Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJALE

hinnangul ei anna kostja poolt märgitud seisukohad alust elatise vähendamiseks 100 euroni kuus. Kostja on leidnud, et hageja igakuised vajadused ei ole põhjendatud, kuid hageja palub kostjalt välja mõista miinimumelatise, mistõttu puudub vajadus lapse vajaduste tõendamiseks või põhjendamiseks. Hageja märkis siiski, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab lapsele minimaalsete vajaduste katmise, mistõttu kostja poolt märgitu, et xxx on nõus tasuma 100 eurot elatist, ei taga x-xxxxx imiku minimaalseid vajadusi. Ainuüksi hügieenitarvikutele (mähkmed, kreemid, vitamiinid jne) kulub igakuiselt 150 eurot, lisaks ka lapse kiire kasv, mistõttu tuleb ka riided sagedamini väljavahetamisele. Kuna laps ei saa rinnapiima, kulub märkimisväärne summa ka toidusegudele ja püreedele (rohkem kui 100 eurot) ning lisaks ka kaasnevad eluasemekulud (150230 eurot kuus lapse osa) ja transpordikulud.xxx sissetulek koos lapsetoetusega on aga 600 eurot kuus.

ülalpidamist ka muul viisil, kuid puudub vaidlus selles, et laps elab koos oma xxxxx ning kostja ei osale lapse kasvatamises, seda mitte muul viisil. Paaritunnised harvad koosolemised seda ei eelda. Lisaks on kostja leidnud, et elatise vähendamiseks annab aluse ka asjaolu, et osa hageja vajadustest on kaetud peretoetusega. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi riiklike peretoetust maksmise fakt ei anna alust elatist automaatselt vähendada, vaid see peab olema koosmõjus muude asjaoludega, mida kostja ei ole aga tõendanud. Hageja esindaja soovib ka rõhutada, et kostja on hageja esindajale ka kooselu ajal kinnitanud, et ta ei maksa ülalpidamiseks rohkem kui 100 eurot kuus.

avaldatud 600 eurot, mida kostja on ka vanemate kooselu ajal avaldanud. Kostja on seega suuteline maksma elatist suuremas summas kui 100 eurot.

HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD

elatissumma suurus sõltub laste arvust perekonnas ning sellest, mitu päeva viibib laps elatist maksva vanema juures ja kellele laekuvad riiklikud peretoetused. Perioodil 1.01.2022–31.03.2022

oli baassumma 200 eurot kuus, millele lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust, s.o 1448 x 0,03 ehk 43,44 eurot, s.o kokku 243,44 eurot (200+34,44). Kuna lapsetoetus laekub last kasvatavale vanemale, tuleb maha arvata pool lapsetoetusest ehk 60 : 2 = 30 eurot. Kuna kostja ei viibi lapsega kuus enam kui seitse päeva, siis koosveedetud aja võrra elatise summa ei vähene. Seega oli elatise miinimummäär perioodil 1.01.2022–31.03.2022 kuus 213,44 eurot. Tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu suurenes 1. aprillil baassumma 9,20 euro võrra 209,20 euroni kuus. Elatist maksva vanema sissetuleku osaks on 3% keskmisest brutotöötasust 2021. a, s.o 1548 × 0,03 ehk 46,44 eurot kuus. Selles tuleb maa arvata pool lapsetoetusest ehk 30 eurot kuus. Kuna kostja ei viibi lapsega kuus enam kui seitse päeva, siis koosveedetud aja võrra elatise summa ei vähene. Seega on elatise miinimumsummaks elatiskalkulaatori järgi 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 – 30).

