Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord

2-14-55453

Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hagiavaldus ning hageja nõue XXXXAS esitas 05.08.2014.a Harju Maakohtule hagi XXXX vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli XXXX OÜ XXXX (registrikood XXXX; kustutatud) juhatuse liige ajavahemikus 11.04.2013.a kuni 20.11.2013.a. Hageja ja OÜ XXXX vahel sõlmiti ajavahemikus september 2013.a kuni november 2013.a lepingud, mille kohaselt kohustus hageja vastavalt OÜ XXXX tellimustele korraldama kaubavedusid ning OÜ XXXX kohustus selle eest maksma hagejale veotasu. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused ning esitas OÜ-le XXXX ülalnimetatud transporditeenuse osutamise eest järgmised arved, millede alusel on OÜ XXXX kohustatud hagejale tasuma kokku 14 864,65 eurot. OÜ XXXX on jätnud omapoolse kohustuse täitmata. Hageja märgib, et kostja puhul on tegemist OÜ XXXX endise juhatuse liikmega, kes kõnealuste tehingute sõlmimise ajal (veolepingute sõlmimine toimus ajavahemikus september 2013.a kuni november 2013.a) oli ettevõtte juhatuse liige. Seetõttu lasus kostjal kohustus OÜ XXXX seadusliku esindajana korraldada äriühingu kohustuste täitmist hagejale vastavalt esitatud arvetele, millise kohustuse on kostja antud juhul täitmata jätnud. Samuti ei oleks tohtinud OÜ XXXX kostja juhtimisel sõlmida hagejaga veoosutamise teenuseid ajal, mil äriühing oli sisuliselt pankrotis ning omakapital oli negatiivne. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei ole juhatuse liige oma seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud ning on sellega põhjustanud hagejale kahju tekkimise. Tulenevalt asjaolust, et OÜ XXXX oma kohustusi täielikult ja tähtaegselt hageja ees ei täitnud, esitas hageja lepinguline esindaja 18.02.2014.a kostjale meeldetuletuse kahju hüvitamiseks. Kostja on kohustatud hüvitama hageja poolt kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulud, milleks on käesoleval juhul Bene Est Law Office OÜ poolt hagejale esitatud arve õigusteenuse osutamise eest summas 81,07 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 15 228,08 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 511,17 eurot ajavahemiku 05.03.2014.a kuni 05.08.2014.a eest. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 06.08.2014.a (14 864,65 eurolt) kuni selle täieliku hüvitamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise kohtumenetluse eelsete kulude eest summas 81,07 eurot.

Kostja vastuväited hagile

2-14-55453 Kostja ei nõustu 10.09.2014.a vastuses hagiavaldusega. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue kostja vastu. Kostja ei ole rikkunud hagiavalduses märgitud juhatuse liikme kohustusi ega ole hagejale kahju tekitanud. Kostja märgib, et hageja kahjunõude realiseerimiseks tuleb tõendada kahju olemasolu, kostja tegevuse õigusvastasus ning põhjuslik seos kostja tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid, mistõttu on hagi alusetu. Kostja pole rikkunud seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, mida hageja kostjale ette heidab. Kostja on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega ning isegi juhul, kui kostja tegevus oleks hüpoteetiliselt kaasa toonud endaga kahju tekkimise hagejale, mida tänasel päeval ei ole kostja hinnangul juhtunud, vabaneb kostja süüst, korraliku ettevõtja hoolsusega käitumise fakti tõttu. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-ga 1 piirdub kohus käesoleva otsuse kirjeldavas osas vaid eeltoodud hagi asjaolude ning kostja vastuväidete märkimisega.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

Kohus kvalifitseerib esmalt hageja nõude - Riigikohus on märkinud, et kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 31.03.2010.a lahendit asjas nr 3-2-1-7-10, p 30). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane ka siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas kostja on OÜ XXXX juhatuse liikmena rikkunud seadusest tulenevaid juhatuse liikme kohustusi, mille tõttu on ta tekitanud hagejale kahju. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja on juhatuse liikmena veolepinguid sõlmides ning nende alusel esitatud arvete (kd I, tl 21-45) mittetasumisel rikkunud äriühingu juhatuse liikme kohustust – äriühingu pankrotiavalduse esitamise kohustust (ÄS § 180 lg 51) ja osanike koosoleku kokkukutsumise kohustust (ÄS § 171 lg 2 p 1). Kohus peab võtma seisukoha selles, kas kostja on rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Kohus peab tuvastama, kas kostjal oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus; kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ja kas kostja on seda kohustust rikkunud. Seejärel annab kohus hinnangu küsimusele, kas on tõendatud hagejal selle rikkumise tagajärjel kahju tekkimine (st nii hüvitamisele kuuluva kahju tekkimise fakt kui ka põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel).

