peab eelmärgitud ajakulu osas põhjendatuks vaid kohtuistungitel esindamise ajakulu vastavalt 0,5 tundi ja 1,5 tundi. Lähtudes eeltoodust peab kohus hagejatele osutatud õigusabi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 5,67 tundi summas 612 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hagejad on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes nimetatud kinnitused andnud (tlk 38, 95, 109 ). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja A K on sellekohase kinnituse andnud (tlk 38, 95, 109). Vaatamata asjaolule, et teine hageja A R ei ole kohtule kirjalikult eelmärgitud kinnitust esitanud, peab kohus eluliselt usutavaks, et ka viimane füüsilise isikuna ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu arvestab kohus hagejate õigusabikuludeks 612 eurot (koos käibemaksuga), mis kuulub solidaarselt hagejate kasuks kostjalt väljamõistmisele.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on vastava taotluse esitanud (tl 109). Kohus rahuldab hagejate taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.