kasvamiseks ja arenemiseks piisavalt tagatud ülalpidamine, sh toit, eluase, riided, samuti vanemlik hoolitsus jne. Elatise väljamõistmine miinimummääras tagab minimaalsed vajadused, millised vajalikud arenemiseks ja kasvamiseks. Kostja on tasunud perioodil september 2020 – juuli 2022 elatist kokku 1784 eurot (digi tl 85-86). Seega on kostja tasunud elatist vähem, kui seaduses ettenähtud miinimum, millises osas on hageja nõude esitanud. Seega elatise tasumise kohustuse täitmata jätmisest tulenev võlgnevus on järgmine: september 2020 kuni detsember 2020 4 x 292= 1168 eurot, jaanuar 2021 kuni detsember 2021 12 x 292= 3504 eurot, jaanuar 2022 kuni märts 2022 3 x 213,44 = 640,32 eurot, aprill 2022 kuni juuli 2022 4 x 225,65= 902,60 eurot, kõik summad kokku 6214,92 eurot, millest tuleb maha arvestada tasutud elatis summas 1784 eurot. Nõutaval määral tasumata elatise ja kahju suuruseks on 4430,92 eurot.

perekonnaseadus. Kostja ei ole välja toonud ka põhjendusi, millised annaksid vähemalgi määral kaaluda elatise väljamõistmist miinimumist väiksema summana. Kostja elustandard on suhteliselt kõrge ja eeldab suuri sissetulekuid. Kostja on elujõus noor xxxx, kelle võimalused on suuremad kui näidatud sissetulek. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et kostja saab nn ümbrikupalka. Hageja esindajale on teada, et ta kasutab kolmandaid isikuid, et mitte näidata oma sissetulekuid kui ka vara. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (RKTKo 13.04.2016 nr 3-2-1-17- 16, p 14).

(digi tl 87), milline on igakuine ja ei sõltu sellest, kui palju laps lasteaias viibib.

KOSTJA SEISUKOHAD

292 eurot kuus. Eluasemekulud lapsele ei saa olla 260 eurot, kulutused transpordile 50 eurot kuus ei ole üldse põhjendatud, sest xxxxxxxxx on tasuta ühistransport. Usaldusväärsed ei ole ka väited kulutuste kohta riietele ja jalanõudele 50-100 eurot kuus arvestades lapse vanust (x xxxx).. Kostja arvamusel tuleb hageja emale teha ettepanek esitada tõendid hageja kulutuste kohta. Kostja hinnangul ei ole hagejal vajadusi selles suuruses, milles elatist nõutakse. Kostja märkis, et ka TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja PricewaterhouseCoopers Advisorsi poolt läbi viidud uuringutest nähtub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. a lõpus on kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Mõlema meetodi järgi on lapse minimaalsed ülalpidamiskulud seega lapse kohta väiksemad, kui praegune miinimumelatise summa, milleks on 292 eurot kuus. Seda uuringut arvestades ei saa hagejal olla suured kulutused. Hageja ei vaja elatist 1⁄2 miinimumpalgast. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud peretoetusega, mis antud asjas, arvestades kostja nõrka majanduslikku seisundit, annavad aluse nõutava elatise vähendamiseks. Samuti tuleb arvestada, et hageja ema jätab hageja kostja juurde mitme päeva vältel, mistõttu kostja kannab kulutused hagejale ka vahetult.

Hageja seaduslik esindaja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga (digi tl 76).

KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD

esitas oma algses hagiavalduses kostja nõude 500 eurot kuus, mis oli isegi suurem, kui hagi esitamise ajal kehtinud elatismiinimumi summa. Hageja oma nõuet ei tõendanud. Arvestades, et vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses, pidi hageja seaduslik esindaja nimetatud nõude puhul seega kandma ka ise last samas ulatuses ülal, millele lisaks tuli arvestada ka riiklik lastetoetus, summas 60 eurot kalendrikuus. Seega pidi algse nõude kohaselt lapse xxx kulutama lapse ülalpidamisele igakuiselt 500 + 500 + 60 eurot kalendrikuus ehk 1060 eurot kalendrikuus. Kostja on käesolevas menetluses tõendanud oma sissetuleku suuruse, milleks on 600 eurot brutotasuna kalendrikuus. Hageja seadusliku esindaja väited, justkui oleks kostja tegelik sissetulek ja elatustase suurem, on otsitud ja tõendamata. Kostjal ei ole isiklikku sõidukit, vaid ta kasutab oma vennalt laenatud sõidukit ning kostja tagasihoidlik elustandard vastab täielikult kostja väiksele sissetulekule.

