2-22-14062
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-14062
Tsiviilasi
S. S.i hagi V. S.i vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kostja: V. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Lahutada S. S.i ja V. S.i abielu, mis sõlmiti xxxx.a Tallinna notar H. K. poolt (kande nr xxxx). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebekord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
S. S. esitas 21.09.2022.a hagi V. S.i vastu abielu lahutamise nõudes. Kostja on 03.10.2022.a vastustes abielu lahutamisega nõus ning loobunud kohtupoolsest ärakuulamisest. Ühtlasi palub kostja jätta pärast abielu lahutamist tema perekonnanimeks S.. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu abielu lahutamisega. Kohtuotsus rahuldab hagi selle õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel ning koostab otsuse kirjeldava ja põhjendava osata TsMS § 444 lg 3 järgi.
2-22-14062 Kohus lahutab S. S.i ja V. S.i abielu, mis sõlmiti xxxx.a Tallinna notar H. K. poolt (kande nr xxxx). TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kostja on 03.10.2022.a vastustes palunud pärast abielu lahutamist järgselt jagada lapse hooldusõiguse ning palub kindlaks määrata elatise tasumise korra. Kohus selgitab, et käesolevas tsiviilasjas oli menetluses vaid hageja nõue poolte abielu lahutamiseks ning kostja vastusega ei ole kostja poolt taotletud hooldusõiguse ja ülalpidamiskohtuse õiguslike vaidluste lahendamine võimalik. Kohus selgitab, et lapse hooldusõiguse küsimus tuleb lahendada eraldiseisvas tsiviilasjas. Lapse vanematevaheline hooldusõiguse muutmine eeldab ühe vanema sellekohast avaldust, mida kohus saaks lahendama asuda hagita menetluse raames. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Hooldusõiguse avalduses tuleb kohtule kirjeldada millises osas ei ole lapsevanemad hooldusõigust toestades kokkuleppele jõudnud ning teha usutavaks teha see, et hooldusõiguse muudatused oleksid laste huvides. Kohus arvestab PKS § 137 lg 3 alusel sellise avalduse lahendamisel muu hulgas ka kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Alaealisele elatise tasumist on reguleerimas PKS § 8. peatüki 1 jao sätted, s.o sätted alates §-st
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.