X hagiavaldus Y vastu elatise väljamõistmiseks ja C avaldus Y vastu alaealise lapse X suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad:
1.X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Toomas Metsma (epost [email protected])
C (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx), esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (e-post: [email protected])
Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; e-post: xxx) Eestkosteasutus: Lääneranna Vallavalitsus (registrikood: 77000298; asukoht: Jaama tn 1, Lihula vald, Lääneranna vald, Pärnu maakond; e-post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
03. oktoober 2022
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Y ja X seadusliku esindaja C vahel 03.10.2022 kohtuistungil sõlmitud kompromiss elatise nõudes:
1.1.Y elatise võlgnevus perioodist detsember 2021 kuni september 2022 (kaasa arvatud) on 459,62 eurot.
Y tasub Xle elatist 225,64 eurot kuus alates 01. oktoobrist 2022 kuni X täisealiseks saamiseni, so kuni xx xx xxxx.
1.3.Jooksev elatis (alates oktoober 2022) tasutakse kahes osas jooksva kuu 8. kuupäevaks 1⁄2 osas ja 16. kuupäevaks 1⁄2 osas.
Tsiviilasi nr 2-22-4180
1.4.Elatise võlgnevus (459,62 eurot) tasutakse igakuiste osamaksetega suuruses vähemalt 25 eurot kahes osas 8. kuupäevaks 1⁄2 osas ja 16. kuupäevaks 1⁄2 osas kuni võlgnevuse likvideerimiseni.
1.5.Elatis tasutakse C kontole EExxx Swedbank AS-s.
1.6.C tagab, et kui X peab suhtluskorra järgselt minema Y juurde, on lapsel kaasas kõik vajalikud riideesemed ja jalanõud ning lapse soovil ka tema muud isiklikud esemed.
1.7.Juhul kui laps viibib isa juures kuus enam kui 6 ööpäeva, on isal õigus järgmise kuu elatisest maha arvestada 1 ööpäeva eest 15 eurot.
1.8.Elatise kuumakse suurust muudetakse iga aasta 1.aprillist kuni lapse täisealiseks saamiseni järgmiselt:
1.8.1.Baassumma (kokkuleppe sõlmimise seisuga 209,20 eurot), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
1.8.2.Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
1.8.3.Elatise summast on maha arvestatud pool lapsetoetuse summast.
1.8.4.Juhul kui laps viibib isa juures kuus enam kui 6 ööpäeva, on isal õigus järgmise kuu elatisest maha arvestada 1 ööpäeva eest 15 eurot.
Kinnitada Y ja C vahel 03.10.2022 kohtuistungil sõlmitud kompromiss lapsega suhtlemiseks:
2.1.Laps viibib isaga üle nädalavahetuse reedest esmaspäevani. Esimene nädalavahetus on 07.10. – 10.10.2022. Isa võtab lapse ema elukohast reedel kella 19.00 ja 20.00 vahel, teavitades ema täpsest kellaajast ette vähemalt pool tundi. Ema läheb lapsele isa elukohta järele esmaspäeval 18.00 ja 19.00 vahel, teavitades isa täpsest kellaajast ette vähemalt pool tundi.
2.2.Lapse suvise vaheaja lasteaiast veedab laps isaga poole. Isa võtab lapse lasteaia viimasel päeval ema elukohast kella 19.00 ja 20.00 vahel, teavitades ema täpsest kellaajast ette vähemalt pool tundi. Ema läheb lapsele isa elukohta järele vaheaja 8. täispäeval 18.00 ja 19.00 vahel, teavitades isa täpsest kellaajast ette vähemalt pool tundi. Ema teavitab isa vaheaja algusest koheselt teadasaamisest. Suvise vaheaja suhtlemiskord ei mõjuta nädalavahetuste suhtlemiskorda.
2.3.Paaritutel aastatel viibib laps 23.12 kuni 27.12 isa juures ja 28.12 kuni 01.01 ema juures ning paaris aastatel vastupidi. Lapsele läheb vastaval päeval kella 15.00-16.00 vahel teise vanema elukohta järele see vanem, kelle juurde laps läheb.
2.4.Isal on õigus lapsega koos olla isadepäeval ja oma sünnipäeval ning neile järgneval päeval. Emal on õigus lapsega koos olla emadepäeval ja oma sünnipäeval ning neile järgneval päeval. Lapsele läheb vastaval päeval kella 19.00 ja 20.00 vahel teise vanema elukohta järele see vanem, kelle juurde laps läheb, teavitades teist vanemad täpsest võtmise ajast ette vähemalt pool tundi.
2.5.Mõlemal vanemal on õigus lapsega suhelda ka suhtluskorra välisel ajal, kui nad võtavad osa üritustest näiteks lasteaias, lapse sünnipäevast, avalikel üritustel jne.
