Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti Filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kuna hageja on palunud kohtul välja mõista kostjalt mittevaraline kahju summas, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele, siis peab kohus vajalikuks põhjendada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 14. veebruari 2007.a määruse p-s 14 väljendanud seisukohta, et TsMS § 407 lg 1 kohaldamisel peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 kohaselt kohaldatakse loomadele asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seadusesei ole sätestatud teisiti. VÕS § 134 lg 3 kohaselt asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. VÕS § 134 lg 4 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Esmalt märgib kohus, et isiklik emotsionaalne side loomaga on käsitletav sellise erandliku asjaoluna, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist VÕS § 134 lg 3 kohaselt. Kohus võtab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kostja müüs hagejale

haige kassipoja, mistõttu pidi hageja üle elama looma haiguse ja surmaga kaasneva hingelise valu. Looma haigus ja surm põhjustasid hagejas vaimse heaolu languse, ebameeldivaid psüühilisi üleelamisi ja närvitegevuse häireid. Hageja pidi ka olema toeks oma lapsele, kes samuti kannatas lemmiklooma kaotuse tõttu, mis omakorda tõi hagejale kaasa veelgi suuremat hingelist valu. Hageja pidi ühtlasi looma edasiste kannatuste vältimiseks võtma ise vastu otsuse, et veterinaar teostaks loomale eutanaasia. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel ka varasema kohtupraktikaga. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-06-22209 oma 20. veebruari 2009.a otsuse p-s 14 leidnud, et sel ajal, kui emotsionaalne side lemmikloomaga on veel kujunemisjärgus, siis on lemmiklooma surma põhjustamisega seoses mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 3000 krooni≈191,73 eurot. Viidatud tsiviilasjas mõisteti mittevaralise kahju hüvitis lemmiklooma surma eest välja seoses asjaoluga, et hageja koer suri kostja koera rünnaku tulemusena koheselt. Käesolevas asjas aga pidi hageja kannatama lemmiklooma surma tõttu veelgi suuremat hingelist valu, kuna hageja pidi üle elama ka looma haigusega kaasneva hingelise valu ning hageja pidi ise looma edasiste kannatuste vältimiseks võtma lõpuks vastu otsuse, et veterinaar teostaks loomale eutanaasia. Eelnevat arvestades leiab kohus, et käesoleval juhul on õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 450 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.