H.T. hagi rahuldada põlvnemise tuvastamise osas õigeksvõtuotsusega. Elatise väljamõistmise osas sisulise otsusega. Tuvastada H.T. (isikukood xxxx) põlvnemine V.N.ust (isikukood xxxx). Muuta H.T. rahvastikuregistri sünniakti ja kanda sinna isana V.N.. Välja mõista V.N.ult alaealise H.T. kasuks elatis 180 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni viimase täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx. Elatis kanda L.T.a arveldusarvele xxxx Swedbank, selgitusega „H. elatis“.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt L.T. ja V.N. elasid koos kuni xxxx. aasta maini. Sellest kooselust sündis neil kaks last – tütar H.T. (sünd. xxxx) ja H.T. (sünd. xxxx). Kostja vormistas vabatahtlikult isaduse H.T.a suhtes, kuid H.T. suhtes jäi see tegemata. Kostja on tunnistanud L.T.le oma isadust lapse suhtes, kuid ei ole nõus seda seaduses ettenähtud korras vabatahtlikult tuvastama, sest vanemad ei saanud kokkuleppele lapse perekonnanime osas. Käesoleval ajal elavad L.T. ja V.N. eraldi. Laps elab ema juures ja on tema ülalpidamisel. Sotsiaalkindlustusameti 27.12.2019 otsusega on H.T.l tuvastatud raske puue. Sellest tingituna ei ole ka L.T.al võimalik alaliselt tööl käia. Pere sissetulek koosneb riigi poolt makstavatest toetustest – peretoetus kahele lapsele kokku 120 eurot kuus, puudega lapse toetus 169 eurot kuus ja üksikema toetus 19,18 eurot. Kostja täidab ülalpidamiskohustust osaliselt vanema tütre H. suhtes, makstes ca 100 eurot kuus, kuid H. suhtes mitte. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS 94 lg 1 ja 2 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui muul õiguslikul alusel ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 116 lg 1 sätestab, et vanemal on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine ka seaduses ettenähtud miinimummääras (s.o. käesoleval ajal 292 EUR) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja seadusliku esindajana on L.T. nõus elatise väljamõistmisega suuruses 180 eurot kuus. Asjaolu, et hageja suhtes ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud tõendab H.T. sünni tõend. Hagis palutakse:
3.Muuta H.T. rahvastikuregistri sünniakti ja kanda sinna isana V.N..
4.Välja mõista V.N.ult alaealise H.T. kasuks elatis 180 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni viimase täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxx.
5.Elatis kanda L.T.a arveldusarvele xxxx Swedbank, selgitusega „H. elatis“.
6.Menetluskulu jagada vastavalt seadusele.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kuulub menetluskulu jätmisele poolte endi kanda. Lisatud on H.T. sünni tõend ja Sotsiaalkindlustusameti otsuse koopia.
2.Kostja esindaja esitas kohtule vastuse ja pangakontolt kantud summad hageja seaduslikule esindajale. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab isadust H.T. suhtes. Kostja ei tunnista elatise nõuet kuna kostjal puudub majanduslik võimekus maksta hagis nõutud elatist suurusjärgus. Kostjal on osaline töövõime ja tema sissetulek on 265 eurot töötukassa poolt makstavast toetusest. Kostjal ei jätku sellest sissetulekust, et maksta elatist seadusest ja kehtestatud suurusjärgus oma teisele, vanemale lapsele. Kostja tervislik seisund võimaldab siiski teha kergemat füüsilist tööd tuttavatele, mille eest makstakse talle 100-120 eurot kuus, et tasuda elatist vähendatud suurusjärgus vanemale lapsele. Kostja nõustub asja lahendama kompromissiga lähtudes kostja majanduslikust võimekusest ja elatise maksmise suurusjärgust vanemale lapsele H.T.ale, kellele kostja maksab igakuuliselt keskmiselt 100-120 eurot igakuuliselt. Kostja nõustub kirjaliku menetlusega, kuid jätab siiski selle otsustamise kohtule ja hagejale seisukoha esitamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostjale teadaolevalt elab hageja koos seadusliku esindajaga oma vanemate juures kodus, mistõttu hageja seadusliku esindaja vanemad toetavad mõlemaid materiaalselt. Kostajale teadaolevalt pole hageja seaduslik esindaja kunagi õieti tööl käinud ja ei tööta ka praegu. Kostja on asunud seisukohale, et hageja seaduslikul esindajal on veel arenguruumi, et leida endale töökoht ja tagada endale normaalne sissetulek, et ühistele alaealiste lastele tagada väärikas hoolsuskohustus. Lisatud on osalise töövõime kaart ja Coop panga konto väljavõte