ent arvestades kohtusse esitatud elatise algset nõuet, peab hageja seadusliku esindaja sissetulek olema vähemalt 1000 eurot netotasuna (mida ta on hagiavalduse kohaselt lapse ülalpidamiseks igakuiselt kulutanud), millele lisandub riiklik lapsetoetus, summas 60 eurot kalendrikuus. Seega on lapse ema sissetulek vähemalt kaks korda suurem, kui kostjal.

aluseks vanemate võrdusest kõrvalekaldumiseks vanemate sissetuleku ja/või varalise seisundi erinevus. Kostja on tõendanud, et tema igakuine sissetulek on brutosummas 600 eurot, millest kostja peab lisaks ülal oma teist last. Hagist nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek minimaalselt netosummas 1000 eurot ehk kaks korda suurem kui kostja sissetulek. Seega tuleb lapse põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel või ka lähtumisel kehtivast elatise regulatsioonist, jätta lapse ülalpidamiskulud 2/3 osa lapse ema kanda ja 1/3 osa kostja kanda tulenevalt vanemate sissetulekute kahekordsest erinevusest. Samuti kuulub kostja poolt välja mõistetav elatis vähendamisele, kuivõrd kostja veedab lapsega igal kuul minimaalselt kaheksa ööpäeva ja peab seega last ka vahetult ülal. Ebaõiged on hageja seadusliku esindaja väited, justkui ei veedaks kostja lapsega 8 päeva kalendrikuus, mistõttu puudub kehtiva seaduse alusel alus elatise vähendamiseks. Tulenevalt 27.04.2022 tsiviilasjas nr 2-20-17581 tehtud kohtulahendist

veedab laps xxx juures neli nädalavahetust kuus ja lisaks kaheksa õhtut kuus. Käesoleva aasta juulikuus arvates on laps xxx juures lisaks eeltoodule veetnud terve nädala. Augustis veetis laps xxx juures kolm nädalavahetust ning lisaks nädala sees viis ööpäeva. Seega käesoleval ajal veedab laps xxx juures igal kuul lisaks määratud suhtlemiskorrale keskmiselt 5-10 ööpäevapäeva vanemate vahelisel kokkuleppele. Seega kuulub kostjalt välja mõistetav elatis vähendamisele ka PKS § 101 lõike 6 alusel.

Vaidlus puudub ka asjaolus, et kostja tasub oma teisele lapsele igakuist elatist, mis on kohtulahendiga välja mõistetud samuti seaduses sätestatud miinimumist väiksemas summas. Kumbki laps ei tohi teise lapse tõttu jääda eluliselt halvemasse olukorda. Seega ei ole käesoleval juhul põhjendatud mõista hageja kasuks välja elatist suuremas summas, kui see on mõistatud välja kostja teise lapse kasuks. Kostja suudab käesoleval ajal vaevu ülal pidada oma kahte last ja seda seaduses sätestatud miinimumist väiksemates summades. Juhul, kui kohus peaks käesolevas asjas mõistma kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimumi ulatuses (sh võlgnevuse alates hagi esitamisest) tähendaks see, et kostja ei oleks enam suuteline ülal pidama kumbagi oma lastest ning kostja võlgnevusi hakkaks täitma kohtutäitur. See omakorda tähendab, et kostja lapsed saaksid kostjalt veelgi vähem ülalpidamist, kui nad on saanud seda käesoleva ajani. Ülaltoodust tulenevalt on käesoleval juhul alus kõrvale kalduda proportsionaalsuse põhimõttest, jätta 2/3 lapse elatisest lapse ema kanda ja 1/3 kostja kanda, mõistes kostjalt seega välja seaduses sätestatud elatusmiinimumist väiksem elatis. Juhul, kui kohus leiab, et proportsionaalsuse põhimõtet ei ole võimalik rakendada, kuivõrd käesolevas asjas ei ole välja selgitatud kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, sh lapse xxx sissetulekute täpne suurus, palub kostja kohtul menetlus uuendada ja lapse xxxxx info tema sissetulekute ja varalise seisu kohta välja nõuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Hageja on täpsustanud 9.08.2022 oma nõuet (digi tl 79-82), viies nõude kokku alates 1.01.2022 kehtiva seadusega, st hageja on taotlenud kostjalt jätkuvalt miinimummääras elatise väljamõistmist, mis perioodil 1.01.2022 kuni 31.03.2022 oli 213,44 eurot kuus ning alates 1.04.2022 on 225,64 eurot kuus.

