Kohtuistungi toimumise aeg 22. veebruar 2016.a ja sellel osalenud isikud
Hageja XXXja tema nõustaja Aleksandr Anissimov Kostja XXXja tema esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Tühistada käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 25.09.2014.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati XXX(isikukood XXX) kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas (praegu Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas) registreeritud kinnistu kaasomandi osale (XXXsuurusele mõttelisele osale kaasomandist) asukohaga XXX, registriosa nr XXX, kohtulik hüpoteek summas 100 000 eurot XXX(isikukood XXX) kasuks.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXvälja XXXkasuks menetluskulud kokku summas 777 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXtasuda XXXkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas Harju Maakohtule 22.09.2014 avalduse kostjalt laenu 100 000 euro tagasisaamiseks. Hagiavalduse kohaselt 27.03.2014 kostja võttis hagejalt laenu üldsummas 100 000 (sada tuhat) eurot, mida tõendab kostja poolt allkirjastatud võlakiri. Vastavalt mainitud võlakirjale pidi kostja tagastama laenu summas 100 000 eurot hiljemalt 28.06.2014.aastal. Kostja ei tagastanud laenu viidates rahapuudusele. Kostja ei vasta telefonikõnedele ning hoidub muul viisil hagejaga suhtlemast ning võlga tasumast. Kostja suhtumine võlakohustuse täitmisse ei ole hagejale arusaadav ja hagejal ei jää midagi muud üle, kui kaitsta oma huve kohtus ning nõuda tagastamata laen sisse kohtu kaudu. Kuna kostja rikkus maksmise kohustusi, mis on sätestatud võlakirja tingimustes, siis hagejal on õigus vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt nende täitmist täismahus. Taotleb välja mõista kostjalt, XXXhageja XXXkasuks võlgnevus summas 100 000 (sada tuhat) eurot.
Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hagiavaldus põhineb väidetaval asjaolul, et kostja on saanud hagejalt laenu 100 000 eurot, mida tõendavat hagile lisatud võlakiri. Kostja eitab laenu saamist. Kostja ei ole hagejalt saanud laenu 100 000 eurot, millest tulenevalt ei ole ta ka lubanud selle tagastamist hageja poolt väidetud tähtajal. Kostja ei ole andnud hagile lisatud eestikeelset võlakirja. Võlakirjale lisatud käsikirjaline osa, kaasa arvatud allkiri ei ole kostja kirjutatud. Kostja ei oska ka eesti keelt sellisel määral, et võlakirja eestikeelset osa ette valmistada, veel vähem sellest aru saada. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda see dokument kostja poolt laenu saamist hagejalt ega selle tagastamise lubadust. Kostja taotleb jätta hageja poolt esitatud võlakiri tõendina arvestamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Ainus, mille üle pooled ei vaidle on asjaolu, et nad kohtusid üle paljude aastate 2014.a. ühe korra Sikupilli Prismas asuvas kohvikus. Kostja väitel toimus see septembris, hageja kuupäeva ei mäleta, kuid eeldab, et see oli märtsis nagu on märgitud võlakirjal. Hageja väidab, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 annab laenulepingu mõiste, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)
rahasumma (laen) laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Selle tõendamiseks on esitanud võlakirja (tl 5). Kostja väidab, et ei ole sellisele võlakirjale allkirja andnud. Võlakiri on trükitud eestikeelsena ja allkiri venekeelsete tähtetega. Tema sõnul on ta allkirjastanud eestikeelseid dokumente alati eestikeelse allkirjaga.
2.Kohus kuulas pooled ära vande all. Hageja versioon poolte kohtumisest kohvikus on järgmine: Kokkulepped laenu saamiseks olid tehtud kostja elukaaslase, XXX, kes väitis, et vajab raha korteri ostmiseks, kuna peab senisest korterist välja kolima. Vajas 120 000.- eurot, hageja andis 100 000.- seejuures 40 000 hageja omakorda laenas (tl 87) Kostja abikaasa elab ja töötab XXX, kuid käib ka Tallinnas. XXX on tal oma ettevõte, mis aga oli tõsistes makseraskustes. Tema arved olid kõik arestitud ja seepärast leppisime kokku, et annan raha üle tema naisele. Jevgeni ise ei tahtnud võtta, sest tal oli juba palju võlausaldajaid. Hageja helistas kostjale mitmel korral enne kohtumist ja soovis kohtuda, et anda kostjale üle sularaha laenuna, milles oli eelnevalt kokku lepitud. Hageja ütles, et ta saab anda ka vormistatud võlakirja. Lõpuks lepiti kokku kohtumine Sikupilli Prismas asuvas kohvikus. Kuna kostja abikaasa ei saanud tulla, siis kostja võttis kaasa ühe teise mehe. Temal oli kaasas julgestuseks XXX, kellel on olemas püstol ja ka relvaluba. XXX istus kohvikus teises lauas. Kostjal oli kaasas paber, millele oli trükitud tekst ja allkiri. Hageja väitel andis tema ümbrikus raha ja kostja andis vastu paberil allkirja. Kuna 3 kuu pärast keegi laenu ei tagastanud, siis võttis ta ühendust XXX, kes ütles, et ei suuda raha tagasi maksta, sest XXX on majanduslikud probleemid ja ta ei saa laenu kusagilt võtta. Enne hagi esitamist ta kostjaga sellest ei rääkinud. Laenu andis ilma protsendita, sest on kostja ja tema abikaasa ühise tütre ristiisa.