3.Seoses kostja vastusega on hageja esindaja kirjalikult avaldanud, et hageja on endiselt seisukohal, kuivõrd kostja võtab hageja põlvnemise temast õigeks, siis ei ole mingit takistust selle kohtuväliseks vormistamiseks seaduses ettenähtud korras. Hageja ei nõustu kostja vastuses esitatud väidetega kostja elatise maksmise suutmatuse kohta. Kostja väited on paljasõnalised. Ainsaks kostja esitatud tõendiks on tema pangakonto väljavõte, mis tõendab elatise maksmist hageja õele H.T.ale. Jääb selgusetuks, mida kostja selle tõendiga tõendada soovib – ainus asjaolu, mida see tõendab elatise suhteliselt väikeses mahus maksmine teisele lapsele. Pangakonto väljavõte ei kinnita mingil moel kostja rasket majanduslikku olukorda, vastupidi, kui vaadata peale maksete teostamist järele jäänud kontojääke, siis on see enamasti suurem kui 1000 eurot. Kõik ülejäänud kostja väited osalise töövõimetuse ja sissetulekute vähesuse suhtes on paljasõnalised. Eriti küüniliseks tuleb hinnata kostja etteheiteid laste ema aadressil selles, et viimane peaks asuma tööle ja iseseisvalt tagama laste heaolu. Kostja jätab seejuures täiesti tähelepanuta, et käesoleva tsiviilasja hageja näol on tegemist puudega lapsega, kellele tehtavad kulutused on seepärast tavapärasest suuremad. Hagiavalduses esitatud elatise suurus on ca poole väiksem seaduses ettenähtud alammäärast ja seega ei ole selle vähendamine hageja huvides.
4.Kohtuistungil 08.09.2022.a. võttis kostja hagi põlvnemise tuvastamise osas jätkuvalt õigeks. Elatise osas pooled mingit kokkulepet ei saavutanud ja jäid juba varem esitatu juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud. Kohus leiab, et hagi põlvnemise tuvastamise osas tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, kui
kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuigi TsMS § 444 lõige 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
6.Pooled vaidlevad elatise suuruse osas. Kostja on nõus elatise maksmisega, kuid mitte nõutud suuruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest
7.Perekonnaseaduse (PkS) § 94 lg. 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lg. 1 p. 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Lg. 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PkS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.
8.Perekonnaseaduse (PkS) § 116 lõike 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Tulenevalt PKS § 97 lõikele 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
9.PKS § 96 ja § 97 lõikest 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. PKS § 100 lõige 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
10.Vastavalt PKS § 99 lõikele 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hageja ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja mõista välja elatise H.T. ülalpidamiseks 180 eurot kuus. Hageja pere sissetulek koosneb riigi poolt makstavatest toetustest – peretoetus kahele lapsele kokku 120 eurot kuus, puudega lapse toetus 169 eurot kuus ja üksikema toetus 19,18 eurot. Hageja näol on tegemist puudega lapsega, kellele tehtavad kulutused on seepärast tavapärasest suuremad. Hagiavalduses esitatud elatise suurus on ca poole väiksem hagi esitamisel kehtinud seaduses ettenähtud alammäärast ja seega ei ole selle vähendamine hageja huvides. Lapse vajadused, sealhulgas erivajadused seoses puudega on põhjendatud. Lapse isa (kostja) tervislikku seisundit on juba arvestatud elatise suuruse nõudes 180 eurot. Kostja peab tegema kõik endast oleneva et oma puudega last nõutud summas toetada. Seaduses sätestatud miinimum peab kostjale alles jääma. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus elatise H.T. kasuks igakuise elatusrahana 180 eurot kuni H.T. täisealiseks saamiseni. Hagi on tõendatud kostja osalise õigeksvõtuga. Samuti kostja pangakonto väljavõttega ja lapse tervisedokumendiga. Kostja pangakonto väljavõte ei kinnita kostja rasket majanduslikku olukorda. Kontojäägid, on enamasti suuremad kui 1000 eurot. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lõikele 1 hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lõike 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.