Riigikohus on kommenteerinud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 25.02.2013.a lahend asjas nr 3-2-1-188-12, p 12).

2-14-55453 Üheks selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 17.12.2009.a lahend asjas nr 3-2-1-150-09, p 11). Nimelt näeb ÄS § 180 lg 51 ette, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Üldise normina näeb põhimõtet ette tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 – säte näeb ette, selle kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

Esmalt võtab kohus seisukoha pooltevahelises vaidluses selles, et millisel ajavahemikul oli kostja OÜ XXXX juhatuse liikmeks. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et kostja oli äriühingu juhatuse liige ajavahemikus 11.04.2013.a kuni 20.11.2013.a. Samas viitab kostja asjaolule, et kostja edastas nõukogule oma lahkumisavalduse 31.10.2013.a. Lahkumisavalduses palus kostja enda vabastamist juhatuse liikme kohustuste täitmisest alates 01.11.2013.a. Kostja märgib, et asjaolu, kus äriregistris tehti kanne 20.11.2013.a juhatuse liikme kohustuste lõppemise kohta, ei oma õiguslikku tähendust. Iseenesest nõustub kohus hagejapoolse viitega ÄS § 34 lg-st 2 tuleneva põhimõttega, et kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Riigikohus on märkinud, et äriregistri kanne juhatuse liikme kohta kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad kandele tuginedes ÄS § 34 lg-te 2 ja 3 alusel lugeda sinna juhatuse liikmena kantud isiku õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema. Tsiviilkolleegium lisas, et juhul, kui kohtule saab teatavaks aktsiaseltsi juhatuse liikme volituste lõppemine, sh tema tagasikutsumise tõttu aktsiaseltsi nõukogu poolt, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab ta arvestama nõukogu otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 01.06.2005.a lahend asjas nr 3-2-1-54-05, p 17). Kohus on käesolevas asjas 08.05.2015.a lahendiga rahuldanud hagejapoolse 05.11.2014.a tõendite kogumise taotluse. Kohus on kõnesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.4 kohustanud OÜ XXXX pankrotihaldurit esitama äriühingu nõukogu koosolekute protokollid ajavahemikul 01.01.2012.a kuni 31.12.2013.a (kd I, tl 200). Pankrotihaldur on dokumentide esitamise kaaskirjas märkinud, et haldur esitab kohtule OÜ XXXX nõukogu koosolekute 04.09.2012.a, 09.10.2012.a, 20.11.2012.a, 13.12.2012.a, 04.03.2013.a, 09.07.2013.a, 03.10.2013.a ja 11.10.2013.a protokollid (kd II, tl 2). Samas on kohus äriregistrile esitatud dokumentidest tuvastanud, et OÜ XXXX nõukogu on 22.03.2013.a pidanud koosoleku, mille protokolli ei ole kohtule 08.05.2015.a määruse raames esitatud. 22.03.2013.a koosolekul on OÜ XXXX nõukogu otsustanud kostja äriühingu juhatajaks valida (kd III, tl 72). ÄS § 184 lg § 1 näeb ette, et juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Äriregistrile esitatud andmete põhjal on kostja omapoolse nõusoleku andnud sellega, et on enda allkirjaga esitanud äriregistrile taotluse kandeavalduse tegemiseks (kd III, tl 73-74). Kuivõrd kostja on kandeavalduse allkirjastanud 28.03.2013.a, siis nõustub kohus kostja käsitlusega sellest, et kostja juhatuse liikme esindusõigus sai alguse 28.03.2013.a. Juhatuse liikme esindusõiguse lõppemise osas näeb ÄS § 184 lg 7 osaühingu puhul ette, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Käesoleval juhul on kostja tõendanud, et kostja on juhatusest

2-14-55453 lahkumissoovi avalduse allkirjastanud 31.10.2013.a (kd I, tl 111-112) Samas ei ole kostja märkinud, kas äriühingu nõukogu on tema lahkumisavaldust koosolekul arutanud. Antud juhul on kohus äriregistrile esitatud dokumentidest tuvastanud, et OÜ XXXX nõukogu on 18.11.2013.a pidanud koosoleku, mille protokolli ei ole kohtule 08.05.2015.a määruse raames esitatud. Kohtule nähtub avalikest registriandmetest, et äriühingu nõukogu on otsustanud kostja juhatusest tagasi kutsuda 18.11.2013.a kuupäevast (kd III, tl 75). Kooskõlas eelmainitud Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-54-05 märgituga, asub kohus seisukohale, et kostja oli OÜ XXXX juhatuse liikmena äriühingu seaduslik esindaja ajavahemikul 28.03.2013.a kuni 18.11.2013.a.