3.Kostja eitab laenu saamist, kostja ei ole hagejalt raha saanud ning sellest tulenevalt ei ole ta ka lubanud selle tagastamist hageja poolt märgitud tähtajaks. Kostja ei ole koostanud eestikeelset võlakirja, sest ei oska ka eesti keelt sellel määral, et sellist dokumenti ette valmistada. Omakäeline tekst ja allkiri ei ole ka kostja poolt kirjutatud. Kostja selgitus kohtumisest kohvikus on järgmine: Tunneb hagejat tema naise, XXX, kaudu. Kui kostjal laps sündis, siis ristimisel sai hageja tõesti tütre ristiisaks. Pärast seda 8-12 aasta jooksul pooled ei suhelnud ja laps ei ole oma ristiisa näinudki. XXXoli tema elukaaslane, kellel 2009.a. tekkisid probleemid ja ta sõitis XXXse. Läksid lahku ja 2014.a. ostis kostja endale korteri, saab ka tõendada, millise raha eest ja kes talle raha laenasid. Hagejaga on ühe korra kohtunud ja see oli septembris mitte märtsis. Märtsis hageja helistas kostjale ja soovis, et kostja kirjutaks avalduse tema tütre osalemiseks Vene Kultuurikeskuse programmis, kus saab ka tasuta Rootsi sõita. Kostja keeldus. Septembris hageja helistas uuesti, rääkis sama juttu programmist ja soovis kohtumist. Kokku saadi Sikupilli Prisma kohvikus, nad olid mõlemad ilma kaaslasteta. Hageja pika põhjenduse peale kostja kirjutaski Vene Kultuurikeskusele avalduse, et tema tütar saaks programmis osaleda. Pani enda ja tütre isikuandmed ja kirjutas alla. Hageja palus, et paneksin märtsikuu kuupäeva, sest see programm olevat alustanud juba varem. Avalduse kirjutas vene keeles ja käsitsi Hageja soovis, et kostja kirjutaks eestikeelse allkirja. Kuna avaldus oli vene keeles, kirjutas kostja venekeelse allkirja. Allkiri läks viltu, sest käsikirjaline tekst oli ka viltu. Hageja luges teksti kaua ja siis soovis, et kostja kirjutaks allkirja veelkord uuesti lehe alla äärde või teisele lehele. Kostja keeldus. Hageja lubas avalduse ise kohale viia. On veendunud, et sealt tema allkiri laenulepingule võeti. Pärast seda ei ole hageja kostjale kordagi helistanud. Laenuasjadest kuulis kostja esimest korda, kui nägi registrist, et korter on kohtu poolt arestitud (tl 100p-101). Kostja ostis korteri aprillis ja sellest oli rääkinud telefoni teel ka hageja abikaasale. Ei osanud arvata, et seda ära kasutatakse.
4.Kohus hinnates poolte vande all antud seletusi leiab, et hageja ütlused on sageli vastuolulised. Hageja on kogu aeg väitnud, et pidas laenuläbirääkimisi mitte kostja vaid XXX, kes oli rahalistes raskustes. Põhjuseks, miks laen anti sularahas kostjale, oli hageja sõnul asjaolu, et XXX oli palju võlausaldajaid. Põhjendus ei ole usutav ja tundub otsituna, sest sularaha üleandmisel ei peaks teised võlausaldajad probleemi tekitama. Hagiavalduses on märgitud: kostja ei tasunud laenu viidates rahapuudusele. Kostja ei vasta kõnedele ja hoidub muul viisil hagejaga suhtlemast. Samas on hageja ja kostja mõlemad kinnitanud, et pärast kohtumist kohvikus ja enne hagiavalduse kohtusse esitamist pooled ei suhelnud (tl 100 p-101), ka mitte telefoni teel. Hageja ei ole tõendanud, millisel viisil kostja laenu tagastamisest keeldus. Hageja on andnud vastuolulisi selgitusi võlakirja koostamise suhtes. Algselt on kinnitanud, et lubas vormistada ise võlakirja, hiljem selgitas, et võlakirja vormistas kostja ja andis temale üle. Kostja on väitnud, et poolte kohtumine kohvikus toimus septembris, hageja, et 27.03.2014.a. Kohus peab septembrikuud tõenäolisemaks, sest hagi kohtusse on esitatud samuti 22.09.2014.a. ja mitte varem. Samal ajal kostja selgitused ja vande all antud seletus täielikult kattuvad ega ole menetluse käigus muutunud.
