nende Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxx; epost: xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Deniss Matvejev (e-post: [email protected]); Kostja: Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; xxx); Kostja seaduslik esindaja: xxxxxxxxxxx; aadress: xxx)
Menetluse liik
C
(isikukood:
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata kostja 02.09.2022 esitatud kirjalik seisukoht ja tõendid.
2.Rahuldada hagi.
3.Vähendada Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurust ning mõista X’ilt Y kasuks välja igakuine elatise alates 23.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni summas 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult 1(6)
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja on alaealise kostja vanem. Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates hagi esitamisest 15. augustist 2016 kuni Y täisealiseks saamiseni 27. aprillini 2026. 2020. ja 2021. aastates peab hageja maksma kostjale elatis summas juba 292 eurot kuus.
2.Alates 01.01.2022 kehtib PKS uus redaktsioon. Antud juhul hageja ei nõustu PKS § 2172 lõikes 1 nimetatud elatise summaga 292 eurot ja soovib välja mõistetud elatise suuruse muutmist seoses õigusliku olukorra muutmisega.
3.Lapse eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem C. Laps veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva. Elatise suurus alates antud hagiavalduse esitamisest (24.03.2022) kuni 01.04.2022 oli 213,44 eurot. Elatise suurus alates 01.04.2022 on 225,64 eurot.
4.Hageja palub kohtul alates hagiavalduse esitamisest 23.04.2022. a vähendada Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx Xlt Y kasuks väljamõistetud elatis kuni Perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud muutuva suuruseni;
5.Hageja leiab, et hagivastuse põhjendused ja väited ei enna alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kostja kulude kohta esitas kostja MTÜ Dance Studio arve summas 55 eurot kuus. Arvestades, et muu kooliväline tasuline tegevus kostjal puudub ja iga keskmine laps tavaliselt käib vähemalt ühel tasulisel kursusel või ringis, siis MTÜ Dance Studio kulu juhul ei ole tegemist ülemäärase kuluga, mille rahastamiseks on vaja tasuda elatis summas, mis ületaks PKS-s sätestatud elatise alammäära.
6.Selleks, et tõendada, et kostja ema C töötab osalise tööajaga, esitas kostja allkirjastamata (!) töölepingu tingimuste muutmise lepingu, mis oli koostatud 01.10.2021. Ei ole eluliselt usutav, et kostja emal tekkis nii suur läbipõlemine, et vaatamata Eesti Töötukassa abile ja nõustamisele, ei saanud kostja ema 9 kuu jooksul läbipõlemisega seotud probleeme lahendada. C jätkab samal töökohal töötamist ja ilmselt töötab rohkem kui 0,5 koormusega. Ülaltoodu kinnitab kostja poolt esitatud C pangakonto väljavõte, millest tuleneb, et näiteks 05.05.2022 sai C kätte 702 eurot, 05.04.2022 - 1394,71 eurot, 04.03.2022 - 760,49 eurot, aga töötades 0,5 koormuse ja töötasuga 620,00 eurot peaks C saama kätte töötasu 428,06 eurot neto. 2(6)
C sissetulekud võimaldavad anda kostjale elatist seadusega sätestatud alammääras (5249,53 eurot : 6 kuud = 874,92 EUR - laenu tagastamine 311,64 = 563,28 : 2 inimest = 281,64 eurot igale inimesele ehk kostjale ja Cle. Summa 281,64 ületab PKS-s sätestatud elatise alammäära, mis alates 01.04.2022 on 225,64 eurot. Niimoodi, pärast laenu tagastamise makse arvestamist jääb Cl kostja ülalpidamiseks 225,64 eurot ja enda kulude katmiseks 337,64 eurot. Seega on õiglane, kui hageja maksab kostja ülalpidamiseks elatis seaduses sätestatud alammääras.
7.Kui C läbipõlemine mõjutas tema vaimset tervist, tuleks esitada vastav tõend. Isegi kui läbipõlemine mõjutas vaimset tervist ja C ei saa töötada klienditeenindajana, siis elades Tallinnas, saab ta leida teise töö.
8.Kokkuvõttes soovib hageja märkida, et kostja ei tõendanud, et: kostja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud on suuremad kui kahega korrutatud PKS-s sätestatud elatise alammäär ja seetõttu peab hageja maksma elatist summas, mis ületab seaduses sätestatud lapse elatise alammäära; kostja ema ei suuna tervisliku seisundi tõttu leida tööd selleks, et katta kostja igapäevastest kuludest pool. Hageja leiab, et kostja seaduslik esindaja on terve, tema võimalused ja tulud võimaldavad ülal pidada enda ja kostjat ja vajadusel leida tööd tulu saamiseks.
