2-22-12943
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
20.09.2022. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-12943
Tsiviilasi
M. B. avaldus abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks Avaldaja: M. B. (XXX kodanik; sünniaeg XXX.a; Eesti isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ärakuulamise aeg
Puudutatud isik: L. T. XXX; e-post: XXX)
(isikukood XXX; elukoht
20.09.2022. a
elukohariik, XXX, ei väljasta abieluvõimetõendit, abiellumiseks loa saamiseks kohtu poole.
mistõttu
pöördus
avaldaja
Kohus leiab, et M. B. `i avaldus on võimalik rahuldada. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Osundatud paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja M. B. on XXX kodanik, sündinud XXX. a (tl 7). Avaldajale on väljastatud Eesti viisa, mis kehtib kuni 03.07.2023. a (tl 3). Avaldaja oli abielus, aga 25.05.2022. a on abielu XXX Vabariigi perekonnaseisuasutuses lahutatud ( tl 5). Kohtu ärakuulamisel kinnitas M. B. , et ta ei ole praegu abielus ning ei esine seaduse järgi takistusi tema abiellumiseks. Avaldaja on põhjendanud, et tema kodakondsusriik XXX abieluvõimetõendit ei väljasta. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel võib Eestis kehtiva perekonnaseaduse § 10 järgi abielu kehtetuks tunnistada või mille esinemisel on sama seaduse § 11 järgi abielu tühine. Avaldaja M. B. ja puudutatud isik L. T. kinnitasid kohtuistungil, et nende abielu sõlmimise eesmärk on ühise pere loomine ja lapse saamine. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et avaldus on võimalik rahuldada ja anda avaldajale luba puudutatud isikuga Eestis abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus asja menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avalduselt tasutud riigilõiv, mis jääb avaldaja kanda. Muid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega
kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Isikule abiellumiseks loa andmise määrusega ei kitsendata ühegi isiku õigusi ning seaduses ei ole ette nähtud määruskaebuse esitamise õigust sellise määruse peale. Seega ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Tulenevalt TsMS §-st 478 lg-st 4 kuulub kohtumäärus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.