Tsiviilasi nr 2-22-4180
2.6.Vanem võib ilma teise vanema täiendava nõusolekuta isiklikest rahalistest vahenditest lapsega reisida kestusega kuni kaks nädalat järjest väljaspool Eesti Vabariiki. Lapse viibimist puhkusereisil loetakse mõjuvaks põhjuseks samal ajal toimuma pidanud kohtumiste ärajäämiseks. Vanem on kohustatud teavitama teist vanemat reisi sihtpunktist ja kestusest vähemalt 10 päeva ette, naaberriiki reisimisel on teavitamise tähtaeg 1 päev ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad arvestama lapse huvide ja kohustustega ning nende arvestamisel ei ole teisel vanemal õigust keelduda lapsega reisile lubamisest.
2.7.Tavasuhtluskorra ja erisündmustega seotud suhtluskorra vastuolu korral kehtib erisündmustega seotud suhtluskord.
2.8.Vanemad on kohustatud teineteist viivitamatult informeerima lapse haigestumistest, sh meditsiinilisest hädaolukorrast. Lapse haigestumise korral jääb laps kuni tervenemiseni selle vanema juurde, kus laps haigestus. Juhul, kui laps viibib haiglas, on mõlemal vanemal õigus lapse juures viibida.
2.9.Last puudutavate otsuste tegemisel juhinduvad vanemad lapse huvidest ja heaolust ning otsused, mis puudutavad lapse haridusega seotud küsimusi, huvitegevust, kasvatuskorda, tervist jmt võetakse vastu ühiselt taasesitamist võimaldaval teel. Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise.
2.10.Vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud lapse juuresolekul teist vanemat või tema lähikondseid halvustada, samuti ei tohi mõjutada last tegema valikuid vanemate vahel. Vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama, et lapse psüühikat ja tema suhteid vanematega ei saaks kahjustada kolmandad isikud.
2.11.Vanemal on õigus lapsega telefoni või muu sidevahendi vahendusel suhelda, kui laps viibib teise vanema juures. Vanem peab tagama, et telefon oleks laetud ja mitte välja lülitatud.
2.12.Vanem, kelle juures laps viibib, peab tagama lapsele nõuetekohase järelevalve juhul, kui ta peab ise mingil põhjusel lapsest eemal viibima.
2.13.Vanem kohustub teise vanema vastamist nõudvale teatele vastama esimesel võimalusel. Vanemad kohustuvad teineteist teavitama enda ja lapse elukoha ja sidevahendite andmete (sh telefoninumber, e-posti aadress) muutumisest.
2.14.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh kirja, e-posti, sms-i vms teel) selgesõnaliselt nõustunud.
2.15.Suhtlemiskord kehtib kuni X kooliminekuni.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-4180.
Jätta menetluskulud poolte endi kada, va alaealisele lapsele antud riigi õigusabi kulud, millised jätta riigi kanda.
Määruse jõustumise järel tagastada avaldajale menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 5 eurot ja kanda see C kontole EExxx (Swedbank AS).
Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaja ühele tööpäevale. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse
Tsiviilasi nr 2-22-4180 Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu ühe tööpäeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsMS § 433 lg 1, § 661 lg 1, 2 ja 4). Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on X (hageja/laps) ja C (avaldaja/ema) hagiavaldus Y (kostja/isa) vastu sissenõutavaks muutunud elatise 233,99 euro, igakuise elatise 216,44 euro väljamõistmiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldaja ja kostja kooselust sündis X. Alaealine laps jäi pärast vanemate lahkuminekut elama emaga. Vanemate kokkulepped suhtlemiskorra ja elatise maksmise osas ei ole toiminud. Lapse huvides on kindlaks määrata stabiilne suhtlemiskord. Avaldaja taotleb suhtlemiskorra kindlaksmääramist nii, et laps elab emaga, aga veedab isaga iga teise nädalavahetuse reedest pühapäevani. Kuna isa sõlmitud elatise tasumise kokkulepet ei täitnud ega ole see ka lapse huvides, ütleb ema kokkuleppe üles. Isa kohustub tasuma elatise võlgnevuse 233,99 eurot ning nõuab laps elatist igakuiselt summas 216,44 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnista.
3.Eelistungina korraldaval kohtuistungil 03.10.2022 sõlmisid pooled kompromissi nii alaealisele lapsele elatise tasumiseks (resolutsiooni punktid 1.1.-.1.8.4. sõnastuses) kui ka suhtlemise korraldamiseks (resolutsiooni punktid 2.1.-2.15. sõnastuses).
4.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
5.Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärjed, millised on sätestatud TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad
Tsiviilasi nr 2-22-4180 pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
7.C taotleb poole tasutud riigilõivust, so 5 euro tagastamist tema arveldusarvele seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel on riigilõivu tasutud 10 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust pool ehk 5 eurot ning see kanda hageja poolt näidatud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.