5.Kohus on teinud järelepärimise Vene Kultuurikeskusele. Nende vastuse kohaselt ei ole Vene Kultuurikeskuses kunagi korraldatud kaasmaalaste laste toetamise programmi. Eraisik XXX ei ole esitanud Vene Kultuurikeskusele ühtegi avaldust programmis osalemiseks. Mainitud eraisikut ei ole ka kultuurikeskuse koostööpartnerite hulgas.
6.Kohus määras käekirja ekspertiisi, et tuvastada, kas tsiviilasjas nr 2-14-57766 esitatud hagiavaldusele lisatud 27.03.2014.a. võlakirjal XXX (ka XXX) nimel kirjutatud käsikirjaline tekst ja allkiri on XXX poolt omakäeliselt kirjutatud. Ekspertiisi aktis (tl 72-78) toodud eksperdiarvamuse kohaselt esineb viiteid, et 27.03.2014.a. võlakirjal XXX(ka XXX) nimel kirjutatud käsikirjaline tekst ja allkiri võivad olla kirjutatud mitte XXX, vaid mõne teise isiku poolt jäljendades XXX allkirja ja käekirja. Aktis on ära toodud vaidlustatud käsikirjalise teksti ja võrdluseks esitatud XXX käekirjanäidiste erinevused. Kostja käekirjanäidiste iseloomustamiseks on eksperdid välja toonud, et käekirjanäidiste hajusus vastab peamiselt tüüpkirjale, kohati on hajutatud, tekst on paremkaldes, kirjutatud kiire ja sujuva liikumisega ning rõhk vastab tüüpkirjale (tl. 74). Vaidlustatud käsikirjalise teksti (laenulepingul) hajusus vastab tüüpkirjale, kalle on paremale ja kirjutamise tempo on alla keskmise, rõhk on keskmise tugevusega. Kirjajoone struktuur on ebaühtlane – esinevad kirjutusvahendi otsikust ja värvainest tingitud tühimikud. Kirjajoones esineb ebaloogiline seosekatkestus, nurklikkus ja värin, mis viitavad teksti jäljendamisele/kopeerimisele (tl 73).
7.Kohus hinnates tõendeid kogumis leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel laenulepingu olemasolu. Kohtule esitatud laenuleping lähtuvalt eksperdi hinnangust on
suure tõenäosusega võltsing. Seda seisukohta toetavad täiendavalt eelpool analüüsitud poolte vande all antud seletused. Hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
25.09.2014.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis kostjale kuuluvale Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonnas (praegu Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas) registreeritud kinnistu kaasomandi osale (XXX suurusele mõttelisele osale kaasomandist) asukohaga XXX, registriosa nr XXX, kohtuliku hüpoteegi summas 100 000 eurot hageja kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja taotleb hagejalt välja mõista menetluskuludena kantud kulud õigusabile summas 788,40 eurot (koos käibemaksuga) ja asjas läbiviidud ekspertiisi kulud summas 282 eurot. Kostja taotleb märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja arvates arve nr 1439 summas 145,20 eurot ei ole põhjendatud, kuna ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks leiab, et õigusabikulud on ülehinnatud, kuna keskmiselt maksab tööturul advokaadi töötund 90 eurot. Seega kostjale osutatud õigusabi hind on ülepaisutatud. Eksperdikulud ei ole põhjendatud, kuna ekspertiis ei näidanud täpset tulemust. Riigikohtu 11.02.2015.a määruses nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hinnates kostja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjat on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja – vandeadvokaat Siiri Malmberg. Õigusabi osutamisel on esindaja tunnitasu suuruseks olnud 110 - 130 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesoleva vaidluse sisu, olemust ja keerukust ning toimunud istungite arvu saab pidada vandeadvokaadist esindaja mõistlikuks tunnitasuks 110 eurot käibemaksuta. Kohus peab põhjendatuks järgmist ajakulu: 1) arvel nr 13781 kajastatud tööd ja arvel nr 1300 kajastatud tööd kokku 2,5 h; 2) arvel nr 71 kajastatud tööd 1 h; 3) arvel nr 983 kajastatud toiming 15 min.
Muus osas peab kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Ülejäänud toimingud ei ole toimikust nähtavad. Lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Arve nr 1439 spetsifikatsioonis kajastatud toimingud ei ole kohtu hinnangul seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kokku on põhjendatud ajakulu 3 tundi ja 45 minutit. Seega on kostja põhjendatud menetluskulud õigusabile summas 495 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub asjas kostja poolt tasutud ekspertiisitasu summas 282 eurot. Kohus leiab, olenemata hageja vastuväidetest, et asjas läbiviidud ekspertiis oli vajalik ja asjakohane kostja õiguste kaitse seisukohalt. Kohus hindas ekspertiisi läbiviimise vajalikkust enne ekspertiisi määramist ning küsis selles osas ka hageja seisukohta. Hageja nõustus käekirjaekspertiisi määramisega. Seega tuleb kostja poolt tasutud ekspertiisitasu hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.