Kohus on eelnevas otsuse alajaotise abil tuvastanud, et kostjal lasus ajavahemikul 28.03.2013.a kuni 18.11.2013.a äriühingu juhatuse liikmena kohustus järgida seda, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Järgnevalt asub kohus hindama, kas on tõendatud, et kostjal oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus. Kui selline kohustus oli, siis millal see kohustus tekkis ning kas kostja on seda kohustust rikkunud.

2-14-55453 Liiatigi on praegusel juhul tuvastatav, et OÜ XXXX osanik oli tekkinud olukorrast teadlik – äriühing OÜ XXXX (registrikood XXXX) kinnitas 04.10.2013.a kirjas, et OÜ XXXX oli OÜ XXXX 100% suuruse osanikuna valmis omakapitali kooskõlla viimiseks äriseadustikus sätestatud nõuetega (kd I, tl 100). Kohtule nähtub 2012.a äriühingu majandusaasta aruandest, et OÜ XXXX on saanud laenu omanikult summas 200 000 eurot (kd I, tl 63). Kostja märgib lisaks, et reaalsuses on osanik OÜ XXXX tegevust finantseerinud – 08.02.2016.a menetlusdokumendis märgib kostja, et osanik on 2013.a paigutanud ettevõttesse 510 000 eurot ja sama aasta septembrist kuni novembrini investeerinud täiendavalt 140 000 eurot (kd III, tl 30). Nimetatud asjaolu nähtub ajutisele pankrotihaldurile kostja poolt antud selgitustest tsiviilasja 2-14-1887 raames (kd I, tl 187-188) ja äriühingu 2013.a bilansist (kd II, tl 17 ning selle pöördel). Kohus asub seisukohale, et 2013.a käigus oli äriühingu juhatusel piisav alus eeldada äriplaani perspektiivikust ning omanikupoolset täiendavat finantseerimist. Sama põhimõtet on toetamas ka Riigikohtu praktika - kolleegium on leidnud, et lisaks netovarale tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid, samuti võlgniku äriplaani perspektiivikust (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 28.10.2011.a lahendit asjas nr 3-1-1-49-11, p 21). Nõustuda tuleb kostja seisukohaga selles, et hageja poolt tõendina esitatud arvamus OÜ XXXX maksejõuetuks muutumise aja kohta ei ole tuvastanud äriühingu püsivat maksejõuetust. Võttes aluseks arvamuses avaldatu, ilmneb, et esinenud maksejõuetus oli ajutise iseloomuga – eriteadmistega isik on viidanud maksejõuetuse olukorra ja maksevõimetuse olukorra tekkimisele 31.12.2012.a (kd III, tl 21). Kohus märgib, et maksejõuetus on nähtus, mis iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, kuid ei tähenda iseenesest veel isiku pankrotti.

2-14-55453 tema juhatuses olemise ajal oleks äriühing püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul on antud juhul piisavalt leidnud kinnitust asjaolu, et äriühingu osaniku ning nõukogu sooviks oli majandusraskustest välja tulla – seda on möönnud hagejale arvamuse koostanud eriteadmistega isik (kd III, tl 21) ning see nähtub ka äriühingu nõukogu koosolekute protokollidest. Näitena võib siinkohal tuua nõukogu 04.03.2013.a koosoleku protokolli, kus negatiivsetele arengute ajendil on otsustatud tegeleda probleemidele lahenduse leidmisega (kd II, tl 149 pöördel). Lisaks nähtub 09.07.2013.a protokollist, et äriühingu nõukogu on positiivse arenguna märkinud maikuu müügi kasumlikkuse (tl 153). Kohus märgib, et juhatuse liige peab oma teadmiste ja kogemuste põhjal hindama makseraskuste ületamise võimalikkust ja vajadusel õigel ajal otsustama äriühingu püsiva maksejõuetuse ilmnemise üle. Käesoleval juhul ei saa kostjale ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumist ette heita ning kostja ei ole juhatuse liikmena toiminud heade kommete vastaselt. Lähtudes eeltoodust ei ole täidetud VÕS § 1043 kohaldamise eeldused ning hagi selles osas rahuldamisele ei kuulu.

Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

2-14-55453 Antud juhul on kostja lepingulise esindaja tunnihinnaks 120 eurot. Võttes aluseks kostja poolt esitatud arved (kd III, tl 56-63), siis võib tehtud toimingute kirjelduste põhjal asuda TsMS § 175 lg 1 alusel seisukohale, et kostja kulutused õigusabile on märgitud ulatuses põhjendatud ning olid tsiviilasja keerukust ja arvutuste mahukust arvesse võttes vajalikud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus on hageja taotlusel lahendanud kolm tõendite kogumise taotlust, mille tulemusel on tsiviilasja materjalide hulka lisatud märkimisväärselt palju läbitöötamist nõudvaid andmeid. Kostja õigusabikulude hüvitamise taotlus on tsiviilasjas tehtud toimingute valguses põhjendatud. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2392,80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.