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kuna hageja nõudis käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud hagejal vajalik ka esitades tõendeid kulude suuruse kohta. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt RKTKo 9.06.2017 nr 3-2-1-35-17, p 27).Eeltoodust tulenevalt vastavad kohtu hinnangul hageja igakuised kulud vähemalt kahekordsele miinimumelatise suurusele. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et see kui kostja teeb täiendavaid kulutusi seoses hagejaga, ei vähendada iseenesest hageja igakuiste esmavajaduste rahuldamiseks kuuluvate kogukulude suurust.

õigustatud saama kostjalt ülalpidamist. Vaidlust pole, et kostjal on veel üks laps, kellele ta on kohustatud xxxxx elatist tasuma. Esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostja netotöötasu on 520 eurot (digi tl 20-23).

vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

100 eurot kuus. Kostja on esitanud kohtule töölepingu (digi tl 20-23), millest nähtuvalt töötab ta I.G.OÜ-s ning tema brutopalk on katseajal 600 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12, p 13). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (vt RKTKo 13.04.2016 nr 3-2-1-17-16, p 11). Juhul kui kostja sissetulek ei ole piisav, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt RKTKo 7.02.2018 nr 2-16-118651, p 18). Kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset ja mõjuvat asjaolu, mis tal suurema sissetuleku hankimist takistaks. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tema töövõime oleks piiratud, mistõttu saab asuda seisukohale, et kostja on töövõimeline isik ning kostja väited asjaolu kohta, et ei saa teenida suuremat sissetulekut, kuna tal puudub haridus ja oskused suurema palga saamiseks, ei ole kohtu hinnangul kaalukaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kostjal on töövõimelise isikuna võimalik oma sissetulekuid suurendada ning tänapäeval ei ole hariduse puudumine kohtu hinnangul eluliselt usutavaks argumendiks, mille najal saaks väita, et pole võimalik teha miinimumpalgast tasuvamat tööd. Ametialaste oskuste täiendamine on ühe eluvalikuna alati võimalik. Laste miinimumvajaduste katmiseks täiendava või parema sissetuleku teenimisvõimaluse otsimine on üks osa vanemlikust vastutusest.

27), millest nähtuvalt on kostja kohustatud oma teisele lapsele M. L.le tasuma igakuiselt elatist 100 eurot kuus. Kohus märgib, et kuigi kostja on menetlusdokumentides märkinud, et M. L. seaduslik

esindaja on esitanud kohtusse elatise suurendamise hagi, ei ole kostja menetluse käigus esitanud kohtule nimetatu kohta täiendavaid tõendeid. Asjaolu, et selline hagi on kohtule esitatud, annab aga aluse järelduseks, et teisele lapsele tasutav summa ei olnud ilmselt piisav, et katta elukalliduse tõusu tõttu lapse vajadusi. Kuigi kostja ei ole pidanud vajalikuks kohtule avaldada teisele lapsele kompromissina tasutava elatise summat, on kohus teinud TsMS § 230 lg 3 alusel päringu kohtute infosüsteemi, millest nähtub, et 11.11.2020 on tsiviilasjas nr 2-20-14005 kinnitatud kompromiss, mille alusel tasub kostja oma teisele lapsele M. L.le elatist 181 eurot.

tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. PKS § 101 lg 5 kohaselt saab elatist vähendada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Ka hageja esindaja on kohtule esitatud arvutustes arvestanud hageja esindajale laekuva lapsetoetusega 60 eurot ning arvestanud lapse vajaduste katteks pool peretoetusest, s,o 30 eurot. Alates 2022. aastast kehtiva PKS § 101 lg 5 redaktsiooni järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mistõttu tuleb kohtu hinnangul ka seda elatise väljamõistmisel arvestada.