KOSTJA VASTUS
9.Kostja märgib, et ei tunnista hagi. 2020 aastast alates on kostja seadusliku esindaja vaimne ja füüsiline tervis halvenenud. Kostja ema töövõime ei ole piiratud. Hetkel töötab seetõttu 0.5 koormusega, kuupalk on 620 eurot. Hetkel ei otsi tööd, plaanib hakata õppima assistent-juhiabiks. Kostja ema loodab, et aasta lõpuni saab oma tervist parandada ja hakkab tegema tööd täiskoormusega.
10.Kostja ema tasub igakuist kodulaenu summas 311 eurot. Peretoetus läheb kostja huviringiga seotud kulude katmiseks. Mõnikord kostja vajab matemaatika ja eesti keele lisatunde (tasuliste pedagoogide abi, sest vene laps õpib keelekümbluses). Lisaks sel aastal oli suur teenuste (elekter, soojendus) ja toodete hinnatõus (nt toidukorvi, kostja on 14 aastane tüdruk ja sööb palju).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus on asjas eelmenetluse lõpetanud 20.07.2022. Kostja on 02.09.2022 esitanud kirjaliku sisulise seisukoha ja tõendid. Pärast eelmenetluse lõppu kohus uusi tõendeid vastu ei võta. Kohus jätab nimetatu tähelepanuta, kuivõrd on esitatud olulise hilinemisega ning kostja ei ole põhistanud, miks 1,5 kuud pärast eelmenetluse lõppu peaks kohus tema poolt hilinenult esitatuga arvestama.
12.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 3(6)
13.Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
14.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: a. Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatusrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära, alates 15.08.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni; b. kostja eest makstav riiklik toetus laekub kostja seaduslikule esindajale; c. kostja elab ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel.
15.Hageja taotleb esitatud hagiga vähendada Viru Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatist kehtiva alammäärani.
16.Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise vähendamiseks alus puudub. Kostja märgib, et tema seadusliku esindaja sissetulek on väike ning tasumist vajab igakuine laenumakse. Lisaks tuleb arvestada üldist hinnatõusu.
17.PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta
1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Eeltoodust tuleneb, et ainuüksi PKS muudatused võivad anda aluse väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja on hagi esitamisel tuginenud asjaolule, et elatise suuruse aluseks olev õiguslik olukord on oluliselt muutunud.
18.Selleks, et otsustada, kas ja millisel määral elatist vähendada, tuleb välja selgitada kostja igakuised kulud ning hinnata nende kohta käivaid tõendeid – seda eelkõige põhjusel, et 4(6)
kostja soovib, et hageja tasuks talle ka edaspidi elatist määras, mis ületab kehtivat miinimummäära. Valitseva kohtupraktika kohaselt tuleb sellises olukorras kostjal oma kulud esile tuua ja neid tõendada. Alles siis on hagejal võimalik kulude suurus vaidlustada ja oma sellekohaseid väiteid tõendada. Kohus on 28.06.2022 määruses palunud kostjal esile tuua ja tõendada oma kulud, kuid kostja ei ole kohtunõuet täitnud. Seega on tõendamata kostja väide, et tema kulud on suuremad kui kehtiv miinimummäär seda eeldab. Asjas pole ka tõendamist leidnud, et kostja seadusliku esindaja töövõime oleks piiratud. Madalama koormusega töötamine on kostja seadusliku esindaja enda tahe ning see ei ole tingitud töövõime alanemisest. Tööealine ja -võimeline lapsevanem peab andma endast kõik, et võimaldada lapsele vähemalt seadusjärgse miinimummääraga võrdelist ülalpidamist.
19.PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus leiab, et lastele riikliku toetuse maksmise fakti tuleb arvesse võtta. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse kostja emale. Nimetatud toetuse arvelt tuleb lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks (vt allpool).
20.Hageja taotleb elatise vähendamist alates hagiavalduse esitamisest 23.04.2022. a. Eeltoodu on kooskõlas TsMS § 459 lg-ga 2. Alates 01.04.2022 on elatise baasmäär 209,20 eurot ning sellele lisandus 3% keskmisest brutokuupalgast s.o 46,44 eurot, kokku 255,64 eurot. Nimetatud summast tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (30 eurot) ning seejärel on elatise suuruseks 225,64 eurot (255,64 - 30). Kuivõrd hageja on soovinud elatise vähendamist seadusjärgse miinimummäärani ning puuduvad tõendatud asjaolud, mis annaks aluse madalama või kõrgema elatise väljamõistmiseks, tuleb hagi rahuldada.
21.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja vähendab kostja kasuks väljamõistetud elatist, mõistes hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise alates 23.04.2022 kuni täisealiseks saamiseni summas 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab 5(6)
kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
24.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.