esitamiseks tähtaja 16.09.2022 ja selgitanud, et nimetatud tähtaja jooksul tuleb soovi korral esitada üksnes õiguslikud seisukohad ning nõuete muutmine ja/või täiendavate asjaolude esitamine ei ole lubatav (vt RKTKo 22.09.2014 nr 3-2-1-67-14, p 38; RKTKo 11.06.2014 nr 3-2-1-40-14, p 15). Siiski on kostja oma 16.09.2022 seisukohas (s.o kohtu määratud tähtaja viimasel päeval) esitanud täiendavad asjaolud, et käesoleva aasta juulikuust arvates on laps xxx juures lisaks eeltoodule veetnud terve nädala ja augustis veetis laps xxx juures kolm nädalavahetust ning lisaks nädala sees viis ööpäeva (seega igal kuul minimaalselt 8 ööpäevapäeva vanematevahelisel kokkuleppel). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole esitanud eelmärgitud asjaolu varem. TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, vastuväited ja tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Tegemist on kostja poolt esitatud täiendava asjaoluga, mille esitamine ei olnud lähtuvalt eeltoodust lubatav. Sellises olukorras tooks täiendavate asjaolude vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on juba möödas. Teiseks, et isegi juhul, kui poolte kokkuleppel viibiks laps mõnel päeval kuus täiendavalt kostja juures, siis selle kindlaksmääramisel, kui palju aega veedab elatise maksmise tähenduses hageja kostjaga, tuleb eelkõige lähtuda kehtestatud suhtluskorrast (vt RKTKo 12.05.2021 määrus nr 2-18-6491, p 14.1). PKS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja esindaja on avaldanud, et hageja ei veeda lapsega aega rohkem kui 7 päeva kuus. Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 27.04.2022 määrusega (jõustunud 29.06.2022) tsiviilasjas nr 2-20-17581 määras kohus kindlaks hageja ja kostja vahelise suhtluskorra. Selle kohaselt viibib hageja paarisnädalatel xxxxx esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 17.0020.00. Paaritutel nädalatel viibib laps isaga nädalavahetusel reedel 17.30 kuni pühapäevani kell

vastu esmalt nõude elatise 500 euro väljamõistmiseks. Hageja on esitanud kohtusse hagi 10.09.2020 ning nõudnud selles kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, s.o hagi esitamise hetkel 292 eurot kuus. Kogu menetluse kestel ei ole hageja nõudnud elatist suuremas määras. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja eelmärgitud põhjendused tähelepanuta ning lähtub antud asja lahendamisel proportsionaalsuse põhimõttest ehk eelkõige vanemate kohustusest pidada oma lapsi ülal võrdselt. Võttes arvesse kostja sissetulekut ning ka hageja esindaja sissetulekut, mis hageja esindaja poolt 20.10.2020 menetlusdokumendis (digi tl 49-51) märgitult koos lapsetoetusega ligikaudu 600 eurot kuus, saab asjas asuda seisukohale, et vanemate sissetulekud on käesolevas menetluses tuvastatud ulatuses samas suurusjärgus.

elatis alates hagi esitamisest kuni hageja M. L. täisealiseks saamiseni 185 eurot kuus. See summa arvestab mõlema vanema tuvastatud sissetulekuid, kostja kohustust pidada ülal ka teist last ning lapsevanema kohustust käsutada oma rahalisi vahendeid ülalpeetavate lastega võrdväärselt. Samuti arvestab kohus elatise suurust määrates asjaoluga, et hageja vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni elatis kogusummas 4440 eurot (24x185), millest tuleb maha arvestada kohtumenetluse ajal, s.o perioodil september 2020 kuni juuli 2022 kostja poolt juba tasutud elatis 1784 eurot (digi tl 85-86). Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ühekordne elatishüvitis 2656 eurot (4440-1784).

kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

MENETLUSKULUD

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.